1-21-4591/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2023 Kriminaalasja number 1-21-4591 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus süüdimõistetu Annika Kivimäele Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Annika Kivimäe (Kivimägi; isikukood 48912255746) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Annika Kivimäge 13.09.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-214591 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 1 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.
10. a otsusega mõistetud ärakandmata 8 kuu 1 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 13.09.
11. Kohtuotsus jõustus 29.09.
12. 1.
13. Harju Maakohus vabastas Annika Kivimäe 06.09.
14. a määrusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.05.
15. Katseajal on Annika Kivimägi kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, pöörduda ühe kuu jooksul alates vanglast vabanemisest psühhiaatri poole, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada tõend selle kohta ning mitte suhelda temale teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega ilma loata, va lähisugulased. Kohtumäärus jõustus 22.09.
17. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldaja esitas 20.01.2023 erakorralise ettekande, milles taotles Annika Kivimäele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei olnud kriminaalhooldajale oma elukohas kättesaadav. Maakohtu määrus
18. Tartu Maakohus rahuldas 28.02.
19. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras Annika Kivimäele Tartu Maakohtu 13.09.
20. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 7 kuud 22 päeva vangistust, täitmisele. 3.
21. Maakohus tuvastas, et Annika Kivimägi on rikkunud katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeldu. Lisaks on ta ühel korral rikkunud kohustust olla kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kättesaadav, kohustust esitada kriminaalhooldusametnikule tõend haiguse kohta, kohustust käia vaimse tervise õe vastuvõtul ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Sealjuures on ta osa rikkumisi pannud toime pärast erakorralise ettekande esitamist. Maakohtu hinnangul puudusid Annika Kivimäel mõjuvad põhjused, mis õigustaksid katseajal kohustuste rikkumist, samuti pani ta rikkumised toime tahtlikult. 3.
22. Annika Kivimägi on jätkanud alkoholi tarvitamist hoolimata kirjalikest hoiatustest, vaimse tervise õe vastuvõttudel käimisest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, korduvatest psühhiaatri vastuvõttudest, alkoholivastaste tablettide võtmisest, kriminaalhooldusametniku korduvatest kontrollidest ja erakorralise ettekande esitamisest. Eeltoodu kinnitab veenvalt, et Annika Kivimäel on tõsine alkoholiprobleem, mis omakorda soodustab suhtlemist alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna süüdimõistetu tarvitas
23. a jaanuaris alkoholi mitu päeva järjest, jätkates alkoholi tarvitamist pärast kriminaalhooldusametniku kontrolli, ei mõju kriminaalhooldus temale vähimalgi määral distsiplineerivalt ega mõjuta teda alkoholist loobuma. Alkoholisõltuvuse probleemi tõsidust näitab ka asjaolu, et enne kohtuistungit ei suutnud Annika Kivimägi alkoholist hoiduda. Maakohtul ei tekkinud ka Annika Kivimäe vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on võimeline edasise katseajal jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduma ning selle probleemiga tegelema. Ta tunnistas kohtuistungil, et tal on alkoholisõltuvus ning avaldas valmisolekut teha nn alkoholivastane süst. Samas jäi mulje, et selline soov oli välja öeldud pigem kohtu küsimustest ja kujunenud olukorrast tulenevalt. Annika Kivimägi motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks on nõrk. 3.
24. Alkoholi tarvitamisest loobumist ei soosi ka Annika Kivimäe tutvusringkond. Nimelt plaanib Annika Kivimägi üürida korterit koos sõbrannaga, kes tema sõnul tarvitab vahetevahel alkoholi. Lähikonnas ei ole inimesi, kes suudaks teda toetada ja aidata alkoholiprobleemiga tegelemisel. On usutav, et Annika Kivimäel on alkoholisõltuvusest tekkinud vaimse tervise probleemid, mille ta viitas kohtuistungil ka ise. Kuna Annika Kivimägi ei rääkinud kohtuistungil, mida ta teeb edaspidi selleks, et vältida suhtlemist alkoholi tarvitavate isikutega, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et ta suudab katseaja lõpuni 14.05.2023 (s.o peaaegu 3 kuu jooksul) hoiduda alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega. 2 Määruskaebus
25. Tartu Maakohtu 28.02.
26. a määruse peale esitas määruskaebuse Annika Kivimägi, kes palub ringkonnakohtul üle vaadata kogutud tõendid ja anda temale võimalus kanda karistust vabaduses tingimisi vangistusena. 4.
27. Annika Kivimäe sõnul ei ole ta mitte kunagi põhjendanud alkoholi tarvitamist pereprobleemidega. Alkoholism on raske haigus ning pereprobleemid ja muud sellised asjaolud suurendavad riski tagasilangusele, mida on üritanud kriminaalhooldajale selgeks teha. Annika Kivimäele jääb arusaamatuks, et kui temale aasta pikkune vangistus mõju ei avaldanud, siis miks ta saadetakse 7 kuuks 22 päevaks vanglasse karistust kandma. Katseaja jooksul ei ole ta toime pannud uusi kuritegusid, mis näitab, et ta on muutunud positiivses suunas ja tingimuslik vabastamine on juba täitnud oma põhieesmärgi. Annika Kivimägi palub pikendada katseaega, kohustada teda esitama vereproove alkoholi tarvitamise tuvastamiseks ja läbima sotsiaalprogrammi, mis soodustab elama kainelt ja õiguskorda rikkumata. Viimaks viitab Annika Kivimägi PS §-le 10 ja Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-5-09 p-le
28. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Annika Kivimäele Tartu Maakohtu 13.09.
30. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
31. Ringkonnakohus tutvus maakohtule esitatud tõenditega ning jõudis samale järeldusele Annika Kivimäele etteheidetavate rikkumiste osas. Maakohus on veenvalt ja jälgitavalt põhjendanud, millest tingituna on rikkumiste toimepanek tõendatud ning tuvastanud, et tegemist on tahtlike rikkumistega. Annika Kivimägi ei ole määruskaebuses sisuliselt rikkumistele vastu vaielnud, ka ei ole ta seda teinud maakohtus toimunud kohtuistungil. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks üle korrata maakohtu argumentatsiooni. Küll leiab Annika Kivimägi, et ärakandmata vangistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud.
32. Samuti on maakohus määruse p-des 10 – 14 põhjalikult käsitlenud kriminaalhoolduse käiku ning esitanud jälgitavalt oma argumendid, miks tuleb Annika Kivimägi karistus pöörata täitmisele. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata, ja vastab järgnevalt määruskaebuses esitatud väidetele.
33. Kohtule esitatud materjalide andmetel on Annika Kivimäe kriminaalhooldus sisuliselt ebaõnnestunud. Kahtlemata oleks katseaja nõuete kõige raskem rikkumine uue kuriteo sooritamine. Asjaolu, et Annika Kivimägi on käitunud õiguskuulekalt, iseloomustab teda positiivsest küljest. Lisaks sellele tuleb aga süüdimõistetul täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, sest ainult sellistel tingimustel on ta reaalse vangistuse kandmisest vabastatud. Annika Kivimägi viibib kriminaalhooldusel alates 22.09.2022 ning kuni 14.02.2023 toimunud kohtuistungini, s.o vähem kui viie kuu jooksul, on ta rikkunud nõudeid ja kohustusi kokku kuueteistkümnel korral, millest kümme rikkumist on pärast erakorralise ettekande esitamist. Peamiselt on probleemiks alkoholi tarvitamine ja suhtlemine nii kriminaalkorras kui ka alkoholi tarvitavate isikutega. Tartu Maakohtu 13.09.
34. a otsusest on näha, et kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ühise alkoholitarvitamise käigus. Seega on tegemist äärmiselt oluliste kohustustega, mille eiramine suurendab oluliselt riski uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. 3
35. Annika Kivimägi on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolli kohaldamisega ei ole tema puhul sobilik karistuse kandmise viis. Vaatamata sellele, et Annika Kivimägi viibis enne karistuse kandmiselt vabastamist kinnipidamisasutuses terve aasta, ei mõjutanud see teda oma käitumist muutma. Ta ei osanud hinnata võimalust kanda ülejäänud karistus ära vabaduses. Süüdimõistetut ei motiveerinud isegi see, et tingimisi vangistusega kaasnevate nõuete ja kohustuste rikkumise korral võib ta uuesti sattuda vanglasse. Vastuseks Annika Kivimäe väitele, et sellises olukorras tema uuesti vanglasse saatmine ei muudaks midagi, märgib ringkonnakohus, et sellise suhtumise juures ei muudaks midagi ka leebemate meetmete kohaldamine. See tähendab, et ainsaks võimaluseks ongi karistuse täitmisele pööramine.
36. Annika Kivimägi tunnistab, et temal on alkoholisõltuvus. Ta on kriminaalhoolduse ajal käinud nii psühhiaatri vastuvõttudel (kord kuus) kui ka osalenud raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et psühhiaater kirjutas temale välja alkoholivastased tabletid, mis aitasid seni, kuni elukaaslane hakkas jooma ja viskas tema kodust välja. Vangla iseloomustusest on näha, et vangistuses viibitud ajal läbis ta sõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“. Seega on Annika Kivimäele määratud mitmeid kohustusi, mille täitmine ei ole aga tema käitumist ja suhtumist alkoholi tarvitamisse muutnud. Tema poolt soovitud sotsiaalprogrammi määramine ja vereproovide andmise kohustus ei oleks esmalt proportsionaalsed, arvestades rikkumiste rohkust, ning suure tõenäosusega ei muudaks Annika Kivimäe edasist käitumist. Nagu näha, siis varasem samalaadse sotsiaalprogrammi läbimine edu ei toonud. Vereproovide andmisel aga ei ole mõtet, kuna alkoholi tarvitamise keeld täidab sisuliselt sama eesmärki. Samuti ei ole võimalik pikendada katseaega, kuna KarS § 76 lg 7 seda ei võimalda, käitumiskontrolli nõudeid tuleb Annika Kivimägil niigi täita katseaja lõpuni. Seega on ammendunud kõik leebemad meetmed.
37. Kui maakohtu istungil avaldas Annika Kivimägi soovi alluda veelkord ravile, tehes alkoholivastase süsti, siis määruskaebuses ta sellest enam ei räägi. See kinnitab veelgi maakohtu seisukohta, et Annika Kivimäe motivatsioon ravile alluda on vähene ning tegelikult ei suhtu ta probleemi sellise tõsidusega nagu ta seda kohtuistungil püüdis näidata. Annika Kivimäe alkoholiprobleem on kestnud juba pikka aega ning on väheusutav, et temale uue võimaluse andmisel suudab ta ennast kokku võtta ja sellega vajalikul määral tegeleda. Seda ei toeta ka tema suhtlusringkond, kuhu kuuluvad samuti alkoholi tarvitavad isikud. Suutmatus oma elu muuta tähendab probleemide jätkumist ja katseaja nõuete rikkumist. Arvestades katseaega tervikuna, süüdimõistetu isikut ja väljavaateid karistuse edasisele kandmisele, on ilmne, et karistuse täitmisele pööramine on ainuvõimalik lahendus.
38. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
39. veebruari
40. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4