1-21-5336/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-5336 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Fred-Ingvar Kirsipuu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Fred-Ingvar Kirsipuu (isikukood 39702015218) kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Liskmann & Partnerid vandeadvokaat Viktoria Ivanova poolt Fred-Ingvar Kirsipuule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Fred-Ingvar Kirsipuu kanda.
9. Fred-Ingvar Kirsipuul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Fred-Ingvar Kirsipuud 03.09.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 121-5336 KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis 1 kohus Fred-Ingvar Kirsipuule kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-202812 mõistetud karistuse, s.o 4 aasta vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse kandmise algusajaks 28.06.
13. Kohtuotsus jõustus 21.09.
15. Viru Vangla esitas 01.03.2023 Viru Maakohtule materjalid Fred-Ingvar Kirsipuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
16. Viru Maakohus jättis 20.03.
17. a määrusega Fred-Ingvar Kirsipuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Fred-Ingvar Kirsipuu suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh vastab tema vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja distsiplinaarkaristuste puudumise, majandustöödel osalemise, puidupingioperaatori kutse omandamise, sotsiaalprogrammide läbimise, realistlike, sh seadusekuulekate, eesmärkide seadmise, töökoha olemasolu ja lähedaste toetuse (nii materiaalse kui ka moraalse). 3.
19. Fred-Ingvar Kirsipuul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja üks väärteokaristus. Tema eelnevad karistused viitavad, et isik ei suuda vabaduses käituda seaduskuulekalt. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et maakohus on pidanud vajalikuks Fred-Ingvar Kirsipuu vahistada enne käesolevalt kantava karistuse mõistmist. Kriminaalhooldus ei ole tema puhul mõjuvaks õiguskuuleka elu tagamise vahendiks. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka tema vabanemisjärgne majanduslik olukord. Tal on garanteeritud töökoht ja ema toetus, kuid nõudeid suuruses 19 641,85 eurot, samuti alaealise lapse ülalpidamiskulud, ning teda on varasemalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Ei ole näha, et isik võtaks tõsiselt võlgnevuste hüvitamist ja oleks teadvustanud enda majanduslikku olukorda. Toimepandud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhoolduse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid viimase kuriteo pani toime alkoholi tarvitanuna. Vanglas läbis sel teemale vestlused, kuid vaatamata sellele leidis maakohus, et Fred-Ingvar Kirsipuu on motiveeritud oma harjumusi muutma. 3.
20. Maakohus ei pidanud piisavaks garantiiks ei elektroonilist valvet ega ka kriminaalhooldaja kontrolli. Oht uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge, edulootus seadusekuulekaks eluks vabaduses on kasin. Süüdimõistetu ei ole karistuse jooksul väljendanud selliseid muutusi, et tekiks usaldus nende muutuste püsivuses. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 20.03.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Fred-Ingvar Kirsipuu kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 4.
23. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole arvestanud asjaoludega, mis koosmõjus räägivad süüdimõistetu vabastamise kasuks elektroonilise järelevalve alla. Tal on olemas elu- ja töökoht, omandab puidupingi eriala, käitumine vanglas on olnud hea, osaleb majandustöödel ning on läbinud programme ja vestlusi. Ta on aru saanud seaduse rikkumistest ja nende tagajärgedest, ei soovi perele tekitada valu ega muret. Süüdimõistetu saab aru, et vabaduses nõuete rikkumisel 2 satub ta tagasi vanglasse ning see distsiplineerib teda järgima elektroonilise valve tingimusi. Viimases programmis osales ta enda soovil, ta näitab, et soovib töötada ja õppida ning perega koos olla. Vanglas viibitud 1,5 aastat näitab, et Fred-Ingvar Kirsipuu suudab järgida elektroonilise valve tingimusi. 4.
24. Vabanedes on tal olemas töökoht ja tõenäoliselt ema temalt üüri ei võta. Lisaks saab ta asuda tasuma võlgnevusi, kui tal on töökoht. Põhjendamatuks jääb, mille põhjal kohus otsustab, et puudub veendumus, et isik on motiveeritud oma harjumusi seoses alkoholi tarbimisega muutma. Kaitsja leiab, et alkoholiga seotud riski on võimalik maandada lisakohustuse panemisega. Ka muude riskide alandamisele aitab kaasa valve kohaldamine. Puuduvad veenvad põhjendused, et ta asub vabaduses kohustusi rikkuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Fred-Ingvar Kirsipuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud süüdimõistetut ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
28. Ringkonnakohus nõustub sellega, et Fred-Ingvar Kirsipuu vabastamise kasuks räägivad mitmed positiivsed asjaolud. Samas on maakohus süüdimõistetu varasemale elukäigule, tema isikule ja kuritegude toimepanemise asjaoludele tuginedes asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole vaatamata kõigile neile positiivsetele aspektidele siiski põhjust arvata, et Fred-Ingvar Kirsipuu puhul on uute kuritegude toimepanemise risk tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal ning millest tingituna on põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei ole temale sobilik meede. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29. Fred-Ingvar Kirsipuul on kolm kehtivat karistust ning neist on moodustatud kohtuotsuste kogumis praegu kantav liitkaristus. Seega kannab ta vangistust nii vägivalla kasutamise eest politseiniku suhtes, varguse, tahtlikult liiklusnõuete (sh kriminaalses joobes) rikkumise tõttu raske tervisekahjustuse tekitamise eest ning kahel korral avalikus kohas vägivalla kasutamise eest. Arvestades seda, et kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes, on ilmselt tema kõige suuremaks probleemiks alkoholi tarvitamise tagajärjel enesekontrolli kadumine. Kuigi kaitsja leiab, et alkoholist tulenevat riski on võimalik maandada lisakohustusega, näitab Fred-Ingvar Kirsipuu varasem elukäik, et edulootus selle meetme puhul on vähene. Kriminaalasjades nr 119-10236 kohustati teda järgima alkoholi tarvitamise keeldu ja osalema sotsiaalprogrammis ning kriminaalasjas nr 1-20-2812 kohustati teda järgima samuti alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu läbis programmi „Eluviisitreening“, kuid jätkas vaatamata sellele alkoholi tarvitamist (rikkudes sellega mh alkoholi tarvitamise keeldu) ja pani toime uue kuriteo. Seega ei mõjuta kriminaalhooldusnõuded Fred-Ingvar Kirsipuud hoiduma alkoholi tarvitamisest.
