Obsah (6)

§ 199§ 213§ 64§ 65§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3967 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk La

§ 199

lg 2 p 5,7,9 sätestatud süüteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. Kirill Sidjakin tunnistati süüdi

§ 213

lg 2 p 1 sätestatud süüteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Kirill Sidjakinile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 06.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis kohtuotsuse tegemise aja, s.o 14.06.2021 seisuga oli 1 aasta 8 kuud ja 8 päeva vangistust ja otsusega mõistetud karistusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Kirill Sidjakinile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 aastat 1 kuu ja 8 päeva. Kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg 14.06.

1. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3 korral, vangistuses viibib ta teist korda. Varasemalt on teda karistatud avaliku varguse, grupis röövimise ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning lähisuhtes kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab isik võõra vallasasja avalikult, grupis ja süstemaatilise äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning teisele isikule varalise kahju tekitamise eest andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Eelnevalt pöörati karistus täitmisele, kuna isik rikkus käitumiskontrollil olles registreerimiskohustust ja tarvitas keelust hoolimata alkoholi. Käesolevalt moodustati varasema karistusega liitkaristus. Valdavalt on kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sealhulgas kasutades vägivalda, samuti kasutanud vägivalda lähisuhtes. Kirill Sidjakini õigusvastane käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine, puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav ajavahemikul 21.06.-31.10.2021 osalenud Viru Vangla majandustöödel koristajana, ajavahemikul 26.11.2021-11.02.2022 töötanud AS-i Eesti Vanglatööstus pesumajas operaatorina, kuid töötamine lõpetati tööandja algatusel ebarahuldavate tööoskuste- ja tulemuste tõttu. Ajavahemikul 18.03.-30.04.2022 osales isik Viru Vangla majandustöödel toidujagajana. Ajavahemikul 15.04.-03.05.2021 õppis kinnipeetav riigikeelt B1 tasemel, kuid loobus õppes osalemast. Ajavahemikul 19.08.-13.10.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. 15.12.2021 ja 20.12.2021 toimusid vestlused viha talitsemisest, enesevalitsuse kontrollimisest ja vägivalla mõjust 3 lähisuhetele, mille kokkuvõtte kohaselt isik saab aru probleemsest käitumisest minevikus, ei õigusta oma käitumist, kuid toob välja alkoholi tugeva mõju oma käitumisele. Tänaseks on kinnipeetav seisukohal, et konflikte lahendatakse sõnadega ega poolda vägivallaga enesekehtestamist. Saab aru agressiivse käitumise tagajärgedest lähisuhetele ning on analüüsinud eelnevate suhete ebaõnnestumise põhjuseid, et neid vigu tulevikus vältida. 02.05.2022 ja 16.05.2022 toimusid vestlused majanduslikust toimetulekust ja selle seostest kuritegeliku käitumisega. Isiku sõnul oli tema seltskonnas pigem kuritegude toimepanemises initsiaator. Isikul on realistlikud plaanid tulevikus töö suhtes, töökoht on enda sõnul olemas. 29.11.2022, 07.12.2022 ja 12.12.2022 toimusid vestlused narkootikumide tarvitamisest, nende mõjust tervisele ja käitumisele. Isik leiab, et narkootikumide tarvitamine ei seganud tema elu ning ei mõjutanud kuritegusid sooritama, seda tegi pigem alkoholi kuritarvitamine. On motiveeritud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest loobuma, kuid rõhub pigem alkoholiprobleemiga tegelemisele. Toob välja, et suhtleb vaid paari hea sõbraga, kel pole mõnuainete tarvitamisega probleeme. Samas näeb oma tulevikku endises keskkonnas, kus varem (xxxx), kuid leiab, et vana seltskond ei mängi tulevikus tema jaoks rolli. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Isik on suurema osa oma elust elanud xxxx. Isik elas ka enne vangistust antud aadressil koos vanaema G.B-ga. Kirill Sidjakini väitel on ta ise selles korteris remonti teinud ja vanaema aidanud. Kirill Sidjakin on varasemalt elanud koos elukaaslase A.B-ga. lühikest aega aadressil xxxx. Nimetatud aadressil pani isik 2018.a toime kehalise väärkohtlemise oma elukaaslase suhtes. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega soovib Kirill Sidjakin elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on xxxx. Saadud vastusest kriminaalhooldusametniku päringule xxxx nähtub, et kuna Kirill Sidjakin ei ole kunagi olnud registreeritud elamispinnal aadressil xxxx, siis puudub tal õiguslik alus seda eluruumi kasutada. Taotluse andmetest nähtub, et kinnipeetav on valmis vabanema aadressile xxxx(xxxx). 29.11.2022 on xxxx edastanud elektroonilise valve nõusoleku, millest nähtub, et xxxx on nõus, et Kirill Sidjakin vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile xxxx Kirill Sidjakin omandas xxxx. Vangistuses on 22.01.2021 testitud tema eesti keele tasemeks A
