KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- aprill 2023 Kohtuasja number 1-13-158 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Heino Nõmme (isikukood 35301072789) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Heino Nõmme Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- mai 2013 otsusega tunnistati Heino Nõmme süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 p 4 järgi 14-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juulist 2012 ning karistusaeg lõppeb
- juulil
- Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2023 Viru Maakohtule materjalid H. Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur H. Nõmme vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- märtsi 2023 määrusega H. Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning mõistis temalt välja kaitsjatasu 133,20 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 22,20 eurot. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused H. Nõmme vabastamiseks on täidetud.
- Vabaduses on H. Nõmmel olemas elukoht. On positiivne, et vanglas ta on pikka aega olnud koristaja ja tema tahe ning motivatsioon tööd teha on kõrge. Samuti on positiivne, et H. Nõmme on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning nende sotsiaalprogrammide jätkutegevused. Vangla hinnangul on programmid ja jätkutegevused maandanud H. Nõmmest lähtuvaid riske. Ka on H. Nõmmega läbi viidud vestlus kriminaalhoolduse vajalikkusest. H. Nõmme mõistab oma kuriteo tagajärgi ja seda, milliste ühiskonnanormide vastu ta eksis. Ta on kindel, et ennetähtaegsel vabastamisel täidab ta kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt ja jätkab oma elu seaduskuulekalt. H. Nõmmega on läbi viidud ka vestlused kriminaalse taustaga isikute mõjust tema käitumisele ning riskeeriva ja hoolimatu elustiili osakaalust tema elus. Ametnikega suudab H. Nõmme rääkida ja otsuseid teha rahulikult ning tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas.
- Siiski ei saa arvestamata jätta, et H. Nõmmet on kriminaalkorras karistatud juba viis korda ning ka vangistust kannab ta viiendat korda. Tema vabaduses viibitud perioodid on olnud üürikesed. Viimaste H. Nõmme suhtes tehtud süüdimõistvate otsuste ühiseks jooneks on olnud isikuvastaste kuritegude toimepanemine. Järva Maakohtu
- oktoobri 1995 otsusega karistati H. Nõmmet muu hulgas eriti piinaval või eriti julmal paljude inimeste elule ohtlikul viisil tapmise toimepanemise eest. Seejärel karistati H. Nõmmet Tartu Maakohtu
- juuli 2004 otsusega tahtliku tapmise katse eest. Praeguse karistuse aluseks oleva kohtuotsusega karistati H. Nõmmet selle eest, et ta pani alkoholijoobes toime tapmise, lõigates torke-lõikeriistaga kannatanu kaela eespinna läbi.
- Neil asjaoludel on alust arvata, et H. Nõmmele on omane jätkata oma käitumist väljakujunenud mustri järgi. Kohtul ei ole veendumust, et H. Nõmme mõtlemine ja käitumine on praeguses vangistuses sellisel määral muutunud, et temalt saab eeldada edasist kuritegevusvaba elu. Kohtuistungil avaldas H. Nõmme kõigi kuritegude osas ennastõigustavaid asjaolusid. Kuna H. Nõmme ei teadvusta enda ebaadekvaatset käitumist konfliktsituatsioonis, tuleb tema uue isikuvastase kuriteo ohtu pidada suureks. H. Nõmmet on ennegi ennetähtaegselt vabastatud, ent ta tuli alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu uuesti vanglasse saata. Märkimisväärne on see, et H. Nõmme rikkus alkoholi tarvitamise keeldu teadlikult – ta tahtiski uuesti vanglasse saada. Ka H. Nõmme vanus ei ole selliseks kriteeriumiks, mis loob tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
- H. Nõmme ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning korduvalt on ta viibinud ka alkoholismivastasel ravil. Kuigi praegu on H. Nõmme olnud üle kümne aasta kaine, ei ole see tulenenud mitte tema teadlikust otsusest, vaid vanglasse sattumisest. On suur tõenäosus, et ta võib oma vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda ja panna alkoholijoobes toime uued kuriteod. Seetõttu ei soosi H. Nõmme elukorraldus vaatamata elukoha olemasolule tema edasist õiguskuulekust. Tal puudub vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik ja see suurendab ohtu tagasilanguseks. Kuigi H. Nõmme väitel aitab teda töö tegemine, siis töökohagarantii hankimiseks ei ole ta vanglas mingeid samme astunud. Kuna H. Nõmme on pensioniealine ning töö saamine võib tema eas olla ka raskendatud, siis esineb rohke sisustamata vaba aja foonil märkimisväärne oht alkoholi tarvitamise jätkamiseks. Mõistlik oleks paigutada H. Nõmme esmalt avavanglasse, kus saaks kontrollida, kas ta peab olulistest nõuetest kinni.
