Obsah (7)

§ 223§ 75§ 84§ 74§ 217§ 55§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Tallinn Kohtuasja num

§ 223lg 1 tähenduses.

Seejuures leidis Riigikohus, et arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine ei ole arestimise tühisuse tingimatu alus, kuna arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (

§ 75lg 4), olla tagatud muude toimingutega (vt täpsemalt praeguse otsuse p 16.2).

Kui ringkonnakohus vara arestimise tühisust ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole

§ 223lg 1 tähenduses rikutud.

Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati enampakkumisest korrakohaselt (

§ 84lg 3) (vt täpsemalt praeguse otsuse p 17.2).

1. Ringkonnakohus selgitas pooltele
2. oktoobril 2022 saadetud kirjas menetluslikku olukorda ja Riigikohtu antud suuniseid ning võimaldas pooltel esitada täiendavaid seisukohti. Muu hulgas palus kohus pooltel avaldada seisukohta järgnevas: 1) kas ja kuidas oli hagejat I enampakkumisest teavitatud, sh kas sellekohane teavitus toimetati hagejale I kätte või edastati talle muul viisil; kas enampakkumise teavitusest nähtus vara arestimine ja enampakkumisele pandud vara hind; kas hageja I teavitamine enampakkumisest toimus

§-s 84 sätestatud korras, sh kas teda teavitati enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist (

§ 84

lg 3); 2) kas hagejale I oli muul viisil antud teave, mis oleks võimaldanud tal vaidlustada vara enampakkumisele panekut, sh arestitud vara hinda enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus andis pooltele tähtajad 5 2-20-8668 seisukohtade ning vajadusel täpsustatud asjaolude ja tõendite esitamiseks ning vastaspoole esitatule vastamiseks. 10.

1. Kostja II avaldas
2. novembril 2022 esitatud seisukohas, et hagejat I on vaidlusalusest enampakkumisest teavitatud. Kostja II teavitas hagejat I
3. aprillil 2020 enampakkumisest, saates hagejale I e-kirja tema e-posti aadressile XXX, millele oli lisatud dokument „TÄITETOIMINGUST TEATAMINE“, millest nähtus ka enampakkumise läbiviimine ja alghind. Enampakkumine toimus
4. mail
5. Hageja I vastas kostja II e-kirjale
6. mail
8. jaanuaril 2020 saatis kostja II e-kirjaga hageja I e-posti aadressile XXX ja registriosakonnale dokumendi „KÄSUTAMISE KEELUMÄRGE“, millest nähtub, et vaidlusalune vara (413/6190 osa hooneühistus Rumba) on arestitud. Vaidlust ei ole selles, et hageja I kasutas e-posti XXX. Kostja II
9. aprilli
10. a e-kirjast nähtuvalt teavitas kostja II hagejat I enampakkumisest

§-s 84 sätestatud korras, mh lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides. Teadet enampakkumise kuulutuse sisu kohta ei ole seadusest tulenevalt vaja kätte toimetada, vaid piisab teatamisest, mida kostja II on teinud. Vaidlust ei ole enam selles, et täitmisteade on hagejale I kätte toimetatud. Seega oli hageja I täitemenetlusest teadlik alates aprillist

