Obsah (4)

§ 440§ 168§ 174§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-119370 Tsiviilasi Osaühing EUR

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulu. 18.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuigi võtab nõude menetluse käigus õigeks, kannab kostja hageja menetluskulud.

1. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu mitmel põhjusel ning võttis hagi õigeks alles pärast kohtu 23.01.2023 pöördumist, milles kohus selgitas talle vajadust vastuväiteid põhistada ja tõendada. Lisaks nähtub tsiviilasja toimikust, et maksekäsu kiirmenetluse makseettepanek tehti kostjale 07.06.
2. Seega sai kostja nõudest teada hiljemalt vahetult enne hagi esitamist. Kostja ei nõustunud makseettepanekuga, vaid vaidles nõudele tervikuna vastu. Seega tingis kostja enda käitumise hagejale vajaduse hagi esitada.
3. Kohus ühtlasi ei nõustu kostja etteheidetega, et hageja ei teavitanud teda leppetrahvist enne hagi esitamist. Leppetrahv asetati sõiduki kojamehe vahele ning seda on hageja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leppetrahvi kätte ei saanud. Hageja saatis kostjale ka meeldetuletuskirja aadressil yyy (toimiku lk 29-30). Meeldetuletuskirjas viidati mitmetele kostja tasumata leppetrahvidele, millistest viimane oli vaidlusalune 20.02.2020 leppetrahv. Omniva kinnitusest (toimiku lk 31) nähtub, et kostjat teavitati kirjast 30.03.2021, kuid kostja ei olnud kättesaadav. Ebaõige on kostja väide, et kohtueelne teavituskiri saadeti valel aadressil xxx. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 21.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 96 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi ja kostja vastusele vastamiseks 0,5 h. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kulunud aeg vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hageja õigusabikulud on seega põhjendatud summas 2,5 x 96 eurot = 240 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikuludena 240 eurot ja tasutud riigilõivuna 100 eurot ehk kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu nõue 20 eurot rahuldamisele ei kuulu.

§ 4842

alusel mõistetakse antud kulu välja vaid maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse koostamisel. Antud juhul jätkus vaidlus hagimenetluses, mistõttu sai hageja nõuda kostjalt tegelikke menetluskulusid ja 20 euro suurune kulu hüvitamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik