Obsah (10)

§ 263§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 56§ 47

Kriminaalasi nr 1-22-1785 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1785 (21278000876) Kohtunik

§ 263

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav KADRI VALD Isikukood: 48401262738; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon: xxxxxxxx, xxxxxxxxx e-post:; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: ei tööta, osaline töövõimetus. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: vahistatud alates 05.09.2022. a kuni 27.09.2022. a Kaitsja Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Kohtuistungi toimumise aeg 26. ja 27.09.2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Kadri Vald

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Kadri Vald

§ 121lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeima karistusega ja mõista Kadri Valdile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata Kadri Valdi eelvangistuses viibitud aeg 05.09.

– 27.09.2022. a. s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva, karistusaja hulka ning mõista Kadri Valdile kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. 5.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kadri Vald ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Kadri Valdi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Kadri Valdi käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. 8. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Kadri kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vald elukohajärgse 9.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 15.11.2022. a. 10. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 4 9, ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kadri Valdilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, kaitsjatasu 1784 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) eurot 40 senti ja kannatanule ja tunnistajale hüvitatav summa 62 (kuuskümmend kaks) eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kadri Valdil on õigus menetluskulud kogusummas 2827.40 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.
2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-22-1785, menetluskulud, Kadri Vald“.
4. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja CD-plaati politsei vormikaamera salvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
6. Kadri Valdi süüdistatakse selles (süüdistuse tekst on muutmata kujul), et tema 08.06.2021a kella 11:00 ajal xängutoas s.o. avalikus kohas, pani toime avaliku korra raske rikkumise kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et olles alkoholijoobe seisundis karjus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxle, et nad on „värdjad ja värdjate perekond“, ähvardas oma lapse Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx (s 27.07.2013.a.) röövida, sülitas korduvalt eelnimetatud isikute suunas, peksis jalaga lastetoas asuvaid esemeid. Seejärel võttis suust näritud nätsu ja lõi käega Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga häirekeskusesse. Löögi tagajärjel tundis kannatanu Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx valu. Politsei saabudes jätkas Vadi kannatanu Xxxxxxxxxxx i ja ruumis viibinud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suhtes agressiivset tegutsemist- karjumist ja sülitamist ning ähvardas kannatanut Xxxxxxxxxxx i sõnadega „kas tahad nuga saada“. Ähvardust last röövida ja nuga anda (kannatanu tajus seda tapmisega ähvardusena) võttis kannatanu reaalsetena, sest Kadi Valdi käitumine on ka varasemalt alkoholijoobe seisundis ettearvamatult agressiivne ja seetõttu pidas kannatanu nende ähvarduse täideviimist reaalsetena. Kogu eelnevat tegevusest olid häiritud ka samas ruumis viibinud tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx ja tema kolm alaealist last (1,5 aastane; 5 ja 6 aastased), kes hirmunult jooksid peitu ning samuti Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja Xxxxxx xxxxxxxx, kes hirmunult ja nuttes põgenesid mängutoast õue auto juurde. Ka hilisemalt oli laste turvatunne juhtunust tugevasti häiritud. Oma käitumisega Kadri Vald rikkus Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Õigusvastane tegevus, mis kahjustab kannatanu tervist ja häirib kõrvalisi isikuid on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani Kadri Vald süüdistuse kohaselt toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Poolte seisukohad kohtulikul arutamisel ja kohtu seisukoht

1. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Kadri Valdi süü on tõendatud ning palus Kadri Vald süüdi tunnistada ja karistada. 3
2. Kadri Valdi kaitsja palus kohtuvaidlustes peetud kõnes süüdistatav õigeks mõista. Põhjuseid selleks on kaitsja arvates mitmeid. Esiteks leiab kaitsja, et ei ole tuvastatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Tema kaitsealune võis karjuda ja sülitada, kuid Kadri Vald kinnitas, et ähvardused ei olnud tõsiselt öeldud. Need olid öeldud vihahoos. Teiseks ei olnud kaitsja arvates sündmuskohal mitte ühtegi asjasse mittepuutuvat isikut, ehk et Xxxxxx xxxxxxxx ja tema lapsed ei olnud asja mittepuutuvad isikud. Kolmandaks ei ole löömine tõendatud. Ühtegi meditsiinilist tõendit löömise kohta esitatud ei ole. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx ei näinud enda sõnul konkreetselt löömist, vaid nägi rüselust. Tunnistaja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kinnitas kohtuistungil, et Kadri Vald pani kannatanule litaka, kuid arvestades asjaolu, et ta on kannatanu elukaaslane, ei saakski ta kaitsja hinnangul midagi muud öelda. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kogu toimunud sündmuse näol jääb mulje, et tegu oli justkui ettelavastatud tegevusega. Et kannatanu on kogu loo välja mõelnud selleks, et hoida Kadri Vald oma lapsega suhtlemisest eemale.
3. Kohus tuvastab lähtudes KrMS §-st 306 esmalt uuritud tõendite pinnalt, millised teod on toime pandud ja kas need teod on toime pannud süüdistatav. Seejärel hindab kohus tuvastatud asjaolude kokkulangevust süüdistusega ja lõpuks annab süüdistatava tegudele õigusliku hinnangu.
4. Esimesena andis kohtus ütlusi kannatanu Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, kes selgitas 26.09.2022 toimunud kohtuistungil, et ta on koos enda elukaaslase Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxga määratud süüdistatava Kadri Valdi bioloogilise lapse, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, eestkostjateks. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kasvatavad nad alates 23.02.
5. Algselt oli lapse ja tema bioloogilise ema Kadri Valdi omavaheline suhtluskord koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku lepitud ilma kohut kaasamata, kuid praeguseks on kohtu poolt määratud kindlaks Kadri Valdi ja Xxxxxx omavaheline suhtluskord. Vastavalt sellele korrale toimus kohtumine 08.06.2021 kell 11 avalikus kohas Xxxxxx mängupesas. Sellele kohtumisele läksid Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxga kaasa Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja nende ühine laps Xxxxxx xxxxxxxx. Kannatanu sõnul jõudsid nad mängutuppa veidi enne kella 11 ja selleks ajaks olid seal kohal Kadri Vald ja mängutoa perenaine, Xxxxxx xxxxxxxx, koos enda kolme lapsega. Mängutuppa jõudes suundus Kadri Vald kohe enda lapse juurde ja kallistas teda. Seejärel ütles Kadri Vald kannatanu sõnul Xxxxxxle, et nad läheksid õue, kuna on ilus ilm. Kannatanu ütles süüdistatavale, et see ei ole võimalik, kuna sellist kokkulepet ei ole. Seejärel tõusis Kadri Valdi hääl ja ta teatas, et nad lähevad lapsega õue ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võib koos Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxga neid aknast vahtida, kui tahab. Kannatanu ütles enda sõnul veel kord, et sellist kokkulepet ei ole ja uuris Kadri Valdi käest, kus on lastekaitsetöötaja (kes pidi vastavalt suhtluskorrale olema kohtumistele kaasatud). Selle peale Kadri Vald ärritus veelgi ja teatas, et tema ei ole kedagi kutsunud ja et see ei ole tema asi. Selleks hetkeks sõimas süüdistatav kannatanut ja tema perekonda koledate sõnadega, karjus „ tapan kogu teie pere ära“, lubas Xxxxxx ära röövida ja needis neid. Kannatanu sõnul olid nad sel hetkel, kui see olukord aset leidis Kadri Valdiga vastakuti ja Xxxxxx oli enda ema kõrval. Xxxxxx üritas Kadri Valdi juurest ära tulla, karjudes „ ma ei taha, ma ei taha“, aga viimane hoidis teda kinni. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx üritas Xxxxxxt Kadri Valdi käest kätte saada ja tõmbas ta sealt enda juurde. Xxxxxx ja Xxxxxx xxxxxxxx jooksid õue ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võttis telefoni, et politseisse helistada. Sel hetkel, kui kannatanu politseisse helistas, liikus Kadri Vald tema suunas, võttis enda suust 4 nätsu ja pani selle pauguga vastu kannatanu telefoni, kui ta seda kõrva ääres hoidis. Samal ajal tegi Kadri Vald kannatanu sõnul veel käega löömise liigutusi, lõi mängutoa asju jalaga ja üritas kannatanule läheneda, kuid Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tõukas ta eemale. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi sõnul oli see löök üsna tugev ja ta tundis Kadri Valdi löögi tagajärjel valu. Kõrv tulitas ja punetas mõnda aega, kuid arsti poole ei pidanud kannatanud pöörduma, sest kõrv otseselt katki ei olnud.
6. Kannatanu sõnul on Kadri Vald teda ka varasemalt ähvardanud ära tappa, kuid rohkem kartis ta selle pärast, et viimane võib Xxxxxx ära röövida. Hirm Kadri Valdi ees oli kannatanu sõnul reaalne, arvestades, et isikud, kellega ta suhtleb on vägivaldsed ja ta on proovinud minna nende koju, kui neid ennast kodus ei olnud. Kogu see sündmus mõjus Xxxxxx ja Xxxxxx xxxxxxxxle kannatanu sõnul väga halvasti. Nad nägid pikka aega hirmuunenägusid, Xxxxxxl esines voodimärgamist ja süvenesid astmahood. Ka politsei saabudes jätkus Kadri Valdi poolne karjumine ja kannatanu ähvardamine.
7. Kannatanu elukaaslane Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx selgitas kohtuistungil, et tema tavaliselt ise varasematel kohtumistel kaasas ei käinud, aga 08.06.2021 kohtumisel oli ta kaasas, kuna tal oli vaba aega. 08.06.2021 läks tunnistaja koos enda elukaaslase Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi, nende ühise lapse Xxxxxx xxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxga Põltsamaal asuvasse Trollitrall mängutuppa kohtuma Kadri Valdiga. Tunnistaja ei mäleta, mis kell täpselt kohtumine aset leidis, kuid mängutuppa jõudes olid seal kohal Kadri Vald ja mängutoa omanik Xxxxxx oma lastega. Mängutuppa jõudes ja oma emaga kohtudes oli Xxxxxxl tuju hea ja ta läks kohe emale sülle. Seejärel teatas Kadri Vald, et tema seal mängutoas istuda ei kavatse ja ta tahab Xxxxxxga õue minna. Seejärel ütlesid tunnistaja ja tema elukaaslame Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, et seda ei ole omavahel kokku lepitud, kohtumine oli kokku lepitud mängutoas. Selle peale Kadri Vald ärritus ja tõstis häält ning ütles, et teda ei huvita see kokkulepe ja tema läheb Xxxxxxga õue - Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võivad neid aknast vaadata. Kuna Kadri Vald hakkas kõva häälega röökima, siis selle peale läks endast välja ka Xxxxxx ja hakkas kartma. Xxxxxx nuttis ja Kadri Vald ei lasknud teda enda sülest ära. Selle peale tõmbas tunnistaja ise Xxxxxx süüdistatava juurest ära. Kuna Kadri Vald röökis ja oli ärritunud, siis teatas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, et ta kutsub politsei. Selle peale karjus Kadri Vald, et tunnistaja ja ta pere on värdjad, ta paneb neile pommi alla ja tapab nad ära ning lubas Xxxxxx ära röövida. Mingil hetkel lõi ta ka mängutoas asju jalaga ja sülitas. Seejärel võttis Kadri Vald enda suust nätsu, astus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile lähemale ja pani labakäega litaka vastu viimase telefoni, mida Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx enda kõrva ääres hoidis. Siis läks Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx enda sõnul Kadri Valdi ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi vahele ja lükkas süüdistatava eemale. Terve selle aja karjus Kadri Vald mängutoas roppuseid ja sõimas tunnistajat ja tema elukaaslast. Pärast seda löömist läks Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx õue laste juurde neid lohutama ja ootas seal politseid. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx jäi Kadri Valdiga mängutuppa, et viimane ei saaks minema minna ja sündmus saaks ikka politsei poolt fikseeritud. Politsei saabudes läksid Kadri Vald ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx mängutoa ees olevasse trepikotta ning sel oli politseiga koos ka Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Kadri Vald jätkas koridoris tunnistaja ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi sõimamist, sülitas nii tunnistaja, kannatanu kui ka politsei pihta ning lubas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ära tappa.
8. Tunnistaja võttis Kadri Valdi sõnu tõsiselt, kuna teadis, millises seltskonnas viimane liigub ning tal tekkis tõsine hirm oma elukaaslase pärast. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx lasi pärast 5 toimunut enda majale valvesüsteemi paigaldada, kuna hirm oli reaalne. Kadri Vald on ka varasemalt enne juunikuus toimunud sündmust tunnistaja perekonda ähvardanud ja sõimanud.
9. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx selgitas 27.09.2022 toimunud kohtuistungil, et teab Kadri Valdi sellest ajast alates, kui temale kuuluvas Trollitrall mängutoa ruumides hakkasid toimuma Kadri Valdi ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx omavahelised kohtumised. Tunnistaja sõnul on tema juuresolekul toimunud neid kohtumisi umbes neljal või viiel korral, kuid on ka olnud selliseid olukordi, kus tunnistaja on jätnud mängutoa võtme ja ta ise ei ole seal kohal viibinud. Kohtumistel on alati kohal olnud lastekaitsetöötaja, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Kadri Vald ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Mõnel korral on kohtumistel kaasas olnud ka Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi laps Xxxxxx xxxxxxxx, kuid seda kordadel, kui mängutoas on viibinud ka tunnistaja lapsed, sest Xxxxxx ja tunnistaja üks lastest käivad ühes lasteaias. Kohtumised on alati toimunud mängutoa ruumides ning need on tunnistajaga kokku leppinud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. 08.06.2022 oli Kadri Valdi ja tema lapse kohtumine mängutoas kokku lepitud kella 11ks. Tunnistaja oli enda kolme lapsega kõige esimesena kohal ja järgmisena saabus mängutuppa Kadri Vald. Mängutuppa jõudes oli Kadri Vald tunnistaja sõnul alguses väga kena ja viisakas. Umbes 5-10 minuti pärast süüdistatavat jõudsid kohale Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ning Xxxxxx ja Xxxxxx. Kõikide meelestatus oli sel hetkel rahulik. Kadri Vald tegi ettepaneku minna lapsega õue, kuna ilm oli ilus. See ei olnud tunnistaja sõnul viisakas läbirääkimine, vaid fakti ette panemine. Tunnistaja meelest oli Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx see, kes ütles, et nii ei ole kokku lepitud ja probleem oli ka selles, et lastekaitsetöötajat ei olnud kohal. Selle peale, et Kadri Valdil ei lubatud lapsega õue minna ta ärritus ja ütles, et ta peab saama õue minna ja et Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxl ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil ei ole õigust keelduda. Tunnistaja sõnul muutus kogu see olukord hästi kiiresti inetuks, sekundite jooksul. Xxxxxx xxxxxxxxi sõnul haaras Kadri Vald Xxxxxxl käest ja hakkas teda mängutoast välja sikutama. Xxxxxx ei osanud seisukohta võtta ja hoidis Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil käest kinni. Sel hetkel seisis tunnistaja neist mõned meetrid, või veidi vähem, eemal. Sel hetkel, kui Kadri Vald mängutoas karjuma ja räuskama ja sülitama ja jalaga asju lööma hakkas ehmatas isegi tunnistaja ise selle peale. Tema lapsed jooksid mängutoa teise otsa ja hakkasid tunnistajat enda juurde hõikama, kuna olid juhtunust väga ehmatanud. Tunnistaja sõnul on tema vanem laps selliste olukordade suhtes eriti tundlik, ta oli šokis ja hakkas nutma, kuna ei mõistnud, miks Kadri Vald selliselt käitub. Lapsed kartsid, et Kadri Vald tuleb neile ka kallale. Kogu see rüselemine toimus tunnistaja sõnul ukse juures, kuid tema oli sellest veidi eemal ja püüdis oma lapsi rahustada. Tunnistaja sõnul nägi ta, kuidas Kadri Vald püüdis Xxxxxxt enda juurde rebida, toimus riiete sikutamine ja mingisugune rüselus seal oli, kuid seda, mis rüseluse käigus täpsemalt juhtus, seda tunnistaja meenutada ei suuda. Xxxxxx xxxxxxxx kuulis ka, kuidas toimunud sündmuse käigus Kadri Vald röökis, et ta tapab kõiki ära ja et ei ole õigust temaga selliselt käituda. Xxxxxx xxxxxxxxi sõnul ei olnud see tavaline kõva häälega karjumine, vaid pigem ähvardav röökimine. Seejärel helistas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx politseisse ja see Kadri Valdile ei meeldinud ning sellel hetkel seal ka see rüselus aset leidis, kuid mis seal täpsemalt toimus, seda tunnistaja ei näinud. Terve selle aja, kui politseid oodati käitus Kadri Vald kaootiliselt, kord rahunes, siis ärritus jälle väga kiiresti. Kadri Vald käis akna juures ja karjus sealt välja midagi Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile. Otse aknast on näha ka lasteaed, kus parasjagu olid ka lapsed õues. Seda, mis politsei saabudes edasi toimus tunnistaja ei tea, kuna tema jäi oma lastega mängutuppa ja teised läksid välja. Selle sündmuse tagajärgede mõjuga oma lastele tuli tunnistajal tegeleda veel mitu nädalat. 6
10. Süüdistatav Kadri Vald selgitas kohtuistungil, et 08.06.2021 lapsega kohtumise soovist teavitas Kadri Vald Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ette umbes poolteist nädalat. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxiga võttis süüdistatav ühendust enamasti e-kirja teel ning mõni kord lisas ta ise kohe vestlusesse ka lastekaitsetöötaja. Lapsega kohtumiseks talle takistusi ei ole tehtud, kuid kohtumiste ajad on vahepeal varieerunud. Oma lapsega on Kadri Vald alates
11. aasta veebruarist kuni
