← Eesti

3-16-1864/93

Obsah (4)§ 230§ 62§ 107§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 58). Kolleegium nendib, et vajadus arvestada õigusnormide tõlgendamisel selliste dokumentidega, millele nii menetlusosalistel kui ka kohtul kerge vaevaga ligipääs puudub, raskendab oluliselt õiguse kohaldamist ning vähendab potentsiaalsete riigiabi saajate jaoks õiguskindlust.

  1. Nagu kolleegium juba eelotsusetaotluses leidis, ei takista toetuse maksmise periood (12 aastat tootmise alustamisest) kaebajate taotluste rahuldamist. Tootmise alustamise mõiste oli juba ELTS v.r-s ja on siiamaani seotud tootmisseadme mõistega ning selle mõiste definitsioon, millest lähtudes kolleegium oma järeldused tegi, oli kättesaadav ka komisjonile nii
  2. a kui ka
  3. a otsuste tegemisel. Vastustaja viidatud asjaolu, et ingliskeelset terminit installation kasutatakse muudes kontekstides ka teistsuguses tähenduses (näiteks käitise vastena tööstusheite seaduses), ei muuda seda, et termin oli nii ELTS eesti- kui ka ingliskeelses versioonis selgelt defineeritud ja seejuures eristatud elektrijaama mõistest (inglise keeles power station).
  4. Kui vastaks tõele, et komisjon on Eesti taastuvenergia toetusskeemi heaks kiitnud ainult koos kohtujuristi ettepaneku joonealuses märkuses 16 tsiteeritud piiranguga, ei oleks kolleegiumi hinnangul võimalik tõlgendada ELTS v.r selliselt, et see sisaldas mainitud lisatingimust. Selline tõlgendus oleks contra legem. Tegemist on alles
  5. aastal ELTS-i lisatud § 108 lg 4 tekstiga, mis selgelt sisaldab uut piirangut („Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.“). Sel juhul tuleks ELTS v.r osas, milles see võimaldab ka neil tingimustel toetust maksta, jätta kohaldamata vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3, mille kohaselt liikmesriik ei tohi rakendada riigiabi ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.
  7. a riigiabi teates selgitati, et kavandatav abikava oli alles eelnõuna Riigikogu menetluses (teate lk 11, sama ka
  8. aprilli
  9. a e-kirjas). Teates oli märgitud, et see eelnõu on teatele lisatud, 10

