lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Jätta S.P kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada S.P´i (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2 2-21-7923 8. 9. Usaldusisikuna tuleb S.P´il esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 01.aprill 2023 – 31. märts 2024 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. aprill 2024. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. aprillil) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist määruse resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (
Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (
Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lõikele 1 (
Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (
S.P esitas 18.05.2021 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks ning kohustustest vabastamiseks. Pärnu Maakohus kuulutas
§-le 158. Taotluse kohaselt pankrotihaldur on teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida on olnud võimalik teha vastavalt asjaoludele ning ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata. Olemasolevate vahendite arvelt ei osutu võimalikuks katta pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega
Taotluses palub pankrotihaldur vabastada E.Ahas pankrotihalduri ülesannetest, määrata pankrotihalduri tasuks 775,50 eurot, millelt käibemaks 155,10 eurot, kokku halduri tasu koos käibemaksuga 930,60 eurot. Haldur taotleb menetlusabi andmist ja halduri tasu hüvitamist menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Pankrotimenetluse lõpetamine 3.1.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S.Pi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 15.03.2023 määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu 3 2-21-7923 deposiiti ei tasunud. S.Pi pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja
S.Pi pankrotimenetluses ei ole halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse vahendeid laekunud. Pankrotivaraks olid osalused kahes osaühingus, mille võõrandamist pidas haldur ebatõenäoliseks juba pankrotimenetluse alguses vara väärtusetuse tõttu. Pankrotivara koosseisu pole toimunud laekumisi, millele oleks seaduse järgi võimalik pöörata sissenõue. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 3.2.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruande kohaselt võlgniku sissetulek pärines temaga seotud ettevõtetelt. Töötamise registri andmete kohaselt on võlgniku töökohaks arvates 11.05.2016 MTÜ E T. Sellest tulenevalt oli ja on võlgniku maksevõimet oluliselt mõjutavaks teguriks ettevõtte majandustulemused. Ettevõtte makseraskuste tõttu (ebaõnnestunud ettevõtlustegevus) muutusid võlgniku makseraskused alalisteks. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et S.Pi maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
4. Halduri tasu 4.1.
lg 1 ja lg 1¹ järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 4.2. Aruande kohaselt on halduril kulunud menetlustoimingute teostamiseks aega kokku 11,75 tundi. Arvestades halduri tasuks 66 eurot tunnis, on halduril õigus tasule summas 775,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 155,10 eurot, kokku 930,60 eurot. Haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Haldur taotleb halduri tasu hüvitamist menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. 4.3.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.. 4.4. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär on määruse tegemise ajal Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 kohaselt 725 eurot. 4.5. Kohus leiab, et halduri tehtud töö aruandes ja tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletud tasu 775,50 eurot (ilma käibemaksuta) on 4 2-21-7923 kooskõlas TsMS § 183 lg-s 2 sätestatuga, põhjendatud ning vastab seaduses etteantud piirmäärale (kolmekordne alammäär 2175 eurot). Halduri taotletud tunnitasu määr on kooskõlas
07.03.2023 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 4.6. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest
lõikes 11 sätestatud ja määruse tegemise ajal kehtivas ulatuses, s.o summas 775,50 eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Ene Ahas halduritasuks 775,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 155,10 eurot, kokku 930,
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Ene Ahase tema pankrotihalduri kohustustest S.P´i pankrotimenetluses.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 6.
Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 6.3.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kohtule esitatud võlausaldajate 07.03.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku 5 2-21-7923 tuleb selleks kohustada. Protokollist nähtuvalt on haldur selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, mh võlgniku kohustust tegelda tulutoova tegevusega. Kohus selgitab, et
lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik
lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt
lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.
aasta 1. juulit 6 2-21-7923 esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.