KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8911 T

) § 635 lg 1 mõttes. Lepingu järgi kohustus korteriühistu teostama avaldaja korteris asuvate veearvestite taatlemist ja vajadusel uute arvestite paigaldamist ning avaldaja kohustus selle eest korteriühistule tasuma. 2

§ 641lg 2 p 2 ja § 77 lg 1).

Maakohus asus seisukohale, et

1. veebruari
2. a asjatundja arvamus tõendab, et veeavarii põhjustanud sooja vee voolik oli monteerimise käigus jäetud võlvasendisse, mis põhjustas selle lõhkemise. Seega ei vastanud töö keskmisele kvaliteedile. Maakohus märkis, et töövõtulepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka lepingulised kõrvalkohustused. Töövõtja üheks kõrvalkohustuseks on kohustus täita käsundit vajaliku hoolsusega.
3. veebruari
4. a asjatundja arvamuse kohaselt oli veeavarii üheks põhjuseks ka sooja vee ärajuhtimiseks ebasobiva vooliku kasutamine. Maakohus asus seisukohale, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku hoolsuskohustuse osaks on, kui töövõtja sellised elemendid tööde käigus avastab, teatada isikule ebasobivatest tehnosüsteemi elementidest, mis võivad kujutada endast ohtu. Praegu ei ole osaühing PREM TEST teavitanud avaldajat või korteriühistut sellest, et avaldaja korteris asuv sooja vee lõdvik on ebasobiv. Korteriühistu väide, et tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid, on tõendamata. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole täitnud kohustust hoida voolikut korras (KrtS § 31 lg 1 p 1), kuna ta ei ole veendunud, et paigaldatud lõdvik on sobiv sooja vee ärajuhtimiseks. Seega, kui avaldaja oleks täitnud eriomandi eseme korras hoidmise kohustust, ei oleks kahju tekkinud (

§ 127lg 4).

Praegu on aga põhjusliku seose avaldaja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel kõrvaldanud osaühingu PREM TEST hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus asus seisukohale, et korteriühistu vastutab osaühingu PREM TEST käitumise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel ja avaldajal on õigus nõuda kahju hüvitamist korteriühistult. Kuna kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb korteriühistult avaldaja kasuks 4300 eurot välja mõista. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu ei vaidlusta, et avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud töövõtuleping

§ 635

lg 1 mõttes ning korteriühistu sõlmis töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu osaühinguga PREM TEST. Korteriühistu on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ja avaldaja on kokkulepitud töö eest tasunud. Samuti ei vaidlusta korteriühistu, et avaldaja korteriomandis asuv sooja veel lõdvik on ebasobiv ning veeavarii põhjustanud voolik kuulub avaldaja eriomandisse. Korteriühistu on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et osaühing PREM TEST on rikkunud temal lasunud hoolsuskohustust. Osaühing PREM TEST on teavitanud avaldaja esindajat W suuliselt ebasobiva vooliku kasutamisest. Seega on osaühing PREM TEST täitnud oma selgitamiskohustust ning hoolsuskohustuse rikkumist ei esine. Kuna osaühing PREM TEST on teavitanud vooliku ebasobivusest, siis ei saa lugeda rikkumiseks asjaolu, et voolik oli jäetud võlvasendisse. Töövõtjalt ei saa nõuda, et ta paigaldaks ebasobiva vooliku õigesse asendisse. Seega ei kahjustanud osaühing PREM TEST monteerimise käigus voolikut ning teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile. 5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle tähelepanuta. 3

§ 635lg 1 mõttes.

Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et osaühingu PREM TEST teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on avaldus õigesti rahuldatud. Kolleegium peab vajalikuks aga täpsustada maakohtu õiguslikku seisukohta seonduvalt töövõtja hoolsuskohustusega (käesoleva määruse p 11). 10.

§ 641lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et pooled ei leppinud kokku selles, millistele tingimustele peab töö vastamata (maakohtu määruse p 13). Ulatuses, milles töövõtulepingus ei sisaldu erikokkuleppeid töö omaduste kohta, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse üle otsustada

§ 641lg 2 p 2 alusel, hinnates, kas töö on eesmärgipäraselt kasutatav.

Seejuures eristatakse kaht olukorda sõltuvalt sellest, kas töö peab sobima teatud tellija poolt silmas peetud spetsiifiliseks kasutusviisiks või seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks. Juhul, kui töövõtulepingu objektiks olev töö on üleandmise hetkel tavalise kasutusviisi raames põhimõtteliselt eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks täiendavalt kontrollida, kas tööl on nimetatud kasutusviisi raames ka nõuetekohane kvaliteet. Erikokkuleppe puudumise korral peab töövõtja teostatud töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77

lg 1 mõttes (Käerdi, M jt.

§ 641, komm 3.3.2 ja selle alapunktid b ja c.

– Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021). 10.1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist spetsiifiliseks kasutusotstarbeks tellitud tööga (

§ 641lg 2 p 2 esimene alternatiiv).

