← Eesti

2-22-137067/6

Obsah (13)§ 113§ 1132§ 1§ 402§ 82§ 164§ 108§ 4061§ 4062§ 406§ 94§ 1027§ 415

2-22-137067 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-137067 Tsiviilas

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(5)Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. OK Incure OÜ esitas 17.11.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxx Mxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 1042,41 eurot, intressi summas 155,67 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised summas 174,79 eurot.
  3. Kohus võttis hagi 18.11.
  4. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  5. Kostja KxxxMxxxxxxx sai hagi materjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte 09.02.
  6. a kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
  7. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  9. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Kxx Mxxxxxxx sõlminud 19.10.
  10. a IPF Digital Estonia OÜ-ga laenulepingu nr 4915489, millega kostja sai laenu summas 1100 eurot. Krediidiandja on perioodil 19.10.
  11. a kuni 29.03.
  12. a teinud kostja arvelduskontole väljamakseid summas 1145 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepiti kokku aastases intressimääras 47,88%. Kostja kasutas raha, kuid ei täitnud nõuetekohaselt tagasimaksekohustust. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 21.06.
  13. a kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja ütles 12.07.
  14. a lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja lepingu kehtivuse ajal 2
(5)krediidisumma katteks 102,59 eurot. Pärast lepingu lõppemist makseid tehtud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 1042,41 eurot. Hageja on arvestanud intressi alates 21.03.
  1. a kuni 12.07.
  2. a summas 155,67 eurot. Alates 13.07.
  3. a kuni hagiavalduse esitamiseni on kujunenud sissenõutavaks viiviseks 174,79 eurot. Viivisemäär on seejuures 0,131% päevas. Lisaks viitab hageja

§ 1132lg 2 p-le 3 ning taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

Esimene nõudekiri saadeti kostjale 19.07.

  1. a (tasuta), seejärel 02.08 (25 eurot), 10.08 (5 eurot), 30.08 (5 eurot) ja 21.09.
  2. a (5 eurot). Lisanduvad muud kulud 10 eurot, sh päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine jne). Lähtudes hagiavalduses toodust, sõlmis Kxx Mxxxxxxx füüsilise isikuna lepingu tarbijana

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud ja ei ole täitnud kohustust nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 1042,41 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1042,41 eurot. 7. Lepingus leppisid pooled kokku, et kostja kasutusse antavale laenulimiidile kohaldub intressimäär 47,88% aastas, s.o 013% päevas, krediidikulukuse määr 60,96% aastas ja viivisemäär on võrdne intressimääraga.

§ 4061

lg 1 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.

§ 4061

lg 2 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 3

(5)Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele (kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega). Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid hagile vastanud ei ole. Kumbki pool ei ole lepingu tühisusele tuginenud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06, p 14 märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.

§ 406

lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Oktoobris 2020. a, s.o lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27% aastas.

Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 60,96%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping

4062 lg 1 alusel tühine.

§ 4062

lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses.

§-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates

  1. juulist
  2. a 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 155,67 eurot kostjalt välja mõistmata.
  3. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1027

sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Krediidiandja on perioodil 19.10.

  1. a kuni 29.03.
  2. a teinud kostja arvelduskontole väljamakseid summas 1145 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 102,59 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1042,41 eurot, mis tuleb tagastada. Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 47,88% aastas, viidates

§ 113

lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 2-20-103014.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 4

(5)ületas seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 47,88% aastas ning kohaldada tuleb

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 13.07.

  1. a kuni hagiavalduse esitamiseni 17.11.
  2. a kujuneb viivis määraga 8% aastas summas 29,24 eurot.
  3. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 1042,41 eurot, jätab intressinõude rahuldamata ning rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 29,24 eurot.
  4. Lisaks viitab hageja

§ 1132lg 2 p-le 3 ning taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

Esimene nõudekiri saadeti kostjale 19.07.

  1. a (tasuta), seejärel 02.08 (25 eurot), 10.08 (5 eurot), 30.08 (5 eurot) ja 21.09.
  2. a (5 eurot). Lisanduvad muud kulud 10 eurot, sh päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine jne). Kohus märgib, et

§ 1132

alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vaid siis, kui ta on kulud ka reaalselt kandnud ning võimeline kulude kandmist ka tõendama. Hageja ei ole tõendanud muude kulude kandmise täpsemaid asjaolusid. Sissenõudekulude nõue on põhjendatud summas 40 eurot. 11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 78,13% ulatuses ning jätab menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 78,13% ulatuses kostja ja 21,87% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot. Kostja hagile vastanud ei ole ning seega kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude katteks 218,76 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.