12. aasta juunini kohtunud neljal korral. Viies kord pidigi olema 08.06.2021, kuid see jäi ära. Kohtumistel on varasemalt alati kohal olnud lastekaitsetöötaja, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja mängutoa omanik Xxxxxx xxxxxxxx ning üldjuhul ka viimase lapsed. Vahel on seal olnud ka teisi mängutoa külastajaid. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx oli sellel korral kohal esimest korda. Mängutuppa minnes oli Kadri Vald enda sõnul ära joonud ühe õlle, kuna tal oli palju pingeid ja ta ei olnud last seitse kuud näinud. Ta tunnistab, et see oli vale tegu, kuid sinna mängutuppa minek oli tema sõnul väga ebameeldiv, kui Xxxxxxga kohtumise juures viibis palju inimesi. Kui süüdistatav 08.06.2021 kella 11 ajal Xxxxxx mängutuppa jõudis, oli seal juba kohal Xxxxxx xxxxxxxx koos lastega. Mõne aja pärast jõudsid sinna Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxx xxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Xxxxxx jooksis mängutoas kohe süüdistatavale sülle ja kallistas teda. Seejärel küsis Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, et kus on lastekaitsetöötaja, mille peale Kadri Vald vastas, et ta ei tea ja see ei ole tema korraldada, et ta seal oleks. Kuna mängutoas oli väga kuum, siis tegi süüdistatav ettepaneku, et läheb koos Xxxxxxga õue mängima ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võivad neid mängutoa aknast vaadata. Süüdistatava sõnul see Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxle ei sobinud ja siis hakkas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tema käest last ära tirima. Selle peale hakkas Xxxxxx nutma, kuna sai haiget ja süüdistatav ärritus. Kadri Valdi sõnul ei olnud nad üldse mängutoas, kui see sündmus aset leidis, vaid nad olid mängutoa ees olevas koridoris. Seejärel helistas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx politseisse. Kuna süüdistatav oli enda sõnul väga ärritunud, siis ta tunnistas, et karjus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxle, et nad on värdjad, värdjate perekond, koledad inimesed ja sülitas neile näkku. Kadri Valdil oli tal enda sõnul sel päeval suus küll näts, kuid see lendas sülitamise käigus suust välja põrandale. Süüdistatav arvab, et Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võttis selle hiljem maast üles, kuna sellelt võeti DNA-proov. Kadri Valdi sõnul tundus talle, et kogu see olukord oli lavastatud just selleks, et selline olukord tekiks. Põltsamaa ei ole tema sõnul ju nii suur, et lastekaitsetöötaja ei oleks saanud sinna kohale tulla. Kogu seda sündmust nägid pealt ka Xxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, nad olid ka koridoris. Kõik teised lapsed olid mängutoa taga lõpus ja süüdistatav neid enda sõnul ei näinud. Ka Xxxxxx xxxxxxxx läks mängutoa tagumisse otsa, kui süüdistatav karjuma hakkas. Süüdistatava sõnul ta nägi mängutoaomaniku lapsi ainult siis, kui ta mängutuppa kohale jõudis, pärast ta neid enam ei märganud. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx läks Xxxxxx ja Xxxxxxga õue politseid ootama ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx jäi trepi peale Kadri Valdi valvama, et ta ei saaks enne politsei tulekut ära minna. Politsei kohale jõudes oli Kadri Vald ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx mängutoa ees olevas trepikojas ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suundus nende juurde tagasi koos politseiametnikega. Süüdistatav tunnistas, et sülitas politsei juuresolekul kannatanu ja tunnistaja suunas ning ähvardas neid ära tappa. Süüdistatava sõnul vastas ta politsei küsimuse peale, kas lõi kannatanut, jah lõin, kuid see ei olnud tema sõnul tunnistus, vaid lihtsalt ütlus. Ta oli vihane, et tema kohta valetatakse igasugu asju kokku ja vihast tulenevalt ta ütleski, et lõi. Samuti tõi süüdistatav välja, et tapmisähvardus, mida ta selle sündmuse käigus ütles ei olnud suunatud üldse lastele, vaid Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxle ja seda ähvardust ei mõelnud ta tõsiselt. Süüdistatava sõnul oli ta sellel hetkel nii närvis, et ütles 7 seda kõike vihahoos. Kadri Valdi sõnul tema selle sündmuse käigus kedagi päriselt löönud ja tirinud ei ole ning last ta ei sikutanud.
13. Seega võib asjas ristküsitletud inimeste vastuste pinnalt lugeda tuvastatuks järgmist.
14. 08.06.2021 viibisid süüdistatav, kannatanu, tunnistajad ja viis alaealist last Põltsamaal asuvas Xxxxxx mängutoas. Esimesena jõudis mängutuppa tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx oma lastega. Seejärel jõudis mängutuppa Kadri Vald, kes oli sinna jõudes rahulik ja viisakas. Mingil hetkel jõudsid mängutuppa Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja Xxxxxx xxxxxxxx. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx jooksis ema Kadri Valdi sülle ja kallistas teda. Kuigi seda fakti ei kinnitanud kannatanu Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja väitis, et Kadri Vald tõmbas Xxxxxx endale sülle, siis loeb kohus selle fakti siiski tuvastatuks Kadri Valdi ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kokkulangevate ütluste pinnalt. Järgnevalt loeb kohus tuvastatuks selle, et Kadri Vald soovis lapsega õue minna, ja sellest tekkis konflikt. Lahknevused ütlustes on osas, et kas enne seda oli juttu ka lastekaitsetöötajast või mitte, kuid see ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline. Oluline on, et tekkis konflikt ja selle põhjustajaks oli Kadri Vald, kes ei olnud nõus täitma kokkusaamise tingimusi. Konflikti käigus käitus Kadri Vald ebaviisakalt, solvas kannatanut ja tema perekonda ja ähvardas nad ära tappa. Muu hulgas sülitas ta kannatanu ja tema elukaaslase suunas ja lõi jalaga mängutoa asju. Pärast neid ähvardusi otsustas kannatanu kutsuda politsei. Selleks helistas kannatanu häirekeskusesse. Seda kõike nägid pealt tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx ja tema lapsed, kes kõik olid sellest väga häiritud.
15. Edasiste sündmuste kirjeldustes on vastuolusid. Kannatanu ja tema elukaaslane kinnitavad, et Kadri Vald lõi kõne ajal kannatanu telefoni pihta, telefon asus kannatanu kõrva juures ja kuna löök kandus telefonist vastu kõrva tundis kannatanu valu. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx seda lööki ei näinud. Kadri Vald eitab löömist. Vaatamata sellele, et süüdistatav ise löömist ei tunnista, on seegi kohtu arvates kogutud tõendite pinnalt tuvastatav, sest kohus peab kannatanu ja tema elukaaslase ütlusi usaldusväärseteks ja süüdistatava omi selles konkreetses löömise eitamises mitte. Teisisõnu taandub löömise tuvastamine sellele, keda kohus usub ja keda mitte ja selles asjas on kohus veendunud, et süüdistatav eitab tegelikult toimunud löömist, ehk et kohus usub kannatanu sõnu.
16. Kohus tõdeb, et märkas kannatanu ristküsitluse käigus kannatanu selget antipaatiat süüdistatava vastu. Seega võiks järeldada, et kannatanu ehk ei ole süüdistatava vastu kõige objektiivsem ja võib seeläbi oma ütlustes püüda süüdistatavat enam süüstada, ehk et kannatanu võib sündmusi meenutades lisada sinna detaile, mis tegelikult aset ei leidnud. Sisuliselt on sellise järelduse teinud süüdistatava kaitsja.
17. Kui kannatanu mingeid detaile oma juttu lisas või ka midagi rääkimata jättis, saavad need detailid olla siiski asja konteksti arvestades väga väikesed detailid, sest suures plaanis peavad faktid kokku langema asjas teiste kogutud tõenditega. Ja selles asjas see ka nii on, sest kuivõrd asjas on ka teisi tõendeid ja süüdistus ei rajane vaid kannatanu ütlustele, saab kannatanu ütlusi teiste tõenditega kõrvutada ja seeläbi kannatanu ütluste usaldusväärsust kontrollida. Kokkuvõttes leiab kohus, et praeguses asjas kannatanu ei valeta ega kirjelda sündmusi selliselt, nagu need aset ei leidnud. Kohus ei usu kannatanu kättemaksu ega seda, et sündmus oli 8 lavastatud, nii nagu seda arvab kaitsja. Kannatanu ütlused on kokkulangevad asjas uuritud teiste tõenditega.