Korteriühistu ja osaühingu PREM TEST vahel sõlmitud lepingu nr 01-060819 kohaselt pidi osaühing PREM TEST avaldaja korteriomandis olevad veearvestid taatlema või välja vahetama. Lepingu p 1.2 kohaselt pidi osaühing PREM TEST veearvestid demonteerima, demonteeritud veearvestite veenäidud fikseerima, veearvestid laborisse taatlemisele viima ja need tagasi tooma, taadeldud või uue (praagitud asemel) veearvesti paigaldama, vahetama tihendid, veearvestid plommima ja kontrollima paigaldamise (tl 5). Seega tuleb töö lepingutingimustele vastavust hinnates otsustada, kas töö sobib seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks (

§ 641lg 2 p 2 teine alternatiiv).

10.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et veearvestite taatlemine ja vahetamine eeldab nende torust lahtiühendamist ja seejärel uuesti toruga ühendamist (maakohtu määruse p 14). Seega pidi töövõtja veearvesti eemaldamiseks selle voolikust lahti ühendama ning veearvesti uuesti paigaldamisel selle taaskord voolikuga ühendama. Praegusel juhul on
2. veebruari
3. a asjatundja arvamusega tõendatud, et vaidlusalune voolik ei sobinud 4

§ 641

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele, kuivõrd see ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav – veearvestite ühendamine ei sobinud kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel (kuuma vee pealeandmine).

§ 641

lg 4 esimese lause järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb tuvastada, kas töö sobis kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel. Täpsemalt tuleb selgeks teha, kas veearvestite paigaldamine võimaldas vett kasutada. Arvestada tuleb ka

§ 77

lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15). 11.

§ 642

lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Viidatud säte sätestab töövõtja vastutuse eelduse, mis tähendab, et töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral absoluutne. 11.1. Määruskaebuses väidab korteriühistu, et vaidlusalust voolikut ei olnud võimalik paigaldada õigesse asendisse, kuna tegemist oli ebasobiva voolikuga, s.t voolik ei olnud mõeldud selleks otstarbeks, milleks see osaühingu PREM TEST poolt paigaldati. Seejuures väidab korteriühistu, et osaühing PREM TEST on avaldaja esindajat W suuliselt vooliku ebasobivusest teavitanud. Oma väidete tõendamiseks on korteriühistu esitanud ringkonnakohtule osaühingu PREM TEST töötaja Y seletuse (tl 109). Avaldaja seevastu väidab, et töid teostanud osaühing PREM TEST ei ole talle ega W-le selgitanud, et sooja vee lõdvik (voolik) ei ole sobiv ning millised on selle kasutamise ohud (tl-d 75, 76 ja 116). 11.2.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Viidatud sätte mõttes on juhiseks tellijalt töövõtjale antav mis tahes suunis tööde teostamise viisi või tingimuste kohta, nt suunis kasutada töö teostamiseks teatavaid materjale, rakendada teatavaid spetsiifilisi töövõtteid või -meetodeid (Käerdi, M jt.

§ 641, komm 3.4, alapunkt a.

– Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021). Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et töö tegemisel paigaldati tagasi sama voolik. Kuna korteriühistu väidab, et vooliku mittesobivusest on tellijat teavitatud ja tellija soovis sama vooliku paigaldamist, siis tuleb kontrollida, kas

§ 641lg 3 järgi saab töövõtja vastutus olla välistatud.

11.3.

§ 641

lg-st 3 tuleneb töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard (Riigikohtu 19. detsember 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662/55, p 17). See tähendab, et töövõtja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud eelduslikult eriteadmisteta tellija juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Kahtluse korral on töövõtja alati kohustatud tellijat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Töövõtja võib asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab. Juhul, kui töövõtja ei informeeri tellijat juhise 5

§ 641, komm 3.4, alapunktid a ja b.

– Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021). 11.4. Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et töid teostanud osaühing PREM TEST oleks avaldajat vaidlusaluse vooliku kasutamisega kaasnevatest riskidest teavitanud. Maakohtu menetluses on korteriühistu väitnud, et töid teostanud santehnikud selgitasid korteriomaniku esindajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid (tl-d 78 ja 79). Ringkonnakohtule esitatud Y seletuse kohaselt on vaidlusaluse korteri elanikku teavitatud sellest, et voolik tuleb vahetada, sest see ei sobi sooja vee jaoks ning on liiga pikk (tl 109). Nimetatud tõendist ei nähtu, et selgitatud oleks riske, mis kaasnevad ebasobiva vooliku kasutamisega. Töid teostanud isikul tulnuks avaldajat või tema esindajat teavitada ka sellest, et ebasobiva vooliku kasutamisel võib toru lõhkeda ja põhjustada veeavarii. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et voolikut ei paigaldatud tellija vastutusel ning korteriühistu ei vabane

§ 641lg 3 alusel vastutusest.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna korteriühistu on kasutanud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisel osaühingut PREM TEST ja tööde teostaja eelpool tuvastatud rikkumised on seotud töövõtulepingust tulenevate korteriühistu kohustuste täitmisega, vastutab korteriühistu osaühingu PREM TEST käitumise eest TsÜS § 132 lg 2 alusel.

§ 635

lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Menetluskulude jaotus

1. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi korteriühistu on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.
2. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Avaldaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6