(13)3-16-1864 kuid vastavat lisa MKM Riigikohtule esitanud ei ole. Eeldada võib, et tegemist oli eelnõuga 318 SE (XII koosseis), mis sisaldas juba algtekstis praeguseks jõustunud ELTS § 108 lg-t 4, mille sisu vastab kohtujuristi ettepanekus tsiteeritule. Sellest järeldab kolleegium, et
  1. a otsust tehes kiitis komisjon edasiseks perioodiks tõepoolest heaks toetusskeemi, mis ei võimaldanud varem toetatud tootmisseadmega samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust saada.
  2. a otsust tehes aga pidi komisjon olema teadlik, et eelnõu ei olnud
  3. aastal teatatud kujul seaduseks saanud. MKM esitatud
  4. a kirjavahetusest nähtub, et komisjonile on saadetud viited nii toona Riigikogu menetluses olnud eelnõule 290 SE (XIII koosseis) (
  5. mai
  6. a e-kiri) kui ka ELTS ingliskeelsele redaktsioonile, mis kehtis
  7. märtsist 2017
  8. juunini 2017 (
  9. juuni
  10. a e-kiri). Selles ELTS redaktsioonis § 108 lg 4 piirangut ei sisaldunud. Riigi Teatajas avaldatud seaduse tekst oli kättesaadav igaühele, sh komisjonile. Seega kiitis komisjon
  11. a otsusega tagantjärele heaks vahepealsel ajal kehtinud toetusskeemi ilma eelmainitud piiranguta. Sellisel kujul selle seaduse rakendamine on järelikult EL õigusega kooskõlas.
  12. Samuti ei muuda toetusskeemi EL õigusega (toetuse ergutava mõju nõudega) vastuolus olevaks asjaolu, et toetustaotluse esitamine oli ette nähtud pärast projekti elluviimise alustamist (eelotsuse p 33). Euroopa Kohtu otsuse kohaselt ei takista kaebuste rahuldamist ja abi tagantjärele alates taotluste esitamisest väljamõistmist ka see, et toetustaotluste esitamise ja lahendamise ajal oli riigiabi andmine komisjoni heakskiidu puudumise tõttu (st vastuolu tõttu ELTL art 108 lg-ga 3) õigusvastane - õigusvastasuse kõrvaldas tagantjärele komisjoni
  13. a heakskiitev otsus (eelotsuse p 66).
  14. OÜ Espo kohta selgitas Euroopa Kohus veel, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas ettevõtja sai vaidlusaluse tootmisseadme
  15. aastal paigaldamiseks toetust ajavahemikul, kui varasemat toetusskeemi oli komisjoni eelneva heakskiiduta pikendatud (st aastal 2015), ja kui nii, siis nõuda sisse intress neilt summadelt (eelotsuse p 65). Kolleegium nõustub vastustaja hinnanguga, et asjaolu, et toetusskeemi
  16. aastal õigusvastaselt pikendati, ei muuda kõiki
  17. aastal makstud toetusi õigusvastaseks. OÜ Espo hakkas toetust saama
  18. aastal ja sellest alates 12 aasta jooksul, kuid mitte kauem kui
  19. a lõpuni toetuse maksmine oli kooskõlas komisjoni juba
  20. aastal heakskiidetud toetusskeemiga (vt komisjoni
  21. a otsuse p-d 7 ja 68). Seega puudub alus OÜ-lt Espo intressi nõuda ning ei ole vaja analüüsida, kas Eesti menetlusnormid üldse võimaldaksid seda praeguse kohtuvaidluse raames kohtuotsusega teha.
  22. AS Veejaam on selgitanud, et tootmisseadme väljavahetamise tingis veeloa tingimuste muutmine. Sellest aspektist küsis Riigikohus Euroopa Kohtult eelotsust toetuse ergutava mõju kohta ning sai vastuseks, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (eelotsuse p 39). Vastuseks kolleegiumi lisaküsimusele esitas AS Veejaam põhjalikud arvutused selle kohta, miks ta oleks juhul, kui poleks arvestanud taastuvenergia toetusega, pigem tegevuse selle mittetasuvuse tõttu lõpetanud, mitte uude tootmisseadmesse investeerinud. Kolleegiumi hinnangul tuleb Euroopa Kohtu otsuses nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks hinnata tõendeid AS Veejaam majandusliku olukorra ja tema esitatud muude väidete kohta. Kuna Riigikohtu pädevuses ei ole ise asjaolusid tuvastada, tuleb asi selleks saata tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Kuigi ringkonnakohus käsitles viidatud küsimust põgusalt ka vaidlustatud otsuses, ei olnud see ringkonnakohtu põhjenduskäigus otsustava tähtsusega ning otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks selles küsimuses tõendeid kogunud ja hinnanud. Samuti ei olnud sellal olemas Euroopa Kohtu eelotsuse p-des 35–39 esitatud juhiseid. Seetõttu on vajalik uus ja põhjalikum hindamine. Juhul kui 11
(13)3-16-1864 selgub, et toetusel ei ole ergutavat mõju, tulnuks AS Veejaam toetustaotlus hoolimata eelnevates punktides selgitatust jätta rahuldamata, kuna talle riigiabi andmine oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui aga tuvastatavad asjaolud viitavad sellele, et AS Veejaam ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud, on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat talle toetust maksma. 37. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsused mõlemates liidetud haldusasjades tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kuna OÜ Espo kaebuse lahendamiseks ei ole vaja täiendavaid asjaolusid tuvastada, teeb Riigikohus selles asjas lõpliku otsuse. Tühistada tuleb ka halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kohustamisnõue rahuldada ja tühistamisnõue jätta rahuldamata (

§ 230lg 5 p 5).

Kuna tühistamisnõude rahuldamata jätmise põhjuseks on üksnes vormiline küsimus sellest, kas vastustaja keeldumine toetuse maksmisest oli haldusakt või toiming, ja sisuliselt saavutab OÜ Espo oma eesmärgi täielikult, loeb kolleegium selle menetluskulude jaotuse mõttes kaebuse täielikuks rahuldamiseks. AS Veejaam kaebuse rahuldamine sõltub aga praeguse otsuse p-s 36 käsitletud asjaoludest. Seetõttu piirdub Riigikohus AS Veejaam kaebuse osas ringkonnakohtu otsuse tühistamisega ning saadab asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 230lg 5 p 2).

