) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 esimese lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Puudutatud isik nõustus avaldaja taotlusega, millest tulenevalt jääb avaldus selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. 6.2.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avalduse tagasivõtmine on tingitud puudutatud isiku poolt menetluse käigus esitatud dokumentidest ja selgitustest (viidetest, kust vastav dokument on leitav) tulenevalt. Avaldaja on taotlenud puudutatult isikult juurdepääsu puudutatud isiku raamatupidamisdokumentidele, sh arvetele ja sõlmitud lepingutele. Samuti on avaldaja palunud juurdepääsu pangakontol toimunud tehingutele alates 01.08.
Avaldaja nõue, mis esitati juhatusele ja nõue, mis esitati kohtule, on erinevad. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet rahuldanud, kuna nõue oli seotud konkreetsete dokumentidega. Antud juhul pole midagi sellist toimunud. Juhatuse liikme õigust teabele seadus eraldi ka ei taga. 3 2-21-2318 Maakohus ei ole avaldaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. 1979 eurot nõude sõnastamise ja avalduse tagasi võtmise eest on põhjendamatu ja mittevajalik. Lisaks on puudutatud isik menetluskulude eest enne nende väljamõistmist juba maksnud, mistõttu ei ole nende teistkordne väljamõistmine põhjendatud ega vajalik. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. 8.1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja sai just tänu käesolevale menetlusele taas juurdepääsu ettevõtte pangakontole ja kasutajaõigused, mille abil saigi lugeda dokumentide ja tehingutega tutvumise nõude täidetuks. Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud neid advokaadi tegevusi ja toiminguid, mis puudutavad X poolt puudutatud isiku nimel sõlmitud õigusteenuse lepingut. Käesolevas asjas esindas vandeadvokaat Meelis Masso avaldajat kui osanikku, st tema kui füüsilise isiku kasuks taotletakse ka menetluskulude hüvitamist. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude osas.
lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus avalduse läbi vaatamata jätmise osas edasi kaebamata jõustunud. Vaidlustatav määrus tuleb avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas
Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude suuruseks maakohtus 1597 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, samuti on maakohtu otsustus asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Õige ja menetluse käiguga kooskõlas on maakohtu arusaam, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude menetluse ajal. Avaldaja pöördus kohtusse selleks, et tutvuda puudutatud isiku majandustehingutega (pangakonto väljavõtte ja raamatupidamisdokumentidega) alates 01.08.2020, näiteks võimaldades avaldajale ligipääsu raamatupidamisprogrammile ja puudutatud isiku pangakontole. Tulenevalt maakohtu suunistest täpsustas avaldaja oma nõuet, kuid avalduse eesmärk sellest ei muutunud. Avaldaja on pärast kohtusse pöördumist puudutatud isiku tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi ning seega on puudutatud isik
Puudutatud isik tagas avaldajale ligipääsu soovitud teabele läbi selle, et võimaldas avaldajal nõutud andmete ja dokumentidega tutvuda online-keskkondades läbi kasutajaõiguste andmise ja/või taastamise. Lisaks andis puudutatud isik 07.07.2021 vastuses selgitused seoses sõlmitud lepingutega ning kus ja kuidas saab avaldaja soovitud dokumentidega tutvuda. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu oleks kohtuväliselt esitatud pangakontoga tutvumise taotlus muutunud kohtus pangakonto piiramatu juurdepääsu ja kasutajaõiguste saamise nõudeks. Ligipääs mh puudutatud isiku pangakontole oli üheks nõude täitmise viisiks, mida puudutatud 4 2-21-2318 isik ka ise aktsepteeris. Puudutatud isik andis kohtumenetluse käigus avaldajale ligipääsu ettevõttega seotud online-keskkondadele, olles avaldaja taotlusele eelnevalt vastu vaielnud. Seega saab lugeda avaldaja nõude puudutatud isiku poolt täidetuks ja menetluskulud on õigesti jäetud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei tähelda, et kaevatava kohtumääruse p-s 5 esineks selle tähendust muutev trükiviga. Maakohtu määruse põhjendustest tuleneb, et kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd avalduse läbi vaatamata jätmine selle tagasivõtmise tõttu oli tingitud asjaolust, et puudutatud isik soovitud andmed (ligipääsu andmise teel) ja selgitused pärast avaldusega kohtu poolt pöördumist esitas.
lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegium nõustub kaebajaga, et 1979 euro suurust õigusabikulu võib menetluse käiku ja keerukust arvestades pidada mõnevõrra liigseks. 18.10.2021 seisukohas esitas puudutatud isik vastuväite avaldaja menetluskuludele seoses 23.09–24.09.2021 toimingutele kulunud ajakuluga. Ehkki puudutatud isiku 07.07.2021 vastuse ja tõenditega ning kohtu 12.09.2021 kirjaga tutvumisele ning analüüsimisele ja 28.09.2021 menetlusdokumendi koostamisele koos kliendiga nõupidamisele ei pidanud avaldaja esindajal kuluma vaid 30 minutit, nagu leidis puudutatud isik, tuleb 23.09–24.09.2021 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda siiski maksimaalselt 2 tundi ja 50 minutit (mitte 4 tundi ja 50 minutit, nagu taotles avaldaja). Samuti on maakohus eksinud, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 120 eurot Õigusbüroo HUGO teenuste eest avaldaja esindamisel. Kohtul on alust
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et avaldajat oleks kohtumenetluses esindanud OÜ HUGO jurist. Kolleegiumi hinnangul tähendab esindajakulude ettenähtavuse põhimõte muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja (vt nt TlnRKm 02.12.2021, 2-18-18648, p 10.5; TlnRKm 29.06.2017, 2-16-12275, p 12). Isegi kui avaldaja kasutas menetluses osalemisel abi ja sai tasulisi konsultatsioone, ei saa neid pidada esindaja tasudeks
-i tähenduses. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu määrusega puudutatud isikult välja mõistetud avaldaja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 432 euro võrra (= 120 + 156 eurot / h × 2). Ülejäänud osas (1597 euro ulatuses) on avaldajale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud õiguspäraselt: kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega.
lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Küsimus, kas puudutatud isiku poolt avaldaja lepingulisele esindajale tehtud makse on seotud käesoleva menetlusega ja kas puudutatud isikul on sellega seoses avaldaja vastu nõue, kuulub lahendamisele väljaspool antud kohtumenetlust. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana kaks täiendavat tõendit (03.06.2021 maksekorraldus ja väljatrükk puudutatud isiku esindajate kirjavahetusest).
Samas ei tõenda ükski 5 2-21-2318 esitatud tõenditest kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb nende tõenditena vastuvõtmisest
Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna määruskaebus jääb valdavas osas, s.o menetluskulude jaotust puudutavas osas, rahuldamata ja
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemise kulud
Kolleegium määrab
lg 1 ja
lg 1 järgi kindlaks avaldajale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli avaldaja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 702 eurot (käibemaksuga), sh maakohtu määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 1 tund; tutvumine määruskaebusega ja selle edastamine kliendile 0,5 tundi; tutvumine kohtu 10.03.2022 kirjaga ja määruskaebusele vastamine kokku 1,75 tundi; tutvumine ringkonnakohtu 04.04.2023 kirjaga ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 1,25 tundi. Avaldaja esindaja tunnitasu on 156 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ja kaebuse vähest mahtu ning keerukust arvestades saab avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku 2,5 tunni ulatuses (maakohtu määruse ja 10.03.2022 kirjaga tutvumine ning suhtlus kliendiga 1 tund; määruskaebusega tutvumine ja sellele vastamine 1 tund; tutvumine ringkonnakohtu 04.04.2023 kirjaga ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi). Praegusel juhul puudutab osa vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel tekkinud kulusid menetlusosalistele ei hüvitata. Kolleegiumi hinnangul vastab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 390 eurot (= 2,5 × 156 eurot / h), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja taotlus jääb rahuldamata 312 euro (= 702 – 390) hüvitamiseks. Lisaks tuleb
lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
lg 3 ja
Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot (
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.