30. Kuigi süüdimõistetu on vanglas läbinud riskipõhised vestlused alkoholi tarvitamisest ja selle mõjust tema käitumisele, ei ole ringkonnakohus siiski veendunud, et sellestki piisab. FredIngvar Kirsipuu leidis maakohtus istungil, et alkoholi tarvitamisest aitab hoiduda 3 sotsiaalprogramm ning ta saab ise sellega hakkama. Nagu kohus eelnevalt tõdes, siis see meede ei ole varasemalt toiminud. Vangla iseloomustuse andmetel tarvitab ta alkoholi seltskonnas või peol, üksinda mitte. Järelikult piisab vabaduses n-ö „õigest“ seltskonnast, kus ta ei ole suuteline alkoholile ei ütlema. Ainuüksi süüdimõistetu poolt väljendatud soov loobuda alkoholi tarvitamisest ei kinnita, et ta on selleks ka tegelikult suuteline. Seda enam, et kuigi Fred-Ingvar Kirsipuul ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, esinevad tal probleemid just alkoholijoobes, mistõttu peaks ta olema motiveeritud otsima sellele probleemile sisulisemat abi (nt ravi vms). Praegu seda näha ei ole. Seetõttu on kõike eelnevat arvestades oht, et Fred-Ingvar Kirsipuu jätkab alkoholi tarvitamist vanglast vabanedes, mis aga suure tõenäosusega toob kaasa uute vägivallakuritegude toimepanemise.
31. Väheoluline ei ole seegi, et kahe esimese otsusega võimaldati Fred-Ingvar Kirsipuul kanda karistust vabaduses, kuid see ei motiveerinud teda olema õiguskuulekas. Seega on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ei ole piisavad, et vähendada isikust tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski, ennekõike vägivalla kasutamist. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanglas on Fred-Ingvar Kirsipuu suutnud käituda korrektselt, kuivõrd vangla tingimustes ongi see oluliselt lihtsam. Vabaduses on ahvatlusi, samuti võimalusi uute probleemide ja raskuste tekkimiseks oluliselt enam, mis võivad taaskord viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kahtlemata annab elektrooniline valve võimaluse kontrollida süüdimõistetu käitumist rohkem kui seda teeksid vaid käitumiskontrolli nõuded ja kohustused. Samas ei takista see ei alkoholi tarvitamist ega samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei vähenda ka elektrooniline valve alkoholi tarvitamisest tingitud riski. Lisaks rikkus süüdimõistetu kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, mis seab kahtluse alla tema võimekuse neid seekord paremini täita.
32. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on Fred-Ingvar Kirsipuu esimese vangistusega. Oluline on see, kas see vangistus on mõjutanud süüdimõistetut niivõrd, et ta suure tõenäosusega ei paneks enam uusi vägivallakuritegusid toime. Fred-Ingvar Kirsipuu puhul ei saa seda paraku eeldada. Varasem sotsiaalprogrammi läbimine ei muutnud tema käitumist, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et vestlused samadel teemadel on käesolevaks ajaks edu saavutanud. Lisaks on individuaalses täitmiskavas veel planeeritud vestlused suhtumisest ühiskonda, probleemide lahendamise oskusest, seaduskuulekast eluviisist ja eesmärkidest elus, mis aitavad kinnistada juba omandatut ning ehk ka motiveerida kinnipeetavat järgima seadusekuulekat eluviisi.
33. Mis puudutab majanduslikku riski, siis nii suure võlgnevuse korral säilib see alati, eriti kui isik on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud. Fred-Ingvar Kirsipuud on üks korda varguse eest karistatud. Samas ei oleks ainuüksi tema üsna keeruline rahaline olukord selleks põhjuseks, miks teda ei saaks ennetähtaegselt vabastada, vaid oht alkoholi tarvitamise tagajärjel vägivalla kasutamiseks.
34. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Fred-Ingvar Kirsipuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seega tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist vangistuses ning tegeleda süvitsi nende probleemidega, mis soodustavad õigusvastast käitumist.
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. märtsi
37. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
38. Kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõupidamiseks kliendiga 10 minutit, kohtumäärusega tutvumiseks 20 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib tasu kokku 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 172,80 eurot Fred-Ingvar Kirsipuu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5