1. Vaidlusalune enampakkumine algas
2. mail 2020 kl 18.00 ja lõppes
3. mail 2020 kl 13.
4. Hageja I oli
5. jaanuari
6. a ja
7. aprilli
8. a e-kirjadest tulenevalt ka teadlik, et vaidlusalusele varale on seatud käsutuskeeld ning vara müüakse enampakkumisel. Seega oli hagejal I võimalik vaidlustada vara enampakkumist enne selle lõppemist. Ilmselgelt oli hageja I ka täitemenetlusest teadlik. Kuigi Riigikohus asus
9. mai
10. a otsuses seisukohale, et vara arestimisakti ei saa lugeda hagejale I kättetoimetatuks, siis kostja II on seisukohal, et praegusel juhul võis ta arestimisakti edastada enda valitud viisil. Nimelt oli täitmisteates, mille kättetoimetamise osas vaidlust ei ole, sõnaselgelt märgitud, et kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed (ka nende muutumisel), mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. 10.
11. Kostja III märkis
12. novembril 2022 esitatud seisukohas, et kõik teated on võlgnikule edastatud ka hageja I e-posti aadressile XXX. Kohtutäitur on edastanud sellele aadressile ka enampakkumise teate. Nimetatud e-posti aadressi on hageja I ise märkinud ka rahvastikuregistris. Kohtutäitur edastas hagejale I
13. aprillil 2020 e-posti teel
14. aprilli
15. a enampakkumise teate ja kuluotsuse. Hageja I on kohtutäituri teatele samal päeval, s.o
16. aprillil 2020 ka vastanud e-posti aadressilt XXX, mis tähendab, et hageja I on enampakkumise teate kätte saanud
17. aprillil
18. Enampakkumise teate kohaselt algas enampakkumine
19. mail 2020 kl 18.
20. Seega oli hagejat I teavitatud juba 28 päeva enne enampakkumise algust ning täidetud oli

§ 84lg-s 3 toodud tingimus.

Enamapakkumise teates on selgelt välja toodud arestitud vara ja selle alghind (1000 eurot). Samuti on kohtutäitur selgitanud teates kaebeõigust. Seega oli hagejal I võimalik vaidlustada vara enampakkumisele panekut, sh arestitud vara hinda (

§ 74

lg 7 ja § 217 lg 1 alusel) enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist, mida hageja I ei ole teinud. Eelneva põhjal leiab kostja III, et enampakkumine ei olnud tühine. 10.

1. Hageja I esitas vastuse kostjate II ja III seisukohtadele
2. novembril
3. Hageja I ei nõustu kostjatega, et enampakkumise teate saamine välistab hageja I õiguste olulise rikkumise. Kuigi

§ 217

lg 6 kohaselt on võlgnikul võimalik vaidlustada kõiki kohtutäituri otsuseid (sh vara enampakkumisele panemise otsust), on

§ 74

lg 7 erinorm, mis näeb ette varale määratud hinna vaidlustamise vara arestimise etapis. Selliselt on

§ 74

lg-t 7 sisustatud ka 6 2-20-8668 senises täitemenetluse praktikas, millele viitab ka see, et ükski menetlusosaline ega ka kohtud ei heitnud hagejale I ette seda, et ta hiljem, st enampakkumise korraldamist puudutavas menetluses, hinda ei vaidlustanud. Hageja I lähtus enampakkumisest teada saades õigustatult sellest, et selles menetlusetapis ei ole hinna vaidlustamist ette nähtud, vaid enampakkumise vaidlustamine toimub

§-s 223 ette nähtud korras. Võimalusest vaidlustada eseme hinda enampakkumise teate saamisel sai hageja I (ja ka kostjad) teadlikuks alles Riigikohtu

1. mai
2. a otsusest. Riigikohtu sellekohane seisukoht on pretsedenti loov. Kuna enampakkumisele pandud eseme hinna vaidlustamata jäämine hageja I poolt on mõistlikult vabandatav, on praeguses asjas jätkuvalt aktuaalne arestimisakti hagejale I kättetoimetamine, kuna arestimisakti kättetoimetamata jätmise tõttu ei saanud hageja I tema varale määratud hinda õigeaegselt vaidlustada, mistõttu vara pandi enampakkumisele turuväärtusest madalama hinnaga. Juhul kui kohus peaks hagiavaldust rahuldamata jättes järgima Riigikohtu
3. mai
4. a otsuses esitatud seisukohti, palub hageja I jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna Riigikohtu käsitlus vara hinna vaidlustamise võimaluse kohta enampakkumise menetluses on uus juhis seaduse kohaldamisel. Seetõttu oleks hageja I suhtes ebaõiglane, kui hagi rahuldamata jätmisel jääksid kõigi menetluskulud hageja I kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta hageja I esitatud hagi osas muutmata, kuid osaliselt muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Hageja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud, mis pärast Riigikohtu
6. mai
7. a otsust on veel jaotamata.
8. Riigikohus jättis hageja II hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega jätkub menetlus hageja I hagis kostjate I–III vastu.
9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II müüs
10. mail 2020 toimunud enampakkumisel täiteasjas vara, mille omandas kostja I. Pooled vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada enampakkumine kehtetuks. 14.

§ 223

lg 1 kohaselt võib esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 55

p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

§ 10

lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse

§ 10lg 2 esimese lause kohaselt tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Ts

MS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg-st 3 tuleneb, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

1. Pärast Riigikohtu
2. mai
3. a otsust ei ole asjas enam vaidlust selle üle, et hagejale I toimetati kätte täitmisteade, kuid ei toimetatud nõuetekohaselt kätte arestimisakti. Riigikohus 7 2-20-8668 selgitas, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi

§ 223lg 1 tähenduses.

1. Kolleegium hindab kõigepealt seda, kas vaidlusaluse vara arestimine oli kehtiv. 16.
2. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu kostja II
3. novembri
4. a menetlusdokumendis avaldatud seisukohaga, et kohtutäitur ei pidanudki arestimisakti hagejale I kätte toimetama, vaid võis selle edastada enda valitud viisil.

§ 10

lg-st 1 ja § 75 lg-st 4 tulenevalt tuleb vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada. Kostja II ei ole toonud praeguses menetluses õigeaegselt esile asjaolusid, mis võiks anda alust asuda seisukohale, et

§ 10

lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võis kohtutäitur edastada arestimisakti hagejale I enda valitud viisil. Lisaks märgib kolleegium, et

§ 10

lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaldamine eeldab, et täitmisteade või muu menetlusdokument oleks isikule isiklikult kätte toimetatud. Praegusel juhul loeti täitmisteade hagejale I kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi hageja I postkasti panekuga, mis ei ole käsitatav isiklikult kättetoimetamisena. 16.2. Riigikohus selgitas praeguses asjas 6. mail 2022 tehtud otsuses, et kui võlgnik ei ole kätte saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (

§ 55

), mis toob

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Samas ei ole arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu alus.

§ 55sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna.

Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (

§ 75lg 4), olla tagatud muude toimingutega.

Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud, ning talle teatatakse ka enampakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik

§ 74

lg 7 alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras.

§ 217

lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine

§ 55

lg 1 järgi, mis toob omakorda

§ 223lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

16.