- H. Nõmmele määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 133,20 eurot. See taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel tuleb see kaitsjatasu välja mõista H. Nõmmelt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 arvestab kohus H. Nõmme varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. K-Raha andmetel on H. Nõmmel 9318,98 euro suurune võlgnevus ning vanglas on tema sissetulek minimaalne. Seetõttu määrab 2
(4)kohus, et H. Nõmme peab kaitsjatasu ära maksma kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 22,20 eurot. Kui H. Nõmme tasub menetluskulud vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest osade kaupa ära, siis saab ta vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas H. Nõmme määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Kohtu põhjendused on üles ehitatud valedele. H. Nõmmel ei ole kunagi olnud mingit pistmist Järva Maakohtuga. Kohus viitas kolmele tapmisele, aga tegelikult oli ainult kaks tapmist – kolmas oli tapmiskatse. Esimese tapmise korral oli H. Nõmme sunnitud ennast kaitsma ning teda karistati vale paragrahvi järgi. Teisel korral astus ta oma kunagise klassikaaslase kaitseks välja. Teda oleks pidanud karistama vaid kehavigastuste tekitamise eest. Ta ei õigusta ennast, kuid toob välja faktid, kuidas asjad tegelikult juhtusid. Sääsest tehakse elevant. Vale on kohtu seisukoht väljakujunenud käitumismustri kohta: juba vanglas viibitud aeg ilma karistusteta näitab, et mingit käitumismustrit ei ole. Vanglas on ta puutunud kokku paljude inimestega, ent keegi neist ei ole pidanud teda ohtlikuks. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et vabaduses oleks H. Nõmmel palju vaba aega, mis võib soodustada tema alkoholi tarvitamist. H. Nõmme on otsustanud täiskarsklaseks hakata. Jutt, et ta soovis varem tagasi vanglasse saada, ei ole täpne: ta ei soovinud Tartu Vanglasse, vaid tahtis näha Harku Vanglat. Seega taotleb H. Nõmme enda vabastamist. Samuti palub ta muuta otsustust seoses menetluskuludega. Eelmisel korral mõisteti temalt välja väiksem kaitsjatasu ja selle tasumiseks anti terve aasta. Kohustus maksta tasu ära vaid kuue kuuga ei ole normaalne, sest tema sissetulek on väike ja nii ei saa ta üldse poodi ning töötamine kaotab oma mõtte. Seetõttu palub ta pikendada kaitsjatasu maksmist aasta peale. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus H. Nõmmet vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa H. Nõmmet ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
- Kohtute infosüsteemi andmed kinnitavad, et just Järva Maakohtu otsusega karistati H. Nõmmet
- oktoobril
- Samas polegi oluline, milline kohus täpselt H. Nõmmet karistas: tähtsad on H. Nõmme kuriteod. Viide kolmele tapmisele on õige: ka tapmiskatse kujutab endast juriidilises mõttes tapmist. Väited tema süüditunnistamisele valede paragrahvide järgi on ennastõigustavad: lähtuda tuleb jõustunud kohtuotsustest. H. Nõmme aga ei näe oma tegusid adekvaatselt. Juba väited „sääsest elevandi“ tegemise kohta on kummastavad: H. Nõmme on sooritanud rasked isikuvastased kuriteod.
- Maakohtu viide H. Nõmme väljakujunenud käitumismustrile on korrektne: kui inimene paneb korduvalt toime raskeid vägivallakuritegusid, on kõigiti põhjust rääkida käitumismustrist. Et vanglas on H. Nõmme suutnud käituda hästi, ei ütle midagi selle kohta, et tema vägivaldse käitumise oht on välja mõeldud. H. Nõmme vägivaldset käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis vanglas ei ole üldjuhul võimalik. Vabaduses on alkohol aga kergesti kättesaadav ning seetõttu on võimalik, et vabaduses võib H. Nõmme uuesti alkoholi pruukima hakata ja 3
(4)seetõttu jällegi vägivaldseks muutuda. Arvestades temal diagnoositud alkoholisõltuvust ja varasemaid püsivate tulemusteta jäänud alkoholiravil viibimisi ning toetavate lähedaste puudumist, on kõigiti põhjust kahelda, kas H. Nõmme suudaks vabaduses alkoholist hoiduda. Ka eelmisel korral ennetähtaegselt vabanedes lubas ta alkoholist hoiduda, kuid ei suutnud seda. Oluline on välja tuua seegi, et vangla iseloomustuse kohaselt ei pea H. Nõmme näiteks kanget õlut üldsegi alkoholiks. Põhjendatult nägi maakohus alkoholitarvitamist soodustava tegurina ka H. Nõmme rohket vaba aega. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et H. Nõmme on kergesti ärrituv ega suuda seepärast alati ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Kuna H. Nõmmelt on seniste kuritegude tõttu alust karta väga ohtlikku ja potentsiaalselt raskete tagajärgedega kuritegelikku käitumist, peab tema uute kuritegude toimepanemise oht olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike, kuid paraku seda praegu öelda ei saa. Niisiis jättis maakohus H. Nõmme põhjendatult vanglasse.
- Seoses H. Nõmmelt välja mõistetud kaitsjatasuga leiab ringkonnakohus, et põhjust selle tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole. Esiteks on maakohtul ka menetluskuludesse puutuvalt süüdimõistetule n-ö vastutulemise osas, st KrMS § 180 lg 3 kohaldades küllaltki suur otsustusvabadus, millesse kõrgema astme kohus kergekäeliselt sekkuda ei tohiks. H. Nõmme viitab sellele, et kui ta peab kaitsjatasu ära maksma kuue kuu jooksul, nagu määras maakohus, siis ei saa ta poest endale asju osta ning tema töötamine kaotab mõtte. H. Nõmme soovis endale ennetähtaegse vabastamise menetluseks kaitsjat, mistõttu pidi ta arvestama ka sellega, et tal tuleb õigusabikulud riigile hüvitada. Niisiis pidanuks H. Nõmme arvestama ka sellega, et nende kulude tasumiseks peab ta võib-olla piirama oma oste vangla kauplusest või neist sootuks loobuma.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- märtsi 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)