18. Olulisim tõend, millega saab kannatanu väidet, et Kadri Vald teda lõi, kontrollida, on kannatanu 08.06.2021 tehtud kõne Häirekeskusele, millest on tehtud salvestis. Salvestisel oli kuulda taustal naisterahva valjuhäälset karjumist ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi hääles tunda kerget ärevust. Järgmisel hetkel on kõnesalvestisel kuulda kannatanu hääletoonis muutust ja ehmatust, millele järgneb ka kannatanu poolne väljend „ta tuli mulle kallale“. Jah, tõesti, nii nagu märgib õigesti kaitsja, sellega ka asi lõpeb, ehk et selles kõnes ei väljenda kannatanu sõnaselgelt löömist. Samas aga saab asuda seisukohale, et kui inimene väidab, et talle tuldi kallale, saab keskmine inimene sellest aru vaid ühte moodi – üks inimene puudutas teist inimest füüsiliselt ja ilmselt selliselt, et see häiris seda inimest, keda puudutati. Ehk et see peaks olema üldteada, et kui väidetakse, et keegi tuli kellelegi kallale, tähendab see füüsilist vägivalda. Veelgi enam, vaidlust ilmselt ei ole selles, et kui keegi väidab, et talle tuldi elu kallale, tähendab see soovi kedagi ära tappa. Seega loeb kohus veenvaks ja tõenditega koosolevaks seda, et kui kannatanu väitis häirekeskuse töötajale, et talle tuldi kallale, mõtles ta selle all rünnakut tema kehalisele puutumatusele ehk siis teisisõnu vägivalda, sh löömist.
19. Seda, et kannatanut süüdistatav süüdistuses märgitud viisil lõi, väidab ka kannatanu elukaaslane Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Kaitsja leiab, et tegemist on ebausaldusväärse tunnistajaga, sest tegemist on ju elukaaslasega, kes ei saagi teist moodi asju väita kui seda teeb kannatanu. Taolise mõttekäiguga ei saa praeguses asjas nõustuda. Esmalt võiks muidugi öelda, et ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu, mis päädiks sellega, et tõendi saaks ilma kõhklusteta tõendikogumist välja arvata. Tõendeid hinnatakse kogumis ja praeguses asjas sobivad tunnistaja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tunnistused ülejäänud tõendikogumiga kokku. Tunnistaja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi ladusalt ja kohus ei täheldanud temas sellist antipaatiat süüdistatava vastu nagu seda võis teha kannatanu puhul (alati ei ole oluline ainult see mida inimene räägib, vaid ka see, kuidas ta seda teeb). Tunnistaja kirjeldas üldjoontes sündmusi, mis mängutoas toimusid, kokkulangevalt nii süüdistatava endaga, aga ka kannatanu ja tunnistajaga. Märkimata ei saa jätta sedagi, et kohtusaalis võis tähendada kannatanu ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ütluste vahel teatud ebakõlasid, kus tunnistaja ütlused ühtisid kohati isegi rohkem süüdistatava omadega. Näiteks selgitused selle kohta, kuidas reageeris süüdistatava tütar Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, kui ta mängutuppa jõudes Kadri Valdi nägi. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja süüdistatava sõnul jooksis Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kohe emale sülle, aga kannatanu sõnul tuli Kadri Vald Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx juurde ja tõmbas ise tütre endale sülle. Ehk siis, kui väita, et Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx mängisid nö kokku ja mõtlesid sündmuse välja, siis oleksid pidanud nende ütlused omavahel pigem rohkem ühtima ja olema ebakõladeta.
20. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx nägi küll rüselust, kuid konkreetset lööki ta enda sõnul ei näinud, kuna rahustas ja lohutas parasjagu oma lapsi. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxxi ütlustes, kuna tegemist on nö kõrvalise isikuga, kellel puudub igasugune huvi käesolevas kriminaalasjas ning samuti ei ole ta ei kannatanu ega ka kahtlustatavaga lähedalt seotud. Xxxxxx xxxxxxxxi näol on tegemist mängutoa töötajaga ja võib uskuda, et ta kirjeldas kohtuistungil sündmust täpselt sellisena nagu ta seda tajus. Asjaolu, et tunnistaja ja kannatanu lapsed käivad samas lasteaiarühmas, millest tingituna on nad varasemalt omavahel 9 kokku puutunud, ei ole kohtu hinnangul selline, mille pinnalt peaks järeldama, et Xxxxxx xxxxxxxxil oli mingisugune huvi kohtule mitte tõeseid ütluseid anda.
21. Seega, kuna kohus loeb kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et Kadri Vald lõi mängutoas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi vastu kõrva, jätab kohus Kadri Valdi seda fakti eitavad ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Ega pole kindel, et Kadri Vald teadlikult löömist eitab. Tema enda ja ka kannatanu ja tunnistajate sõnul oli ta sündmuste keerises ilmselgelt väga ärritunud ja ka alkoholijoobes, seega ei pruugi Kadri Vald tegelikult täpselt mäletadagi, et mida ta täpselt tegi või ei teinud.
22. Järgmisena loeb kohus ristküsitluste käigus antud vastuste põhjal tuvastatuks selle, et pärast kõnet häirekeskusesse lahkus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx mängutoast ja läks rahustama oma lapsi, kes põgenesid õue. Kadri Vald ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx jäid mängutuppa. Mitmeid küsimusi küsiti ja vastuseid anti selle kohta, et mis toimus edasi mängutoas, kuid see ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline. Oluline on see, et mingil hetkel saabus politsei ja Kadri Vald ning Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suundusid mängutoast välja koridori. Ehk siis tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxxi vaateväljast välja, mida kinnitab tunnistaja ka ise, et see, mis toimus politsei saabudes, tema enam ei näinud. Koridoris jätkus kannatanu ja tunnistaja sõnul sõimamine, sülitamine ja ähvardamine, kõlasid sõnad: „kas tahad nuga saada“. Selliste sõnade ütlemist Kadri Vald ei eita, küll aga ei mõelnud ta enda sõnul seda tõsiselt.
23. Hinnates tuvastatud asjaolude kokkulangevust esitatud süüdistuse tekstiga, tuleb tõdeda, et süüdistus ei kajasta asjaolusid tuvastatuga sama moodi. Süüdistusega kokkulangevalt on tuvastatud aeg ja koht üldisemalt, ehk siis mängutoa aadress. Ka on süüdistusega kokkulangevalt tuvastatud, et Kadri Vald karjus Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxle, et nad on „värdjad ja värdjate perekond“, ähvardas oma lapse Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx röövida, sülitas korduvalt eelnimetatud isikute suunas, peksis jalaga lastetoas asuvaid esemeid. Seejärel võttis suust näritud nätsu ja lõi käega Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga häirekeskusesse. Löögi tagajärjel tundis kannatanu Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx valu. Politsei saabudes jätkas Kadri Vald kannatanu Xxxxxxxxxxx i ja ruumis viibinud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suhtes agressiivset tegutsemist - karjumist ja sülitamist ning ähvardas kannatanut Xxxxxxxxxxx i sõnadega „kas tahad nuga saada“.
24. Küll aga ei ole süüdistuses kajastatud see, et Kadri Vald ähvardas mängutoas olles kannatanut ja tema perekoda ära tappa ja et seda kuulis pealt tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx. Ka ei ole õige süüdistus osas, et Xxxxxx xxxxxxxx oli tunnistajaks kogu sündmuste ahelale. Xxxxxx xxxxxxxxi enda sõnul nägi ta pealt vaid seda, mis toimus mängutoas sees (karjumine, ähvardamine ära tappa, sülitamine, mängutoa asjade löömine). See, mis toimus hiljem politsei saabudes koridoris, seda tema pealt ei näinud, kuid süüdistus on üles ehitatud selliselt, et Xxxxxx xxxxxxxx ja tema lapsed olid tunnistajaks kõigele, mis Kadri Valdile ette heidetakse. Ehk siis ei erista süüdistus seda, et erinevad teod pani Kadri Vald toime erinevates ruumides. Ka tuleb lugeda tuvastatuks, et löömist Xxxxxx xxxxxxxx pealt ei näinud, kuigi süüdistus seda sõnaselgelt kajastab.
25. Kadri Valdile heidetakse ette, et ta pani toime avaliku korra raske rikkumise. Seega on Kadri Valdi süüküsimuse lahendamiseks vaja hinnata, kas süüdistuses kirjeldatud käitumine on 10 kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena

§ 263järgi.

Toime pandud süütegu täidab

§ 263

märgitud objektiivse koosseisu juhul, kui see vastab ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule (RKKK 3-1-1-7-07, p. 10). Riigikohus on lahendis 3-1-1-7-07 öelnud, et avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus ka selle üle, kas Xxxxxx mängutuba saab käsitleda, kui avalikku kohta, kas ja keda tuleb käsitleda antud kriminaalasjas kõrvaliste isikutena ning kas rikutud on avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

1. Esmalt analüüsib kohus, kas Xxxxxx mängumaa näol on tegemist avaliku kohaga, seejärel, kas Kadri Vald rikkus oma tegevusega avalikus kohas kehtivaid üldnõudeid ning kolmandaks, kas antud teo toimepanemise juures olevaid isikuid saab käsitleda asjasse mittepuutuvate isikutena.
2. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s
3. Antud normi kohaselt on avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ka ühissõiduk. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxxi sõnul on mängutoa näol on tegemist kohaga, kuhu on igaühel võimalik soovi korral endale sobival ajal mängima minna. Tunnistaja sõnul on mängutuba osadel päevadel avatud kõikidele soovijatele ning seda on lisaks võimalik eelneva kokkuleppe alusel ka broneerida. Kohtu hinnangul on võimalik mängutuba käsitleda nii avaliku kui ka mitteavaliku kohana, see sõltub sellest, kas mängutuppa on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole omavahel tuttavad või on tegemist mängutoas toimuva eraüritusega, kuhu on kutsutud kindel seltskond. Kohtuistungil kinnitas Xxxxxx xxxxxxxx, et 08.06.2021 oli mängutuba avatud kõikidele soovijatele. Seega kõik, kes oleksid sellel päeval mängutuppa tulnud, oleksid saanud seal mängida. Järelikult tuleb antud juhul käsitleda mängutuba, kui avalikku kohta. Samuti pidi Kadri Vald möönma, et ta viibib avalikus kohas, kuna ta oli teadlik kokkuleppest, mille kohaselt võis ta Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxga kohtuda üksnes avalikus kohas.
4. Avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestab KorS §
5. Kuna eluliselt võimatu oleks ühes paragrahvis välja tuua kõiki võimalikke avalikus kohas toimuvaid rikkumisi, siis tuleb lähtuda KorS § 55 lg-s 1 sätestatust, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RKKK 3-1-1-102-03, p. 9). Samuti on Riigikohus enda lahendis 3-1-1-102-03 välja toonud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab esmalt personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu ning rahu rikkumisena käsitletakse teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu.
6. Kohus on veendunud, et Kadri Valdi käitumine mängumaal ei olnud kooskõlas KorS § 55 sätestatuga. Tunnistajate ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav röökis mängutoas, sõimas ja ähvardas kannatanut ja tema perekonda ebatsensuursete sõnadega, sülitas nende suunas, lõi jalaga mängutoas olevaid esemeid. Seda kõike on kohtuistungil tunnistanud Kadri Vald ka ise. KorS §-s 55 nimetatud käitumise häirivuse hindamisel tuleb KorS § 57 kohaselt 11 lähtuda keskmisest objektiivsest isikust. On ilmselge, et selline tegevus oli ebameeldiv nii kannatanule kui ka tema perekonnale, kes olid antud olukorras asjaga seotud isikud. Kuid mängutoas viibis lisaks neile ja süüdistatavale veel teisigi inimesi, nimelt olid seal mängutoa omanik ja tema kolm alaealist last. Mängutoa omaniku ütlustest nähtub, et Kadri Valdi käitumise peale ehmusid tema lapsed sedavõrd, et läksid mängutoa liugtoru taha peitu ja kartsid, et ka neile võidakse viga teha. Laste reaktsioon Kadri Valdi tegevusele näitab selgelt, et süüdistatava käitumine häiris neid. Xxxxxx xxxxxxxxi sõnul mõjus aset leidnud sündmus eriti just tema vanimale lapsele, kes oli juhtunust häiritud veel mitu nädalat pärast toimunut. Xxxxxx xxxxxxxx tunnistas kohtuistungil, et ka tal oli väga ebameeldiv vaadata, kuidas Kadri Vald temale kuuluval mängumaal maha sülitab ja asju jalaga lööb, sest tema on hiljem see, kellel tuleb sülg maast ära koristada. Iga keskmiselt mõistlik inimene saab aru, et Kadri Valdi poolne käitumine ei ole tavapärane ja ühiskonnas igapäevaselt aktsepteeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mängutoas olnud kõrvalised isikud olid Kadri Valdi sealsest käitumisest häiritud ja Kadri Vald eiras KorS § 55-s sätestatud käitumise üldnõudeid.
7. Riigikohus on lahendis 1-18-7276/80 välja toonud, et kvalifitseerimaks kuriteo toimepanemise

§ 263

järgi, eeldab antud säte asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Asjasse mitte puutuva isikuna tuleb käsitleda juhuslikke kõrvalisi isikuid. Käesoleva sündmuse puhul peab süüdistus juhuslikeks kõrvalisteks isikuteks pidada Xxxxxx xxxxxxxxit, kellele sündmuse keskseks kohaks olnud mängutuba kuulub ja kes oli seal justkui tööl, ja samuti ka tema lapsi, kes viibisid kõigile avatud mängutoas eesmärgiga seal mängida. Neil puudus igasugune seos mängutoas aset leidnud kohtumisega ja kohtumisel osalenud isikutega. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suhtles Xxxxxx xxxxxxxxiga üksnes sellel eesmärgil, et kokku leppida mängutoas viibimise aeg ja maksta selle eest tasu. Seega tuleb kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas käsitleda Xxxxxx xxxxxxxxit ja tema lapsi juhuslike kõrvaliste isikutena.

1. Vaatamata sellele, et Xxxxxx xxxxxxxx ja tema lapsed olid kõrvalised isikud, ei saa lugeda tuvastatuks, et Xxxxxx xxxxxxxxit või tema lapsi vägivallaga häiriti või ohustati. Rõhutada tuleb, et antud juhul tuleb kõne alla vaid hinnang Kadri Valdi löögile häirekeskuse kõne ajal. Jah, Xxxxxx xxxxxxxx kuulis mängutoas olles Kadri Valdi tapmisähvardusi kannatanu ja tema pere suunas ja need väga häirisid teda ennast kui ka tema lapsi, kuid kuna selles osas ei ole Kadri Valdile süüdistust esitatud, ei saa selles osas Kadri Valdi käitumisele õiguslikke hinnanguid anda. Ka ei saa Xxxxxx xxxxxxxxit ega tema lapsi pidada kõrvalisteks isikuteks sündmuste osas, mis toimusid mängutoa koridoris. Xxxxxx xxxxxxxx kinnitas, et tema neid sündmusi pealt ei näinud. Lapsi üle kuulatud ei ole. Ka ei ole tehtud etteheidet Kadri Valdile, et politseiametnikud oleksid kõrvalised isikud. Seega jääb üle vaid vägivald ehk siis löömine mängutoas, kuid nii nagu Xxxxxx xxxxxxxx ise tunnistas, seda ta pealt ei näinud. Seega ei saanud ta olla ka sellest, mida ta ei näinud, häiritud. Taas, lapsi üle kuulatud ei ole. Prokurör soovis küll, et kohus uuriks Põltsamaa Vallavalitsuse lastekaistespetsialisti koostatud dokumenti, milles ta selgitas välja Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx arvamuse asja kohta, kuid sellist dokumenti ei saa kohus tõendina kasutada tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks. Kui keegi midagi asjast teab, tuleb ta üle kuulata. Miks seda ei tehtud, sellele kohtul vastust ei ole. Prokurör küll selgitas umbmääraselt kohtuliku arutamise käigus, et ei peetud vajalikuks. Prokurörile pidi olema teada tõendite uurimise kord ja kui ta võttis riski ja ei täitnud seda korda, on sellel tagajärjed ja praegusel juhul päädib see sellega, et kohus ei saagi teada, mida Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ise asjast arvas. Asja lahendamise seisukohalt ei omanuks see 12 ilmselt ka muidugi suuremat tähtsust, sest Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kõrvaliseks isikuks pidada ei saaks.
2. Seega ei ole täidetud

§ 263

lg 1 kvalifitseerimiseks vajalikud nõuded ning ei saa öelda, et Kadri Vald on oma tegevusega täitnud

§ 263lg 1 objektiivse koosseisu.