38. OÜ Espo kaebuse lahendamisel ei ole tähtsust tema taotletud tõendite kogumisel teisele ettevõttele makstud toetuse kohta. Seetõttu jääb see taotlus rahuldamata (

§ 62lg 2).

39. Kuna AS Veejaam kaebuse menetlus jätkub ringkonnakohtus, ei võta kolleegium seda kaebust puudutavas osas seisukohta menetluskulude jaotuse kohta. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb selle tasumise ajal kehtinud

§ 107lg 4 alusel tagastada.

Kassatsiooniastmes on menetlusosalised taotlenud menetluskulude hüvitamist allpool kirjeldatud viisil. 39.

  1. AS Veejaam on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga:
  2. juuni
  3. a avalduse alusel 2238 eurot 18 senti,
  4. juuni
  5. a avalduse alusel 1016 eurot 96 senti,
  6. juuni
  7. a avalduse alusel 197 eurot 75 senti.
  8. märtsi
  9. a avalduses palus AS Veejaam täiendavalt välja mõista 2887 eurot 88 senti ilma käibemaksuta ja
  10. aprilli
  11. a avalduses veel 600 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures ka kogusumma väljamõistmist taotleb ta nüüd ilma käibemaksuta, s.o kokku 6390 eurot 29 senti. 39.
  12. Vastustaja on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist (sh käibemaks):
  13. juuni
  14. a avalduse alusel 3676 eurot 20 senti enne asjade liitmist (
  15. juuni
  16. a arve 210 eurot,
  17. juuli
  18. a arve 105 eurot,
  19. mai
  20. a arve 52 eurot 80 senti,
  21. juuni
  22. a arve 1384 eurot 80 senti,
  23. septembri
  24. a arve 108 eurot,
  25. veebruari
  26. a arve 1815 eurot 60 senti) ja 6807 eurot 60 senti pärast asjade liitmist (
  27. mai
  28. a arve 3806 eurot 40 senti,
  29. juuni
  30. a arve 3001 eurot 20 senti) ning
  31. juuni
  32. a avalduse alusel 2418 eurot 24 senti. Kolleegiumi hinnangul võib kuludest, mis on tekkinud pärast asjade liitmist, hinnanguliselt poolt pidada seotuks AS Veejaam kaebusega.
  33. Kuna OÜ Espo kaebuse menetlus lõppeb praeguse otsusega, tuleb jaotada selle asjaga seoses kantud menetluskulud. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. Kuna OÜ Espo saavutas täielikult oma kaebuse eesmärgi, tuleb menetluskulud

§ 108lg 1 alusel jätta vastustaja kanda.

Vastustaja peab hüvitama OÜ Espo põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ning ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 12

(13)3-16-1864 40.
  1. OÜ Espo menetluskulud halduskohtus olid 1568 eurot 60 senti (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta) ning ringkonnakohtus 1009 eurot 50 senti (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta). 40.
  2. Kassatsioonimenetluses on OÜ Espo palunud hüvitada järgmised menetluskulud (vastavalt
  3. aprilli
  4. a avaldusele ilma käibemaksuta):
  5. juuni
  6. a avalduse alusel 585 eurot,
  7. veebruari
  8. a avalduse alusel 173 eurot 33 senti,
  9. juuni
  10. a avalduse alusel 1999 eurot 83 senti,
  11. detsembri
  12. a avalduse alusel 1160 eurot 83 senti (eelotsusemenetlusega seotud kulud, sh lennupiletid kohtuistungile sõiduks 379 eurot 64 senti ja õigusabikulud),
  13. märtsi
  14. a avalduse alusel 390 eurot ja
  15. aprilli
  16. a avalduse alusel 195 eurot, st kokku 4503 eurot 99 senti. 40.
  17. Kolleegiumi hinnangul on kulud kolme astme peale kokku kogusummas 7082 eurot 9 senti asja mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb tervikuna vastustajalt välja mõista. Arvestades, et Riigikohus kaasas menetlusse Euroopa Komisjoni, toimus istung ja seejärel eelotsusemenetlus, on varasemates kohtuastmetes kantust suuremad kassatsiooniastme kulud põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.