lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. Andrei Tšerednitšenko tunnistada süüdi
3.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistus 2 päeva ning kandmisele jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 4.
5. Ülejäänud karistus jääb osaliselt täitmisele pööramata, kui Andrei Tšerednitšenko ei pane 1- aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
6. Katseajal on Andrei Tšerednitšenko kohustatud järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
Käitumiskontrolli algust arvestatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
alusel, milline karistus on seisuga 13.11.2021 kustumata, uuesti s.o korduvalt 13.11.2021 kella 12.35 paiku Ida-Virumaal Jõhvis Rakvere tänaval suunaga Kohtla-Järve Ridaküla tn 11, juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg märgiga XXX juhile keelatud alkoholijoobes. A. Tšerednitšenkol tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDF0054 alkoholi sisaldus 1,30 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse selline juht alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani Andrei Tšerednitšenko toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Maakohtu otsus 2. Maakohtu otsusega tunnistati A. Tšerednitšenko süüdi
lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistus alates 13.11.2021 kuni 14.11.2021, kokku 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis
Tšerednitšenko ei pane 1-aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti mõisteti A. Tšerednitšenkolt riigituludesse menetluskulud kokku 1654,40 eurot. Menetluskulud määrati tasumisele ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 3. Maakohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud asjaolud on tõendatud, s.t 13.11.2021 kella 12.35 paiku juhtis süüdistatav sõiduautot alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,30 mg/l kohta. Seega on täidetud
Kuriteo pani A. Tšerednitšenko toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (juhib sõidukit, olles alkoholijoobes) ja möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud. 4. Järgnevalt analüüsis kohus, kas A. Tšerednitšenko tegu tuleb kvalifitseerida
5. Viru Maakohtu 13.09.2017 otsusega karistati A.Tšerednitšenkot
Kohtuotsuse tegemise ajaks on aga see karistus aegunud ja karistusregistri andmetel arhiveeritud. 6. Maakohus asus seisukohale, et kohtuotsuse tegemisel ei saa tugineda kustunud karistusandmetele. Seejuures osutas kohus muuhulgas Karistusregistri seaduse §-le 5, Tartu Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 1-06-15133, milles käsitleti arhiveeritud karistusandmete kasutamise võimalust isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise kontekstis ning Riigikohtu lahendis nr 1-17-5883 märgitule, milles käsitleti küsimust sellest, kas isikule karistust mõistes saab arvestada arhiveeritud karistust eripreventiivse kaalutluse tähenduses. Maakohus märkis, et kui arhiveeritud karistusi ei tohi arvestada isegi sellise teisejärgulise asjaolu tuvastamisel, nagu eripreventiivsed kaalutlused, siis seda enam ei ole lubatav tugineda arhiveeritud karistusandmetele teo kvalifitseerimisel. Vastupidine lähenemine halvendab oluliselt süüdistatava olukorda. Kohus ei või tugineda olematule asjaolule nagu on seda arhiveeritud karistus. Retsidiivsuse tunnuse olemasolu tuleb kontrollida kohtuotsuse tegemise seisuga. Maakohus kvalifitseeris A. Tšerednitšenko teo
7.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Kohtu arvates on süüdistatava süü suurus üle keskmise määra. Tema väljahingatavas õhus sisaldunud alkoholi määr (1,30 mg/l) oli tunduvalt üle miinimummäära, millest algab kriminaalvastutuse piir (0,75 mg/l). Seetõttu pidas kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega, sest rahaline karistus ei vasta tema süü suurusele. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse A. Tšerednitšenko süü tunnistamise ja kahetsuse. Eelnevat arvestades mõistis kohus süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 13.11.2021 kuni 14.11.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti
alusel täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga kohus otstarbekaks ei pidanud. Lisaks on ÜKT tegemiseks vajalik isiku nõusolek, mida aga asjas ei ole.
lg 2 järgi ning mõista karistus ja lisakaristus vastavalt
Süüdistatavalt välja mõista menetluskulu: kaitsjatasu ja sundraha. Apellant ei nõustu Viru Maakohtu otsusega selles, et süüdistatav mõisteti süüdi kergema teokoosseisu järgi.
lg 2 järgi on täidetud, kuna viimane kuritegu on toime pandud eelmise karistuse kehtivuse ajal.