31. Küll aga tuleb analüüsida, kas Kadri Vald on pannud toime vägivallakuriteod. 32.

§-s 121 sätestatud vägivallateoga on tegemist olukorras, kui kannatanul tekib kehalise väärkohtlemise tagajärjel tervisekahjustus või kui viimane tunneb selle tagajärjel valu. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-29-15 märkinud, et valu tekitatava kehalise väärkohtlemisega on tegemist juhul, kui kannatanu kinnitab valu tundmist ning kui kannatanule valu tekkimine on objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena.

1. Kohus luges tuvastatuks, et Kadri Vald lõi käega Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga Häirekeskusesse. Järgmisena tuleb analüüsida, kas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tundis löögi tagajärjel ka valu. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et sel hetkel, kui Kadri Vald teda käega vastu kõrva lõi oli see tema jaoks nö korralik pauk. Kannatanul olid sel hetkel kõrvas ka kõrvarõngad ja kui Kadri vald vastu kõrva juures olevat telefoni lõi oli kõrval ikka valus ja see punetas ja tulitas veel mõnda aega. Ka on objektiivse kõrvaltvaataja seiskohast lähtudes reaalne ja usutav, et löök vastu kõrva põhjustavad inimesele valutunnet. Kui tugev antud valutunne on, seda on kohtu hinnangul raske hinnata, kuna inimeste valulävi on erinev. Kohus tõdeb, et ei ole esitatud küll tõendeid raviasutuses antud olukorra fikseerimise kohta, kuid kannatanu on seda oma ütlustes usutavalt põhjendanud. Kadri Valdi tegevus ei põhjustanud talle kehavigastusi ja valu ei oleks ta saanud kuidagi arsti juures fikseerida.
2. Seega, kuivõrd kohus luges kannatanu ütlused usaldusväärseteks löömise osas, loeb kohus usaldusväärseks ka selle, et kannatanu tundis valu. Nii nagu öeldud, ei usu kohus kättemaksu ja ka eluliselt usutav on see, et kui lüüakse inimest mingi tahke kõva esemega, tunneb inimene suurema tõenäosusega valu, kui siis, kui löödud oleks näiteks lahtise käega. Ehk siis antud juhul on igati usutav see, et kui Kadri Vald lõi kõrva ääres asuvat telefoni, kandus löök läbi kõva kattega telefoni ja ilma mingisuguse pehmenduseta (näiteks käsi) üle kannatanu kõrvale, põhjustas selline tegevus valu. Seega on Kadri Vald täitnud

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu.

35. Kohus tuvastas lisaks löömisele ka ähvardamised – mängutoas ähvardas ta kannatanu ja tema pere ära tappa ja hiljem politsei juuresolekul anda nuga, ehk siis ka ära tappa. Kuivõrd Kadri Valdile ei ole süüdistust esitatud selles, et ta mängutoas ähvardas kannatanut ära tappa ja kohus ei saa süüdistuse piiridest väljuda, ei saa Kardi Valdi sellele käitumisele õiguslikku hinnangut anda. Küll aga loeb kohus ähvardusteks

§ 120lg 1 mõttes mängutoa koridoris lausutud laused, et „kas tahad nuga saada“.

Kannatanu selgitas kohtuistungil, et kuna Kadri Valdi näol on tegemist tema elukaaslase poolvenna endise naisega, siis on nad teadlikud süüdistatava taustast. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile teadaolevalt on süüdistatav varemgi agressiivsust üles näidanud ning ta on kallale läinud ka enda endisele mehele, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx isale. Kadri Vald on kannatanu sõnul teda ja tema perekonda varasemaltki ähvardanud. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tõdes kohtuistungil, et põhjus mis suurendab tema 13 hirmu süüdistatava ees on asjaolu, et Kadri Vald on üritanud nende tuttavate kaudu pääseda kannatanu koju, kui neid ennast kodus ei ole. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxile teadaolevalt suhtleb Kadri Vald suures osas kriminaalse taustaga isikutega, mis suurendab kannatanu hirmutunnet veelgi. 36. Oma sisult saab öeldud fraasi „kas tahad nuga saada“ käsitleda kui tapmisega ähvardamist. Iga keskmiselt mõistlik kõrvalseisja saab aru, et lüües kedagi noaga, võib selle tulemusel tekitada teisele isikule kehavigastusi, mille tagajärjel võib halvimal juhul saabuda ka inimese surm. Kohus ei pea väljaöeldut pelgalt praalimiseks. Arvestades konflikti tekkepõhjuseid ja jätkuvat eskalatsiooni (konfliktist politsei saabumiseni oli kannatanu ja tunnistajate sõnul vahe umbes 30-40 minutit), ei ole praalimine välise pildi pinnalt objektiivselt tuvastatav. Kadri Vald on kergesti ärrituv ja selle väljenduseks on vihahood. Keskmine kõrvalseisja ei oleks nõus selliseid vihapurskeid kuidagi praalimiseks nimetama. Seda enam, et see toimus politseiametnike juuresolekul ja nii nagu kannatanu ütles, oli Kadri Vald nõus lausa üle politseiametnike ronima, et kannatanuni jõuda. Kohtulikul uurimisel uuriti prokuröri palvel tõendina ka mängutoa koridoris toimunu kohta vormistatud vormikaamera salvestise vaatlusprotokolli ja ka salvestist ennast. Kohus jätab aga selle tõendi tõendkogumist kõrvale, kuna selle tõendi kogumisel ja uurimisel on rikutud KrMS § 87 lg 2 nõudeid (vt ka RKKK 31-1-86-06, p 6). 37.

§ 120

dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et

§ 120

tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus, ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja

§ 120lg-s 1 nimetatud kahjuliku tagajärje saabumise kohta (RKKK 1-19-1849, p.

