lg.5 nimetatud korras toimunud esindaja valimine seadust rikkudes etteulatuvalt ja tema senine tegevus heaks kiidetud seadust rikkudes tagantjärele. 28.09.2022 esitas hageja oma seisukoha kostja vastuse kohta (tl.116-118). 1.2.Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 30.08.2022, küsis kostja seisukohad ja määras kohtuistungi 02.novembrile
lg.2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Uxxxx Uxxxxxx näol ei ole tegemist väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadiga ning seetõttu ei saa teda lugeda pankrotitoimkonna liikmeks valituks. Koosoleku protokollist ega ka selle lisadest ei nähtu, samuti ei ole koosolekul esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks oleks Mxxxxx Vxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx andnud nõusoleku. 1.3.4.Pxxxxxxxxxxxxxu on
Seega on tema valimine pankrotitoimkonna liikmeks toimunud vastuolus seadusega. 1.3.5.Kostja pankrot kuulutati välja 28.06.
Ka selles osas (esindusõigus) tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kuna sellesisulised vaidlused on juba varasemates kohtuasjades lahendatud, kuritarvitab hageja oma menetlusõigusi ja sel eesmärgil esitatud hagidele ei pea riik andma õiguskaitset. 2.1.2. Kui hagi vaadatakse läbi, tuleb see jätta rahuldamata. Hagejale on jäetud õiguspäraselt hääled määramata, mis on leidnud kinnitust nii maakohtu, ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu jõustunud lahenditega. Uusi asjaolusid häälte määramise aluseks ei ole esitatud ja seetõttu ei saa olla vaidlust häälte määramise üle
Kohtuniku osalemine üldkoosolekul (mis ei ole esimene võlausaldajate üldkoosolek) on vajalik siis kui saab tekkida sisuline vaidlus häälte arvu üle. 2.1.3. Etteulatuva esindusõiguse määramine ei ole keelatud ei Pankrotiseaduse ega TsÜS järgi. Ka pankrotitoimkonna esimees valitakse
Pankrotiseadus ei keela ka esindaja varasemat tegevust heaks kiita. 2.1.4. Iiri Kõrgema Kohtu lahend 27.06.2022.a kinnitab, et Eestis toimub võlgniku ainus maksejõuetusmenetlus. Hageja huvi väita, et võlgniku pankrotimenetlus ja sellega seoses 4
lg.1 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses muuhulgas pankrotitoimkonna valimine. Seadusest ei tulene keeldu moodustada pankrotitoimkond mõnel hilisemal üldkoosolekul. 2.2.2.Pankrotitoimkonda kuulub väiksema nõudega võlausaldaja- OÜ Flinty- esitatud isik. OÜ Flinty nõue pankrotimenetluses on 20 668,72 eurot. OÜ-le Flinty ei ole määratud hääli tema 3 286 206,83 euro suuruse nõude eest ja seda halduri ja kohtu otsustust ei ole vaidlustatud. Seega on OÜ Flinty väikevõlausaldaja ja tema poolt toimkonna liikmeks esitatud UxxxxxUxxxxx on väikevõlausaldaja esindaja toimkonnas. Valitud toimkonna liikmed Mxxxxx Vxxxxxxja Pxxxxx Vxxxxxxx on andnud nõusoleku toimkonna liikmeks valimiseks, kinnituseks digitaalselt allkirjastatud nõusolekud. 2.2.3. xxxxxxxVxxxxxxx ei ole
Kostja halduri ja Pxxxxx Vxxxxxxx või Advokaadibüroo TGS Baltic vahel ei ole lepingut selle kohta, et haldur on võtnud kohustuse tasuda Pxxxxx Vxxxxxxx poolt kostja esindamise eest pankrotivara arvelt.
Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Kolleegiumi hinnangul oleks niisuguse aluse olemasolu saanud eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja oleks häälte vaidlustamist
Seda hageja ei teinud. Ka käsitletavatel üldkoosolekutel ei tuginenud hageja häälte vaidlustamisel uutele asjaoludele. 5.02.08.2022.a. üldkoosoleku otsuste puhul tugineb hageja asjaolule, et üldkoosolekul on
lg.5 nimetatud korras toimunud esindaja valimine seadust rikkudes etteulatuvalt ja tema senine tegevus heaks kiidetud seadust rikkudes tagantjärele. Vt.eespool p.1.1.3. Kohus sellega ei nõustu. Võlausaldajate 02.08.2022.a. üldkoosolekul otsustati (nähtub 02.08.2022.a üldkoosoleku protokollist tl.28-28, võlausaldajate registreerimislehest tl.24): 1)Määrata ja tunnistada vandeadvokaat Pxxxxx Vxxxxxxx kohtus esindajaks kõigi käimasolevate (tsiviilasjade nr. 2-2119742, 2-21-18410 ja 2-21-18342) ja tulevaste Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades. 2) Kiita heaks vandeadvokaat PxxxxxxVxxxxxxx tegevus kõigi käimasolevate Oxxxxx Kxxxxxxvõlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks 6
lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Sellisest sõnastusest tuleneb, et pankrotitoimkonna esimehele antakse tema valimisega etteulatuv volitus pankrotivõlgniku esindamiseks kõigis tulevastes kohtumenetlustes. Olukorras, kus pankrotitoimkonna puudumisel valitakse esindaja üldkoosolekul, ei tulene seadusest piirangut, et esindajat saab valida üksnes üheks kohtuasjaks ja iga hagi läbivaatamiseks kohtus tuleks valida esindaja uuesti. Kui esindajat volitatakse esindama kohtumenetlustes, on esindusõiguse ulatus määratud TsMS §-s 222, kehtivad ka esindusõiguse piiramise võimalused. Käesoleval juhul on esindusõigus antud konkreetsete numbritega kohtuasjades ja tulevaste hagide läbivaatamise kohtuasjades. Selline esindusõiguse andmine on kooskõlas TsÜS § 117 lg.1, lg.2 ja see ongi üldjuhul etteulatuv, kuna esindusõiguse sisusse kuuluvaid õigusi realiseeritakse edaspidi, tulevikus. Esindusõigus võib olla tähtajaline ja esindatav võib esindajale antud volituse igal ajal tagasi võtta (TsÜS § 126 lg.1). Seetõttu ei ole kehtiva õigusega kooskõlas hageja väited, et võlausaldajate koosolekul puudub
lg.5 korras valitud esindaja esindusõiguse lõpetamise võimalus, mistõttu esindusõiguse andmine etteulatuvalt ei ole lubatud. Ka pankrotimenetluses kehtivad õiguse üldpõhimõtted (kui need ei ole Pankrotiseadusega otsesõnu piiratud), s.h. Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad põhimõtted ja järelikult ka volituse tagasivõtmise õigus. Üldkoosolekul valitud isiku esindusõigus lõpeb ajast, mil valitakse pankrotitoimkonna esimees. Nõustuda ei saa Consegna OÜ väitega, et varasemalt tehtud toiminguid ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit ongi võimalik just hiljem, pärast tehtud tehingust ja selle sisust teadasaamist. Kohtumenetluses näeb sama hilisema heakskiidu võimaluse ette TsMS § 226 lg.3, § 227 lg.7. Sama on selgesõnaliselt kirjeldatud ka õiguskirjanduses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2017, lk.1204). Hagi alusena esitatud faktilised ja õiguslikud väited ei anna võimalust hagi rahuldamiseks. Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka hageja 28.09.2022.a menetlusdokumendis (tl.116-118) esitatud täiendused senistele väidetele ja nende üle kordamine. Uue väitena esitab hageja käsitluse (menetlusdokumendi lk.3 alajaotus „Kolmandaks“), mille kohaselt tuleks hagi rahuldada juhul kui pärast Pxxxxx Vxxxxxxx valimist pankrotitoimkonna liikmeks on 02.08.2022 võlausaldajate üldkoosoleku otsus kaotanud sisulise tähenduse ja kohtul tuleks tuvastada selle koosoleku otsuste mittekehtivus. Ehkki hageja esitab sellise järelduse tuletatuna kostja vastusest, märgib kohus, et ka selline konstruktsioon ei anna alust hagi rahuldamiseks. Pankrotitoimkonna liikmete valimine ja pankrotitoimkonna esimehe valimine (mis teatavasti toimus üldkoosolekul 13.09.2022) ei ole tagasiulatuva mõjuga, mis tähendab, et ei mõjuta enne seda kuupäeva aset leidnud tegevusi ega vastuvõetud otsuseid.
lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette 7
p.9- muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. On õige hageja osundus, et
kohaselt on pankrotitoimkond pankrotimenetluse organina olemas seaduse alusel, s.t. selle olemasolu eeldatakse.
p.1 nimetab võlausaldajate üldkoosoleku pädevusena pankrotitoimkonna valimise ja § 74 sätestab täpsemalt pankrotitoimkonna moodustamise korra.