Maakohus viitas, et puudub süüdistatava nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks. Kohtueelse ettekande kohaselt on süüdistatav avaldanud valmisolekut üldkasulikku tööd teha. Apellant taotleb tunnistada A. Tšerednitšenko süüdi
Asjas ei nähtu
Alternatiivina on võimalik karistus mõista tingimisi katseajaga, kuid kuna prokurör taotleb süüdi mõistmist
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Maakohus tuvastas, et A. Tšerednitšenko juhtis mootorsõidukit süüdistuses näidatud ajal ja kohas olles kriminaalses joobes. Faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. Maakohus kvalifitseeris A. Tšerednitšenko teo
Prokuratuur ei ole nõus maakohtuga ning leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidis, et A. Tšerednitšenko tegu ei saa kvalifitseerida korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisena
14. Lühidalt välistas maakohtu arvates A. Tšerednitšenko süüditunnistamise
lg 2 järgi asjaolu, et maakohtu menetluse ajaks on varasem karistus, mis moodustas korduvuse, kustunud. Arhiveeritud karistusele tugineda ei saa. 15. Asja materjalide kohaselt karistati A. Tšerednitšenkot 13.09.2017 Viru Maakohtu otsusega
Uue analoogse kuriteo pani A. Tšerednitšenko toime 13.11.
Süüdistatav pani taaskordse mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime ajal, mil varasem samasuguse kuriteo eest mõistetud karistus oli kehtiv. Seega A. Tšerednitšenko tegu vastab
Maakohus tõi oma seisukoha põhjendamise näiteks kohtupraktikas ennetähtaega vabastamise küsimuses juurdunud arusaama, et süüdimõistetu arhiveeritud karistustele ei saa tugineda. Kuna nn teisejärgulistes küsimustes ei tohi tugineda isikute arhiveeritud karistusandmetele, siis ammugi ei tohiks seda teha teo kvalifitseerimisel. 17. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu eeltoodud paralleel asjakohane. Vaieldamatult on õige see, et isikule karistust mõistes ei saa arvestada arhiveeritud karistusi, niisamuti ka isikute ennetähtaegselt vabastamise küsimuse üle otsustamisel ei ole võimalik arvestada arhiveeritud karistusi. Süüteokoosseisu täidetus aga ei sõltu asjaolust, et kohtulahendi tegemise ajal varasem karistus enam ei kehti. Korduvus on eriline isikutunnus
Seega süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning otsust tehes peab kohus selle ka tuvastama. Samal seisukohal on Tartu Ringkonnakohtu kolleegium olnud ka varasemates lahendites – 05.03.2020 otsus asjas nr 1-198975 ja 11.06.2021 otsus asjas nr 1-20-8777. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse A. Tšerednitšenko süüditunnistamises ja karistamises
lg 1 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning tunnistab ta süüdi
18.
Maakohus hindas A. Tšerednitšenko süü üle keskmise suureks ning samal arvamusel on ka ringkonnakohus. A. Tšerednitšenkol tuvastati joove 1,30 mg/l, mis on tunduvalt üle kriminaalvastutuse piirmäära (0,75 mg/l). Purjus süüdistatav juhtis autot linnas ja päevasel ajal, kus oli tihe liiklus, seades ohtu nii enda, kaasreisija kui ka teised liiklejad. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Ringkonnakohus ei ole nõus sellega, et süü tunnistamine antud juhul kergendaks isiku karistust. A. Tšerednitšenko väitis, et tal olid jääknähud ja jõi pärast seda, kui oli auto peatanud. See väide lükati aga eksperdi arvamusega ümber. Viimases sõnas A. Tšerednitšenko möönis siiski, et võib-olla oli nii, et juhtis autot alkoholijoobes. Küll aga on süüdistatav avaldanud kahetsust juhtunu pärast, mille ringkonnakohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. 19. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusest kantuks lugeda eelvangistus 2 päeva – 13.-14.11.
lg 2 järgi süüdistatava süüditunnistamisel ja karistuse kandmiselt tingimisi vabastamisel tuleb kohaldada nn šokivangistust ning lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
või 74 alusel vabastada (
Seetõttu määrab ringkonnakohus A. Tšerednitšenkole 1-kuulise nn šokivangistuse, mille süüdistatav peab ära kandma vanglas. Ülejäänud karistus jääb
alusel tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 ettenähtud kontrollnõudeid. 23.
lg 2 järgi süüdimõistmine tähendab ka seda, et
Tšerednitšenkolt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Võttes arvesse A. Tšerednitšenko süü suuruse ja talle selle eest mõistetavat põhikaristust, peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta A. Tšerednitšenkolt ära
Tunnistab ta süüdi
Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.