23). 38. Kadri Vald tunnistas kohtuistungil, et ta küll ähvardas kannatanut ja ka tema perekonda, kuid need ähvardused ei olnud suunatud kuidagi laste vastu. Samuti ei mõelnud süüdistatav neid ähvardusi enda sõnul tõsiselt ja ta ei plaaninud neid täide viia. Tartu Ringkonnakohus on lahendis 1-20-8134 p 44 välja toonud, et ähvardamise eesmärk on tekitada ähvardatavas hirmutunnet, teda selle läbi mõjutada. Kas ähvardaja plaanis ka tegelikult oma ähvarduse täide viia või mitte, see ei oma ähvarduse veenvuse hindamisel tähtsust. Ähvardus peab looma kannatanule arusaama, et ta võib selle täide viia. Arvestades Kadri Valdi agressiivset suhtumist kannatanusse, tema varasemat käitumist ja asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut, on kohtu hinnangul usutav, et kõige selle tagajärjel oli kannatanul põhjust Kadri Valdi ähvardusi karta. Olenemata sellest, et süüdistatav väitis, et ta ei kavatsenud öeldud ähvardusi täide viia, siis pidi Kadri Vald täiskasvanud süüvõimelise inimesena vähemalt võimalikuks pidama, et ähvardades kannatanule nuga anda ja ta ära tappa, et kannatanu võib tema ähvardusi tõsiselt võtta ja samuti 14 võivad need temas hirmu tekitavad. Seega on Kadri Vald kohtu hinnangul

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud.

39. Järgnevalt tuleb analüüsida Kadri Valdi tuvastatud tegude subjektiivset koosseisu. Subjektiivsest küljest pani Kadri Vald

§ 120lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega.

Otsese tahtluse eeldab seda, et isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kui Kadri Vald lõi kannatanut käega vastu kõrva juures olevat telefoni, oli see tema teadlik ja tahtlik tegu ning tema soov oli kannatanule, kui just mitte valu, siis ebameeldivust põhjustada. Kindlasti pidi ta möönma seda, et kannatanu valu tunneb. Ähvardades keda ära tappa pean inimene möönma, et kannatanu on sellest häiritud. 40. Kadri Valdi tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult tuleb Kadri Vald süüdi mõista ja teda karistada. III Karistus 41.

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 42.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (RKKK

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (RKKK
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK nr 03.04.

1. a otsus 1-18-2232, p 71).
2. Esmalt tuleb otsustada seega, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Oluline on siinkohal, et karistus oleks selline, mis mõjutaks inimest edaspidi õiguskuulekat käituma ning kinnistaks arusaama kehtivatest karistusnormidest ja ühiskonnas omaks võetud kokkulepetest.
3. Kadri Valdi ei ole võimalik rahalise karistusega mõjutada, samuti ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Tal puudub ametlik töökoht, talle on määratud osaline töövõimetus ning tema ainus sissetulek on hetkel riigi poolt makstav toetus 260 euro ulatuses. 15
4. Järelikult tuleb mõista Kadri Valdile karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on pool aastat.
5. Kohus on seisukohal, et Kadri Valdi süü toime pandud tegudes on keskmisest väiksem. Löök ei olnud tugev, see oli emotsiooni ajel ja ette planeerimata. Ka ähvarduse tegi süüdistatav vihahoos, selgelt läbi mõtlemata. Karistuse mõistmine ja selle pikkuse määramine on hinnanguline ja selle määr sõltub paljuski sellest, kuidas kohus tajub süüdistatavat. Kuna Kadri Valdi süü on keskmisest väiksem, peab see kajastuma ka mõistetavas karistuses. Seega leiab kohus, et Kadri Valdi tuleb ähvardamise eest karistada kolme kuu ja löömise eest nelja kuu pikkuse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kohtu hinnangul on Kadri Valdi süü keskmisest väiksem, ei pea kohus vajalikuks kohaldada süüdistatavale šokivangistust. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Nõustuda tuleb prokuröri selle osaga, et käesoleva karistuse saab tingimisi täitmisele pööramata jätta

§ 74järgi.

Kadri Vald ei pea vangistuses viibima ja teda on võimalik mõjutada teisiti.

1. Kohus nõustub prokuröriga, et Kadri Valdile on vajalik määrata kontrollnõuded. See on vajalik, et süüdistatav saaks aru toime pandud teo keelatusest ning mõistaks, et tema tegevust on suuresti mõjutanud ka alkoholi liigne tarvitamine. Käitumiskontrollile allumine aitab tal seda kindlasti teha ja selliselt on võimalik süüdistatavat jälgida ning vajadusel abistada ja suunata. Lisaks on kohtu hinnangul vajalik süüdistatavale määrata lisakaristusena kohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kadri Valdile määratav sotisaalprogramm võiks aidata tal õppida, kuidas tulla toime ärritumisega, abistada tal seda kontrollida ning mõista, kuidas see on tema tegevust mõjutanud. Sobilikus programmis osalemine peaks samuti aitama Kadri Valdil mõista oma teo keelatust, teha sellest olulised järeldused ning edaspidi elada seadusekuulekalt.
2. Seega leiab kohus, et Kadri Valdi puhul tuleb vangistus

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta.

§ 75lg 1 sätestatu kohaselt tuleb süüdistataval alluda käitumiskontrollile.

Arvestades toime pandud kuriteo iseloomu ja vältimaks tulevikus vihast tingituna uute kuritegude toimepanemist, on vajalik määrata süüdistatavale

§-st 75 lg-st 2 p-st 2, 8 tulenevad lisakohustused, mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis, mille määrab talle kriminaalhooldaja.

1. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat 08.06.2021 Häirekeskuse kõnesalvestisega ja CD-plaat 08.06.2021 patrulli vormikaamera salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta eelnimetatud CD ja DVD plaat kriminaaltoimiku juurde.
2. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
3. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 9 kohaselt kannatanule ja tunnistajatele makstavad sõidukulud, süüdistatava kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud õigusabi kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
4. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuludeks kannatanu ja tunnistaja sõidukulud. Kannatanu on esitanud sõidukulude hüvitamiseks taotluse summas 30 eurot ja tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxx summas 32 eurot. 16
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses määrati Kadri Valdile riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsjale on välja makstud tasu ja kulude katteks 1784,40 eurot.
6. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 654 eurot ning seda alates 01.01.2022, s.t teise astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 981 eurot.
7. Kohus leiab, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise kohustust on põhjendatud väljamõistetud menetluskulusid, kogusummas 1784 eurot ja 40 senti, KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1785 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtuasi Kadri Valdi süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 15.

novembri 2022 otsus Apellatsioonide esitajad Kadri Vald ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe ning Lõina Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-22-1785 osaliselt, see on Kadri Valdi süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 1 järgi 17 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx episood) ning talle

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

2. Kadri Vald süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mängutoa episood) ja karistada teda 6 kuulise vangistusega. 3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Kadri Valdile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata Kadri Valdi eelvangistuses viibitud aeg 5.

september kuni

1. september 2022 s.o 23 päeva, karistusaja hulka ning mõista Kadri Valdile kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 7 päeva vangistust.
2. Muus osas, seal hulgas

§ 47

alusel karistuse tingimuslikult täitmisele mitte pööramise ning

§ 75

lg 1 alusel määrataud kontrollnõuete ja

§ 75lg 2 p 2,8 alusel määratud kohuste osas, jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.

1. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kadri Valdi ja kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonid jätta rahuldamata.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid kasuks 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot, advokaat Merike Allikmäe poolt Kadri Valdile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabikulu 129,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 18