lg 1,
lg 1 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Sten Kähr Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: 39112106015 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Kontaktid: XXX Karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.04.2021.a otsusega nr 1-21-1315 karistati Sten Kähri
lg 1 järgi lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti täielikult
73 lg 1, 3 alusel tingimisi täimisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga Tõkend: ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sten Kähr
lg 1 ning
lg 1 järgi ning mõista karistuseks
lg-t 1 kohaldades
Lk 1 / 4 1-23-2180 Süüdi tunnistada Sten Kähr
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista Sten Kährile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o 23.04.2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-21-1315 mõistetud karistuse 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. Liitkaristusest 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud jääb Sten Kähril kanda 5 (viis) kuud vangistust ehk osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus 5 (viis) kuud kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui Sten Kähr ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu A tsiviilhagi kogu ulatuses ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel see Sten Kährilt kannatanu kasuks välja summas 3000 eurot. Kannatanu A kasuks välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda A kontole nr XXX , selgituseks märkida „Tsiviilhagi kriminaalasjas nr 1-23-2180
Samuti pani ülalkirjeldatuga Sten Kähr oma tahtliku tegevusega toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o
Samuti Sten Kähr, juhtis 23.05.2020 kella 03.01 ajal X maakonnas X linnas X mnt X juures suunaga X mnt poole C. kuulunud musta värvi mootorsõidukit A Eesti Vabariigi riikliku registreerimisnumbriga XYX joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.05.2020 uuringuakti nr YYX kohaselt leiti Sten Kährilt 23.05.2020 kell 03:40 ajal X Haiglas võetud verest etanooli 2,51±0,06 mg/g. Seega juhtis Sten Kähr mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava Lk 3 / 4 1-23-2180 aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Sten Kähr oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 5 kuud vangistust, milline jäetakse
lg 1, 3 alusel kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui Sten Kähr ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse ja mõistetakse Sven Kährilt kogu ulatuses välja. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (II kd tl 199-200; 241-242). Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end
Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on
MS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mitte mõista. Seega tuleb Sten Kährilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 119 eurot. Kannatanu A tsiviilhagi tuleb kogu ulatuses rahuldada ja Sten Kährilt välja mõista. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja kannatanutele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.