2-22-15709/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15709 Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y
4. veebruari
5. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsuse peale menetlusse võtmata.
9. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
10. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda. X-l ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2-2-15709 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
11. X (hageja) esitas
12. oktoobril 2022 Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 1.
13. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
14. aprillil
15. Alguses elasid abikaasad Egiptuses, hiljem kolisid Eestisse. XX.XX.XXXX sündis pooltel ühine laps. Hagi esitamise ajaks on kooselulised suhted lõppenud ja hageja arvates ei ole neid võimalik enam taastada. Pooled proovisid abielu päästa, kuid see ei õnnestunud. Hageja soovib abielu lahutada. 1.
16. Kohtuistungil kinnitas hageja, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
17. Kostja vaidles hagile vastu ning avaldas, et ei nõustu lahutusega. Kostja leidis, et abielusuhteid on võimalik taastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
18. Harju Maakohus rahuldas
19. detsembri
20. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. 3.
21. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 alusel abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 3.
22. Kohtu hinnangul abielu ei ole võimalik taastada üksnes ühe poole tahtel ja ainuüksi tema jõupingutuste tulemusena. Kostja kohtuistungil selgitatust nähtub, et kuigi kostja on väljendanud soovi abielu jätkata ja leppida, ei nähtu poolte suhteid arvestades asjaolusid, mis võiksid pooli leppimisele viia. Maakohus leidis, et eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole pooltele leppeaja (PKS § 67 lg 3) andmine mõistlik. Hageja soov abielu lahutada on läbimõeldud ja lõplik. Pooled ei ole juba aastaid püsivalt koos elanud. Hagejal puudub igasugune tahe abielusuhteid kostjaga taastada ning kostjal puudub reaalne väljavaade, milliste sammude läbi on võimalik neid suhteid taastada. Üksnes kostja soov hagejaga leppida ei ole piisav, et pidada reaalseks abikaasade leppimist ja kooselu taastamist. 3.
23. Kostja avaldas, et saabus Eestisse neli päeva enne kohtuistungit, kui sai teada, et abikaasa soovib lahutust.
24. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil kinnitasid nii hageja kui ka kostja, et viimati elasid nad koos ühes elukohas
25. aastal (kohtuistungi protokolli lk 3). Pooltel puudub seega ühine elukoht ning nad on eraldi elanud enam kui kaks aastat, mistõttu tuleb eeldada PKS § 67 lg 2 alusel, et abielusuhted on lõppenud. 3.
26. Vastuseks kostja seisukohale, et pooltel on ühine tütar, mistõttu tuleks jätta abielu lahutamata, leidis maakohus, et laste ja vanemate omavahelised suhted ei sõltu sellest, kas vanemad on abielus või olnud kunagi abielus. Abielu jätkamiseks peab olema mõlema poole soov ja tahe. 3.
27. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu ei olnud neid vaja rahaliselt kindalks määrata. Apellatsioonkaebus
28. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 2 2-2-15709 4.
29. Kostja väidete kohaselt ei tagatud talle kohtuistungil osalemist tõlgi vahendusel. Kostja väidete kohaselt tõlkis maakohtunik ise, kuid tõlge oli puudulik või ebapiisav. Kostja ei saanud menetlusest täies ulatuses aru. Kostjal puudub ligipääs e-toimikule, seetõttu ei ole kostjale teada, millises ulatuses on menetluse käiku protokollis kajastatud. Kostja ei nõustu, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud.
30. a märtsis oli hageja kostja juures Kanadas. Pooled ei ole abielu lahutamist varem arutanud ning poolte suhted ei ole lõppenud. Kui suhted oleksid lõppenud, ei oleks hageja kostjal Kanadas külas käinud. Maakohus ei võtnud arvesse kostja istungil esitatud tõendeid ning jättis need asja juurde võtmata. Kostja soovib neid tõendeid esitada koos apellatsioonkaebusega, et tõendada, et poolte abielusuhted ei ole lõppenud. Hageja kinnitas Kanadas olles, et armastab kostjat. Kuna abikaasade tütar õpib Eestis, oli pereelu korraga mitmes riigis, kostja käis tihti Eestis ning hageja käis Kanadas. Maakohtu lahendist ei selgu, kuidas maakohus tuvastas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
32. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
33. aprilli
34. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
35. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kas poolte poolte abielulised suhted on lõppenud või mitte, ning kas maakohtul oli sellest tulenevalt alus abielu lahutada.
36. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kostja väited maakohtu otsust muuta. Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg 1 abielu lõpetamise eelduste esinemise praeguses asjas. Hageja on selgelt väljendanud soovi abielu lahutada. Maakohtu istungil kinnitasid mõlemad abikaasad, et elasid viimati koos
37. aastal.
38. Apellatsioonkaebuse menetluslikele minetustega seotud väidete osas leiab kolleegium, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks taotlenud istungil osalemist tõlgi osavõtul. Kohtuistungi helistalvestuselt nähtub, et kohtunik küsis kostjalt, kas ta vajab aega, et endale tõlge korraldada ning kostja vastas, et saab hakkama. Samuti ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kostja väide, et tal puudub ligipääs e-toimikule. Avaliku e-toimiku andmetest nähtuvalt on kostjal Eesti Vabariigi isikukood ning maakohtu otsus on kostjale e-toimiku kaudu kätte toimetatud
39. veebruaril
40. Kostja väitis, et soovib esitada koos apellatsioonkaebusega täiendavad tõendid abielusuhete kestmise tõendamiseks, kuid ei ole seda teinud. Seega ei ole ringkonnakohtul kostja maakohtu väidetavate menetluslike normide rikkumise tõttu või 3 2-2-15709 täiendavate tõendite hindamise vajaduse tõttu alust maakohtu otsust muuta ning apellatsioonkaebust menetlusse võtta.
41. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
42. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja otsustada ka selle tagastamist.
43. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Reena Nieländer 4