lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Renovum OÜ esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1308,57 euro saamiseks. Kohus tegi 21.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule J. J. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 21.07.2022 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 26.07.2022 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 24.08.2022 aadressil XXX Tagastatud - muu põhjus; 24.08.2022 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; XXX korteriomanik kinnitas 12.07.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei ole kunagi elanud. Võlgnik kinnitas 23.08.2022, et elab Venemaal. Eestisse tuleb võib-olla uuel aastal. Dokumendid soovis e-posti aadressile XXX. Antud e-posti aadressil ei lähe kirjad läbi. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus
lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Renovum OÜ esitas 19.10.2022 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 2019,98 eurot, intress 295,11 eurot, sissenõudmiskulud 48,50 eurot ja seisuga 19.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 176,85 eurot. Kosja sõlmis 21.01.2022 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga (registrikood 14304235, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu 10157782 (edaspidi laenuleping) summas 964,99 eurot. 2
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 8.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema TF Bank AB (publ.) vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 9.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2540,44 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 2019,98 eurot, intress 295,11 eurot, sissenõudmiskulud 48,50 eurot ja seisuga 19.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 176,85 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.10.2022 põhinõudelt 2019,98 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. MENETLUSKULUD 11.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 12. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 420 euro, 4
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kuivõrd hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming, siis hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud summas 20 eurot on põhjendatud (
). Kohus leiab, et
Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingute sõlmimisega ja lepingutest tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Samuti on advokaadi kõrgem tunnitasu muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-16-4856). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 590 (420 + 20 + 150) eurot. 13.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 14.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 15.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.