2. 2021.a kevadel alustas isik õpinguid B1 tasemel, kuid need katkesid. Kinnipeetava sõnul on eesti keel tema jaoks liiga raske, seda ei lähe tal vaja ning ta ei soovi edaspidi keeleõppes osaleda. Enda väitel eelistab õppimisele töötamist. Peale
3. klassi läks isik tööle. Enda sõnul omandab ta töötades uusi oskusi väga kiiresti. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et isik alustas
4. aastal peale põhikooli lõpetamist õpinguid ka Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal, kuid 2011.a arvati koolist välja. Enamasti on isik teinud tööd mitteametlikult, kuid on olnud ka mõned ametlikud töökohad. Samuti on isik olnud arvel Eesti Töötukassas, mille kaudu on käinud ka firmas xxxx praktikal
5. aastal. 2012.a töötas isik xxxx, muidu on teinud enamasti mitteametlikult ehitustöid. Isiku sõnul oli tema konto arestitud ja töö eest ümbrikupalka saades jäi raha endale. Tihti ei osutunud aga töötasu ootuspäraseks ja seepärast on isik vahetanud töökohti. Tegevusetuse perioodidel elatus vanaema pensionist. Vahetult enne käesolevat vangistust töötas isik enda sõnul suvilates juhutöödel (ehitustööd). Isik on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava majanduslik olukord on halb, tal on võlad. Töötamise registri andmetel on isik töötanud ajavahemikul 10.11.-04.12.2014 xxxx-s, ajavahemikul 07.04.-01.08.2017 ja 31.08.-01.10.2017 xxxx-s ja ühe päeva 08.08.2019 xxxx-s. K-Raha andmetel on isikul 14.12.2022 seisuga 4 jooksvaid nõudeid summas 17 053,04 eurot, vabanemisfondis on 260,44 eurot. Vangistuses toetab isikut vanaema G.B.. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Kirill Sidjakin tööle asuda xxx-s. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et 21.11.2022 kinnitas xxxx OÜ juhatuse liige A,Ž, et on valmis võtma kinnipeetava tööle abitöölisena töölepingu alusel. Kõige lähedasemaks inimeseks Kirill Sidjakinile on tema vanaema G.B., kes on teda väikesest saati kasvatanud. Isiku ema elab Tallinnas ja emaga tal soojad suhted puuduvad. Isa elab Narvas, aga isaga suhtleb ka väga harva ja sedagi läbi vanaema, kes on seevastu Kirill Sidjakinile väga oluline ja tähtis. Isikul on olnud erinevaid tüdrukuid, kuid suhted nendega on olnud lühiajalised. Isikul on 01.03.2015.a sündinud poeg R. Varasemalt suhtles pojaga tihti, suhted olid sõbralikud. Poeg teadis, et kinnipeetav on tema isa. Kirill Sidjakin on toetanud last, teinud kingitusi, kuid alimente ei maksa. Poeg ei ole ka tema nimele registreeritud. Isik on huvitatud pojaga suhtlemisest, kuid lapse emal on uus elukaaslane ja umbes 2021.a algusest ei ole kinnipeetav pojaga suhelda saanud. Isiku väitel on lapse ema kõik kontaktid kustutanud ja välja vahetanud ning ta ei saa pojaga seetõttu suhelda. 2018.a elas isik koos A.B-ga, kelle suhtes pani toime vägivallateo. Käesolevalt A.B-ga enam ei suhtle. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks, suudab iseseisvalt otsuseid teha ja vajadusel end kehtestada. Kinnipeetava tutvusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikuid, kuid käesolevalt on enamus seaduskuulekad. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Kirill Sidjakini vanaema G.B. suhtub isiku ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt, on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Isik tunnistab oma alkoholisõltuvust. Alkohol on rikkunud kõik tema suhted ja tugevalt mõjutanud igapäevaelu. Isik käis
6. aastal ka kodeerimas, kuid isiku sõnul aitas see vaid paar kuud. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et isik on alkoholi tarvitanud tsükliliselt, xxx elus on esinenud xxxx. Kinnipeetaval on korduvalt esinenud xxxx alkoholi pärast, viimati 21.10.
7. Viimasel aastal enne vangistust on tarvitanud alkoholi praktiliselt iga päev. Käesolevalt mõistab, et alkoholi kuritarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Kinnipeetava väitel tal probleemi narkootikumidega ei ole, vajadust narkootiliste ainete järele samuti mitte. Viimati on tarvitanud kanepit suitsetamise teel. Umbes 19-aastaselt on korra elus proovinud ka amfetamiini nuusutamise teel ja ecstasyt. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et isik on tarvitanud kanepit alates xxxx kuni oktoobrini 2020 (22.10.2020 peeti isik tagaotsitavana kinni). Kinnipeetav on proovinud amfetamiini, kokaiini ja ecstasyt. Puudub info, et isik oleks narkootikume süstinud, samuti puuduvad andmed, et isik on narkojoobes käitunud vägivaldselt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi on isikut karistatud 4 korral (üks arhiveeritud), viimati 30.09.