1. Ringkonnakohus tuvastab kostja II esitatud e-kirjavahetuse põhjal, et kohtutäitur saatis hagejale I
2. aprillil 2020 e-posti aadressile XXX e-kirja pealkirjaga „PIIRSALU HERMO: enampakkumine, kuluotsus 095/2019/641“. E-kirjas andis kohtutäitur teada, et saadab enampakkumise teate ja kuluotsuse (II kd, tl 6). Kirjale oli lisatud dokument „TÄITETOIMINGUST TEATAMINE“, milles hagejat I teavitati vaidlusaluse vara enampakkumisest, mis algas
3. mail 2020 kl 18.00 ja lõppes
4. mail 2020 kl 13.
5. Sellest teatest nähtub, et registrisse on seatud võlgniku nimele registreeritud varale käsutamise keelumärge praeguse täitemenetluse raames. Samuti nähtub sellest, et enampakkumisele pandud vara alghind on 1000 eurot (II kd, tl 8). Kostja III esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et samal päeval, s.o
6. aprillil 2020 on hageja I kohtutäituri kirjale vastanud, andes teada, et kõnealune ühisvara on antud OÜ-le Hps Ehitus rendile (II kd, tl 21 pöördel). Seega on hageja I saanud
7. aprillil 2020 teada vara enampakkumisele panemisest, sh nii vara arestimisest kui ka vara alghinnast. Seejuures saab lugeda enampakkumise teate hagejale I TsMS § 306 lg 1 esimese lause ja § 307 lg 3 järgi kätte toimetatuks. 8 2-20-8668 16.
8. Ka muudest tõenditest nähtub, et vaatamata sellele, et hagejale I ei toimetatud seaduses sätestatud korras kätte arestimisakti, oli hagejat I vaidlusaluse vara arestimisest teavitatud:
9. jaanuaril 2020 oli kohtutäitur saatnud hagejale I e-kirja pealkirjaga „PIIRSALU HERMO: ÄR keelumärge 095/2019/641“, milles teavitas hagejat keelumärke seadmisest (II kd, tl 13). Ekirjale oli manustatud dokument „KÄSUTAMISE KEELUMÄRGE“, milles kohtutäitur keelas hagejale kuuluva HÜ JÕHVI RUMBA osa käsutamise (II kd, tl 14). Asja materjalide seas on ka Justiitsministeeriumi kinnitus selle kohta, et
10. veebruaril 2020 Ametlikes Teadaannetes arestimise teate avaldamise kohta saadeti teavitus e-postile XXX (I kd, tl 83-84). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressiga. Hageja I ei ole vaidlustanud ka seda, et ta kasutab nimetatud e-postiaadressi ka tegelikult. See, et hageja I on kasutanud e-postiaadressi XXX nii kohtutäituri kui ka kostjaga III suheldes, nähtub ka asjas esitatud tõenditest (lisaks praeguse otsuse p-s 16.3 viidatud kirjavahetusele ka nt I kd, tld 75–76, 90–102; II kd, tl-d 11 – 12 pöördel). 16.
11. Hageja I ka ei vaidlustanud kostjate II ja III
12. novembri
13. a menetlusdokumentides esitatud väiteid hageja I teavitamise kohta enampakkumisest, sh enampakkumisele pandud vara alghinnast,
14. aprilli
15. a e-kirjaga ja vara arestimisest
16. jaanuari
17. a e-kirjaga. 16.
18. Eelnevast saab järeldada, et hagejal I oli võimalik

§ 74

lg 7 alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale

§ 217lg-s 1 sätestatud korras, tehes seda enne vaidlustatud enampakkumist.

Oma

1. aprilli
2. a enampakkumise teates oli kohtutäitur ka selgitanud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise korda. Seega, vaatamata sellele, et hagejale I ei olnud arestimisakti kätte toimetatud, oli teda tema õigustest teavitatud ning tal oli võimalik enampakkumine, sh arestitud vara hind vaidlustada.

§ 217

lg-st 6 tulenevalt on hageja I kaotanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses, mh sellele, et arestitud vara hind ei vastanud turuhinnale. Eelnevast tulenevalt ei olnud vaidlusaluse vara arestimine

§ 55järgi tühine.

1. Riigikohus selgitas
2. mai
3. a otsuses, et kui ringkonnakohus vara arestimise tühisust ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole

§ 223lg 1 tähenduses rikutud.

Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati enampakkumisest korrakohaselt (

§ 84lg 3).

17.1.

§ 84

lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Praegusel juhul nähtub kostjate II ja III esitatud kirjavahetusest, et hageja I sai enampakkumise teate kätte

1. aprillil 2020 (vt praeguse otsuse p 16.3). Enampakkumise teates on välja toodud enampakkumise kuulutuse sisu. Arvestades, et enampakkumine algas
2. mail 2020 ja lõppes
3. mail 2020, teavitati hagejat I enampakkumise kuulutuse sisust rohkem kui kümme päeva enne enampakkumist. Hageja I ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks enampakkumisest teavitamine toimunud korrakohaselt. 17.
4. Seoses enampakkumisest teavitamisega märkis Riigikohus, et hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. Praegusel juhul on tõendite põhjal tuvastatav, et hageja I sai enampakkumise teate
5. aprillil 2020 kätte (TsMS § 306 lg 1 esimese lause ja § 307 lg 3 järgi), sest hageja I on kohtutäituri e-kirjale vastanud, kusjuures hageja I kirja sisu puudutas enampakkumisel müüdavat vara. Isegi, kui teadet ei oleks hagejale I kätte toimetatud, oleks praegusel juhul piisanud ka hageja I teavitamisest enampakkumisest e-posti teel. Seadusest, sh