lg.8 näeb ette, et Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest…
lg.2 kirjeldab ka võlausaldajate esimese üldkoosoleku sisu, millest esimesena pankrotitoimkonna valimine. See tähendab, et esimese üldkoosoleku päevakorra hulka kuulub seadusest tulenevalt pankrotitoimkonna valimine, mistõttu olukorras, kus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek 11.11.2021.a otsustas pankrotitoimkonda mitte moodustada (tl.30-32), tuli see ka esimesel üldkoosolekul nii fikseerida.
lg.7 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Võlausaldajate esimene üldkoosolek on toiminud seega seadusest tuleneva võimaluse kohaselt, kuid see ei võta ära õigust pankrotitoimkond moodustada edaspidi ja hiljem.
lg.1 näeb ette pankrotitoimkonna pädevuse ja vajadus sellise pädevuse realiseerimise järele võib tekkida ka hiljem ehk pärast esimest üldkoosolekut.
lg.7 ja lg.8 sõnastus, millest üks näeb ette võlausaldajate üldkoosoleku võimaluse otsustada jätta pankrotitoimkond moodustamata ja teine sätestab pankrotitoimkonna moodustamise võlausaldajate üldkoosoleku poolt, osutab selgelt, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on otsustada nii toimkonna moodustamata jätmine kui ka seejärel toimkonna moodustamine. Võlgnik Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekul 13.09.2022.a oli pädevus teha otsustus „Toimkond tuleb valida“. See otsus on tehtud üldkoosoleku protokollist (tl.26-27, osalejate registreerimisleht tl.28) nähtuvalt lihthäälteenamusega ehk 14 973 063,62 häält, vastu 48 307,73 häält. Otsus on vastu võetud ja kohtu puudub alus tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud. Ka järgmiste 13.09.2022.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste (toimkonna liikmete arv, väikevõlausaldajad, toimkonna liikmed nimeliselt) vastuvõtmiseks oli üldkoosolek pädev
lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus on eespool peatunud asjaolul, et pankrotitoimkonna olemasolu tuleks eeldada. Sellest saab järeldada, et pankrotitoimkonna olemasolu toetab pankrotimenetluse läbiviimist, on parema otsustamisvõimega (kuna on väiksem kui võlausaldajate üldkoosolek), on määratud kaitsma kõikide võlausaldajate huve. Pankrotitoimkond on valitud Pankrotiseaduse nõuete kohaselt ja puuduvad alused tuvastada pankrotitoimkonna moodustamise kohta vastu võetud otsuse tühisus või kehtetus. 1.3.
lg.2 sätestab: pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Võlausaldajate 13.09.2022 üldkoosolek on kaalunud, kas väikevõlausaldajaks lugeda need, kelle nõue on väiksem kui 1 miljon eurot või lugeda väikevõlausaldajaks need, kelle nõue on väiksem kui 100 000 eurot. Üldkoosolek on hääletamise tulemusena otsustanud, et väikevõlausaldajaks loetakse need, kelle nõue on väiksem kui 1 miljon eurot. Kohtu hinnangul puudub alus sellise otsuse kritiseerimiseks, tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks arvestades võlausaldajate nõuete suurusi. 9
Seega on tema valimine pankrotitoimkonna liikmeks toimunud vastuolus seadusega. Kostja arvamuse kohaselt põhineb selline väide hageja spekulatsioonil, et kostja halduri ja Pxxxxx Vxxxxxxx või Advokaadibüroo TGS Baltic vahel on leping, millega haldur on võtnud kohustuse tasuda Pxxxxx Vxxxxxxx poolt kostja esindamise eest pankrotivara arvel. Samasuguse põhjenduse ongi hageja esitanud hagiavalduses lk.7 alajaotus „Kaheksandaks“. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja väited ega selle kinnituseks esitatud tõendid- Pxxxxx Vxxxxxxx esitatud menetluskulude nimekirjad tsiviilasjades 2-21-18339 ja 2-21-19742 (tl.33-36 IIkd- mingil viisil hageja taolist väidet. Kostja on sellise kokkuleppe puudumist eitanud. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid pankrotitoimkonna liikmeks ja seejärel pankrotitoimkonna esimeheks valitud Pxxxxx Vxxxxxxx sõltuvuse kohta pankrotihaldurist Andres Tootsmanist. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et
lg.2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, … tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotimenetluse kuludeks on nii menetluskulud kui ka pankrotitoimkonna liikmete tasu. Pankrotivarast tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (
lg.1, p.4), mis tähendab, et pankrotivara on kõigi pankrotimenetluses tehtud vajalike ja põhjendatud kulude katteallikaks. Pankrotivara valitseb haldur (
Lõplikult kontrollib ja kinnitab pankrotimenetluse kulude suuruse ja põhjendatuse kohus (
See tähendab, et kontroll pankrotivara üle lasub seadusest tulenevalt pankrotihalduril ja kulude seaduslikkuse ja põhjendatuse üle otsustab lõppastmes kohus. Kohus ei saa nõustuda hageja käsitlusega, et
lg.5 nimetatud isikul kulude olemasolu iseenesest tähendab pankrotivõlgniku nimel esineva isiku või pankrotitoimkonna liikme sõltuvust pankrotihaldurist. Kui hagi jääb rahuldamata, on nende kulude kandjaks hoopis hageja. Pankrotioimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek (
lg.2) ja tasu maksmise kinnitamise otsustab kohus (
Hageja põhjendused võlausaldajate 02.08.2022. a ja 13.09.2022.a üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud ja hageja nõuded, mis on esitatud kahes erinevas hagis, jäävad rahuldamata. Kohus märgib, et pooled on esitanud kohtule Iiri Kõrgema Kohtu lahendeid- nii 28.06.2021 otsuse (tl.6-8 Ikd) kui ka 27.06.2022.a lahendid koos tõlkega (tl.70-115 Ikd). Neist lahenditest nähtub, et 27.06.2022.a. lahendiga on tühistatud 28.06.2021.a lahend, kuid pooled on kohut 10
Seetõttu ei saa kostjal olla hüvitamisele kuuluvaid lepingulise esindaja kulusid perioodi eest alates 21.09.2022.a. Lisaks sellele arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 02.11.2022. a ning hageja õigusabi maht (tundides) on 20 h. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjaks oleva pankrotivõlgniku Oxxxxx Kxxxxx nimel on käesolevas asjas esinenud kohtus
Seejärel on Pxxxxx Vxxxxxxx valitud pankrotitoimkonna esimeheks pankrotitoimkonna liikmete koosolekul 21.09.2022.a. See tähendab, et alates 21.09.2022. esineb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kes esindab pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. See ei ole lepinguline esindus, mistõttu esindaja kulude väljamõistmine TsMS § 175 lg.1 alusel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et
lg.5 teine lause kujutab endast võlausaldajate üldkoosolekule volitusõiguse andmist: võlausaldajate üldkoosolekul on õigus valida isik, kes esineb pankrotivõlgniku nimel kohtus. Üldkoosolek, valides pankrotivõlgnikku esindava isiku, volitab seda isikut võlgnikku esindama. Tegemist on lepingulise esindajaga. Seetõttu määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja kuludena käsitletavad kulud. Tsiviilasjas nr. 2-22-14044 selliseid kulusid ei ole, kuna õigusteenuse osutamine algab 06.10.2022.a. ehk ajal, mil kostjaks oleva pankrotivõlgniku nimel esines pankrotitoimkonna esimees. Kuna pankrotitoimkonna esimees ei ole lepinguline esindaja, ei kuulu tema kulud selles tsiviilasjas hüvitamisele. Tsiviilasjas nr. 2-22-11801 algab õigusteenuse osutamine 02.09.2022 hagiavaldusega tutvumisega 0,2 tunni ulatuses, mida kohus peab põhjendatuks. Kostja vastuse koostamine 19.09.2022 5,2 tundi, kostja vastus hagile esitati kohtule 26.09.2022. Kohus on seisukohal, et ajakulu kostja vastuse koostamisele 5,2 tundi (sellele järgneb kostja vastuse koostamine veel 3,5 tunni ulatuses) ei ole vajalik. Kostja vastus on neljal leheküljel ja see sisaldab vähemalt lehekülje ulatuses menetluslikke seisukohti, mida on esitatud ka varasemates tsiviilasjades samade poolte vahel. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka sisuga vastusega, mistõttu kohus loeb kostja vastuse koostamiseks põhjendatud ajaks 3,5 tundi. Edasine õigusteenus on leidnud aset pärast 21.09.2022 ehk pankrotitoimkonna esimehe valimist, s.t. hüvitamisele ei kuulu. Seega vajalik ajakulu 0,2+3,5=3,7 tundi. Kohus hindab kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja leiab, et rakendatud tunnitasu 148,36 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Õigusteenuse tasu 548,93 eurot, lisandub käibemaks 20% ehk 109,79 eurot. Kokku lepingulise esindaja õigusteenuse tasu 658,15 eurot, mis tuleb hagejalt kostja pankrotivarasse välja mõista. Ülejäänud osas jääb õigusteenuse tasu kindlaks määramata ja välja mõistmata, kuna tegemist ei ole lepingulise esindaja tasuga. Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 sätetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.