8. Kirill Sidjakin on toime pannud 2 vägivallategu - röövimise ja kehalise väärkohtlemise oma endise elukaaslase suhtes. Enda sõnul ei ole ta vägivaldne. Tulevikule mõeldes arvab isik, et läheb üldse Eestist ära, kuna soovib teenida rohkem raha. Tähtsal kohal on tema elus vanaema, samuti soovib ta suhelda oma pojaga. Isik soovib oma elu muuta, aga ei ole varasemalt mõistnud, mida oma eesmärkide saavutamiseks tegema peab. Käesolevalt on siiski motiveeritud alkoholist loobuma ja kainena ka seaduskuulekalt elama. Kinnipeetav ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid oma tegudes on väljendanud kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti. Isik on pannud toime kuritegusid katseajal, samuti rikkunud mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid (rikkus registreerimiskohustust ja tarvitas keelust hoolimata alkoholi). 02.10.2019 taotles kriminaalhooldusametnik Kirill Sidjakini karistuse täitmisele pööramist ja samuti tema tagaotsitavaks kuulutamist, kui viimane peaks mõjuva põhjuseta jätma kohtuistungile ilmumata. Viru Maakohtu
9. oktoobri 2019 määrusega kuulutati Kirill Sidjakin tagaotsitavaks ja määrati, et tabamisel kuulub ta vahistamisele. Kirill Sidjakin peeti politsei poolt kinni
10. oktoobril
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri 2020 määrusega 5 kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja Kirill Sidjakini karistus pöörati täitmisele. Isik vabandas ennast väitega, et tal olid lähedase tüdrukuga probleemid, et ta hakkas alkoholi tarvitama ning hiljem avastas, et on rikkunud registreerimiskohustust. Peale esmakordset rikkumist aga lõi käega. Käesolevalt peab kriminaalhooldust siiski vajalikuks. Vangistuses on isik ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga, suhtlemisel viisakas. Isikut on 3 korral karistatud kriminaalkorras (s.h kaks vägivallategu) ning 22 korral väärteokorras (neist 9 arhiveeritud). Kinnipeetav soovib tegeleda spordiga. Isik teadvustab kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid, tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Kirill Sidjakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 22.07.
13. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Kirill Sidjakin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on muutnud oma maailmavaadet. Tal oli suur probleem alkoholiga, aga ta arvab, et ta lahendas selle ära ja kõik ei ole nii halb, kui on kirjeldatud iseloomustuses. Esimest korda kuuleb ta seda, et on niivõrd tugevas joobes olnud, et tal on xxxx olnud ja ta on meditsiiniasutusse sellega seoses pöördunud. Eelmise kriminaalhooldusega olid tal probleemid, sest ta ei suhtunud sellesse hoolivalt. Ta saab aru, et juhul kui kohus teda nüüd peaks vabastama, siis ta peab kriminaalhooldusele alluma. Ta on sellega nõus ja arvab, et see on otstarbekas. Ta on nõus täitma kõiki kohustusi ja teab, mida kujutab endast elektrooniline valve. Ta on isegi ühe korra sellega kokku puutunud ja see sai läbitud ideaalselt. Ta on nõus pöörduma arsti poole seoses alkoholi probleemiga. Tal on võlgnevused riigi ees, aga ta loodab need tasuda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kirill Sidjakini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-11-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Kirill Sidjakini iseloomustuses, mis on antud vangla poolt, on sisuliselt kirjeldatud kogu tema varasem elukäik ja kõik see tema elu pahupool. Kõige olulisem ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on see asjaolu, kuidas isik on vanglas käitunud, milliseid programme ta on läbinud ja millised on tema tulevikuplaanid. Ka selles vangla iseloomustuses on märgitud, et Kirill Sidjakin on teinud enda kallal tööd, on läbinud 6 sotsiaalprogrammid, on motiveeritud elama tulevikus õiguskuulekalt ja kaitsja arvates on see justnimelt kõige tähtsam. Sellest tulenevalt ja kuulates ka kohtuistungil Kirill Sidjakini enda seisukohti, toetab kaitsja tema taotlust ning palub kohtul Kirill Sidjakin ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. See tähtaeg võib olla ka pikem kui 3 kuud ja määrata need kohustused, mis on talle ette nähtud. Kõik oleneb edasi temast endast, kui ta neid kohustusi täidab, siis tõenäoliselt enam tulevikus ta vanglasse ei sattu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kirill Sidjakin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 1 kuu 8 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Karistusregistrist ning kohtuotsusest nähtub, et viimased kuriteod

