← Eesti

1-22-3416/21

Obsah (7)§ 76§ 75§ 424§ 63§ 68§ 74§ 751

Kriminaalasi nr 1-22-3416 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 03.04.2023) Kriminaalasja number 1-22-341

§ 76lg 5 alusel määrata Janek Järvile katseaeg kuni 29.08.2024.

a. Kohustada Janek Järvit alluma katseaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(5)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Janek Järvit osalema katseaja jooksul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis kestvusega vähemalt 6 (kuus) kuud.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8, 9 alusel määrata Janek Järvile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu pakutava vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammi lõppemist; 4) mitte suhtlema väljaspool xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) alluda elektroonilisele valvele 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Janek Järvi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Janek Järvi karistuse kandmiselt peale käesoleva Välja mõista Janek Järvilt riigituludesse riigi õigusabi tasu 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 232,80 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99922700019503. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Janek Järvi on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 31.05.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3416

§ 424

lg 2 ning § 4231 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati mõistetud karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 29.05.2022. Kinnipeetava karistusaja lõpp 29.08.2024. 2

(5)Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Janek Järvi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Janek Järvi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Janek Järvi selgitas kohtuistungil, et soovib minna xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et saaks abi. On varem ka üritanud õiguskuulekat elu alustada, kuid ei ole üksi hakkama saanud. Vabaduses ei ole varem üheski programmis osalenud. Vanglas on läbinud kõik programmid, mis võimalik. Vabaduses on toetav perekond. Ei ole varem olnud elektroonilisele valvele allutatud, sellega on pidevalt valve all ja ei saa midagi teha. Eelmise karistuse kandis avavanglas ära, ühtegi rikkumist ei olnud ja käis tööl. Leidis, et tema jaoks oli järelevalve toetav, teadis kus ja millal olema peab. Kaitsja toetab Janek Järvi vanglast enne tähtaega vabastamist. Isikul ei ole ühtegi karistust vanglas ja on läbinud kõik määratud koolitused. Isikul on võimalik minna xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on järelevalve ja tal ei ole võimalik iseseisvalt liikuda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Janek Järvi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Janek Järvi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Järvi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kaheksandat korda. Varasemalt on teda karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest – ähvardamine, sõiduki ärandamine, vargused, avaliku korra raske rikkumine, rööv, asja omavoliline kasutamine, kehaline väärkohtlemine, korduvad joobes juhtimised ja juhtimisõiguseta sõitmine. Hetkel kannab ta karistust joobes juhtimise ja juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest. Võrreldes varasemate kuritegudega on vägivaldsuse raskusaste vähenenud. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on nii varasemate kuritegude kui ka viimase kuriteo ajendiks sõltuvusprobleem alkoholist, soodusteguriks puudulik 3

(5)probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja mõtlematu käitumine. Oma tegusid ja süüd sõnades tunnistab. Olenemata süüdimõistetu varasemast kriminaalsest elukäigust, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et Janek Järvi käesolev karistus ei ole oma eesmärki kandnud. Kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud vangla majandustöödel. Janek Järvi on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening täies mahus, osales kõikides tundides ja tegi kodused tööd ära. Läbiviijate sõnul oli kinnipeetav programmi kestel pigem passiivne kui kõnetamisel aktiveerus ja andis vastuseid. Eelistas olla kuulaja rollis, samas oli tähelepanelik ja töötas kaasa, võttis ülevaatlikult kokku enda jaoks olulisema. Kinnipeetav seadis eesmärgiks enda ainet vähendada, kontrolli all hoida tarvitamist ning arvas, et suudab püstitatud eesmärki täita. Kinnipeetav on rahul, et läbis programmi, kõik läbitud teemad olid olulised. Lisaks on iseloomustuses nähtuvalt Janek Järvil käsil veel mitmed sotsiaalprogrammid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole esinenud probleeme ametiisikutega suhtlemisel. Eeltoodu pinnalt saab järeldada, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal annab aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vanglast vabanemise korral on Janek Järvil olemas kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on asutus andnud nõusoleku Janek Järvi võtmise kohta programmi. Vabaduses on kinnipeetaval olemas ka toetus lähedaste näol. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetava oma isa ja ühe õega igapäevaselt. Kuigi pere toetus oli Janek Järvil olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht ja toetavate lähedaste abi soodustavad kindlasti Janek Järvi hakkamasaamist vabaduses. Janek Järvi senist elukäiku on tugevalt negatiivselt mõjutanud sõltuvusprobleemid, mis on soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas kinnipeetav vabaduses alkoholi 3-4 päeva nädalas, peamiselt viina, ühe õhtu jooksul 1,5L. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et tarvitas alkoholi liigselt ja pani toime kuritegusid alkoholijoobes. Isik on alkoholi kuritarvitanud pikki aastaid, sellest on olnud häiritud tema töö- ja eraelu. Lisaks on kriminaalhooldusel olles korduvalt paigaldanud nö alkoholivastase ampulli. Kinnipeetav on tarvitanud ka narkootikume, peamiselt kanepit ja amfetamiini. On tunnistanud ka probleemi narkootikumidega. Vangistuses olles on ta läbinud sõltuvusteemalised loengud, eluviisitreening ja läbimas sõltuvusrehabilitatsiooni programmi 12 sammu meetodil. Süüdimõistetu on proovinud ka varem asuda sõltuvusravile, kuid paraku on tal ravi pooleli jätnud. Kinnipeetav soovib vanglast vabanedes programmide läbimist jätkata Samaaria keskuses. Vabanemine järelevalve alla, kus oleks tagatud ka professionaalne toetus sõltuvusprobleemiga tegelemisel, võiks kohtu hinnangul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kuigi pikaajalise sõltuvusainete tarvitajana jääb Janek Järvi puhul risk tagasilanguseks alati alles, ei ole see risk hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat selle tõttu vangistusest vabastamata jätta. Eeltoodut kogumis hinnates on Janek Järvi ennetähtaegne vabastamine võimalik ja põhjendatud. Temast tulenevaid kuriteoriske saab kohtu hinnangul piisavalt maandada kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kohustustega ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik. 4
(5)

§ 76lg 5 alusel tuleb Janek Järvile määrata katseaeg kuni 29.08.2024.

Süüdimõistetul tuleb katseaja jooksul alluda käitumiskontrollile ning järgida

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Janek Järvile määrata käitumiskontrolli perioodiks

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel kohustused mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lähtudes süüdimõistetu soovist, määrab kohus Janek Järvile

§ 74

lg 4 alusel lisakohustuse osaleda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxrehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud alates vabanemise päevast. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus

§ 75

lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxrehabilitatsiooniprogrammi läbimist.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrab kohus Janek Järvile kohustuse läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm. Samuti tuleb Janek Järvil

§ 75lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb

§ 751

lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Lisaks tuleb Janek Järvile

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata kohustus mitte suhelda väljaspool xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkriminaalkorras karistatud isikutega. Menetluskulud Janek Järvi kaitsjana võttis 03.04.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 232,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 232,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Janek Järvilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.