§ 10

lg-st 1 ei tulene kohustust toimetada enampakkumise teade 9 2-20-8668 võlgnikule kätte. Lihtsama teavitamise korra järgimine oli lubatud, kuna esmane täitmisteade oli edastatud hagejale I menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras, samuti oli hageja I menetlusest teadlik või vähemalt pidi olema (seda nii täitmisteate kättesaamise tõttu kui ka vara arestimise kohta saadetud teavituste põhjal, vt praeguse otsuse p 16.4). 17.3. Eelnevast tulenevalt ei anna asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust järeldada, et täitemenetluses oleks rikutud ka enampakkumise muid olulisi tingimusi

§ 223lg 1 tähenduses.

18. Tehtud järeldusi ei mõjuta hageja I seisukoht, et arestitud vara hinna vaidlustamise osas tuleks erinormina lähtuda

§ 74

lg-st 7, mis näeb hinna vaidlustamise ette vara arestimise etapis.

§ 74reguleerib arestitud vara hindamist ning selle 7.

lõike kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras. Sellest sättest ei tulene, millal see kaebus tuleb esitada, mistõttu lähtuda saab

§ 217

lg-st 1, mille kohaselt kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama vaidlustatud otsuse või toimingu tegemisest. Seega ei ole põhjendatud hageja I seisukoht, et enampakkumisest teada saamisel, millega kaasnes ka vara arestimisest ja sellele määratud hinnast teadasaamine, ei saanud arestitud vara hinda enam vaidlustada. Kuna

§ 74

lg 7 näeb otsesõnu ette, et kohtutäituri määratud hinna vaidlustamine toimub

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras, ei ole põhjendatud ka hageja seisukoht, et seda oleks pidanud saama vaidlustada

§-s 223 ette nähtud korras enampakkumise vaidlustamisel. Samuti ei ole alust lugeda enampakkumisele pandud eseme hinna õigeaegselt vaidlustamata jätmist mõistlikult vabandatavaks olukorras, kus hagejal I ei olnud objektiivseid takistusi vara hinna vaidlustamiseks. Lisaks ei omista

§ 217

lg 6 tähtsust sellele, miks menetlusosaline jättis

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kohtutäiturile kaebuse esitamata.

19. Eeltoodut arvestades ei ole

§ 223

lg-s 1 sätestatud eeldused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täidetud, mistõttu hageja I hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja III taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks selle väidetavalt hilinenult esitamise tõttu, hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega maakohus tühistas hagi rahuldamata jätmise tõttu
2. juuni
3. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Nimetatud osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Menetluskulude jaotus
4. Kuna hageja I hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb hageja I hagiga seotud menetluskulud (s.o kulud, mida ei jaotatud Riigikohtu
5. mai
6. a otsusega) kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja I kanda.
7. Kolleegium ei nõustu hagejaga I, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda põhjusel, et Riigikohtu
8. mai
9. a otsuses esitatud käsitus vara hinna vaidlustamise võimaluse kohta enampakkumise menetluses on uus seisukoht seaduse kohaldamisel. See, et Riigikohus selgitas õigusnormi kohaldamist viisil, mis erines menetlusosaliste ja alama astme kohtute tõlgendusest, ei tähenda, et menetluskulude hageja I kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Menetlusosaline peab kohtuvaidlust algatades arvestama sellega, et tema õiguslik käsitus ei pruugi leida kinnitust ja hagi võib seetõttu jääda rahuldamata. Seda eriti juhul, kui konkreetset küsimust ei ole Riigikohtu praktikas varem käsitletud. Hageja I ei 10 2-20-8668 ole ka välja toonud, et Riigikohtu
10. mai
11. a otsuses väljendatud seisukohad oleks olnud vastuolus varasema kohtupraktikaga.
12. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11