§ 199

lg 2 p 5,7,9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi on isik toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning olles allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Lisaks nähtub karistusregistrist ning isiku iseloomustusest, et eelnev karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning alkoholi tarvitamise keeldu. Veel enam, iseloomustusest nähtub, et 02.10.2019 taotles kriminaalhooldusametnik Kirill Sidjakini karistuse täitmisele pööramist ja samuti tema tagaotsitavaks kuulutamist, kui viimane peaks mõjuva põhjuseta jätma kohtuistungile ilmumata. Viru Maakohtu 09.10.2019 määrusega kuulutatigi Kirill Sidjakin tagaotsitavaks ja määrati, et tabamisel kuulub ta vahistamisele. Kirill Sidjakin peeti politsei poolt kinni alles 22.10.2020 ning Viru Maakohtu 23.10.2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja Kirill Sidjakini karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ning, et kinnipeetav suudab ennetähtaegsel vabanemisel korrektselt alluda käitumiskontrolliga kaasnevatele kontrollnõuetele ning täita talle määratavaid kohustusi. Toimepandud kuriteod on olnud peamiselt varavastased ning sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 17 053,04 eurot ning vabanemisfondis üksnes 260,44 eurot, säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata kuritegude toimepanemist, et oma toimetulekut parandada. Lisaks on isik kasutanud vägivalda lähisuhtes ning pannud toime ka varavastase kuriteo vägivalda kasutades – röövimise. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on alkoholiprobleemid ning valdavalt on kuriteod toime pandud alkoholijoobes, isik on ka ise tunnistanud alkoholisõltuvust. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille läbiviija 7 hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on isik

1. aastal käinud ka kodeerimas, kuid sellest oli kasu vaid paar kuud. Seega sõltub isiku õiguskuulekal teel püsimine suures osas sellest, kas ta suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on tarvitanud kanepit alatest
2. eluaastast kuni oktoobrini 2020, kui isik tagaotsitavana kinni peeti. Isik ei näe vajadust kontrollida narkootikumide tarvitamist ning pisendab probleemi tõsidust. Seega tema motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda on pigem madal, samas narkootikumide tarvitamine võib oluliselt mõjutada isiku materiaalset toimetulekut ning seega viia uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks eeltoodule ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta seda, et kinnipeetaval on täitmata üks tingimisi ennetähtaegse vabanemise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus möönab, et kinnipeetava käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid, sest ta on töötanud majandustöödel koristajana ja toidujagajana ning mõnda aega ka AS-i Eesti Vanglatööstus pesumajas operaatorina, kuid seal töötamine lõpetati tööandja algatusel ebarahuldatavate tööoskuste ja -tulemuste tõttu. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on läbi viidud vestlused viha talitsemisest, majanduslikust toimetulekust ning narkootikumide tarvitamisest. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et tal on võimalik tööle asuda OÜ-s xxxx. Elama on isikul võimalus asuda aadressil xxxx ühiselamu. Kinnipeetava lähedaseks on isiku vanaema, kes on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus, mistõttu jätab kohus süüdimõistetu Kirill Sidjakini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 178,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
2. aprill 2023 kohtumäärusega jäeti Kirill Sidjakini määruskaebus läbi vaatamata.
3. veebruar 2023 kohtumäärus 1-21-3967 jõustus
4. aprill 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent