Obsah (4)

§ 329§ 331§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10648 Tsiviilasi Neksa trade O

§ 329

lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 331

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes 8 esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

1. Kohus andis kostjatele lõpliku tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 04.03.
2. Kostjad esitasid täiendavaid tõendeid hilinemisega 07.03.2022, viidates asjaolule, et hageja 04.02.2022 seisukoht tehti esindajale e-toimikus nähtavaks alles 07.03.
3. Kohus leiab, et iseenesest ei ole tegemist mõjuva põhjusega tõendite hilinemisega esitamiseks, sest seda, milliseid asjaolusid tuli kostjatel põhistada ja tõendada, selgitas kohus 06.01.2022 pöördumises. Küll aga peab kohus vaatamata hageja etteheidetele võimalikuks kostjate 07.03.2022 tõendid vastu võtta, sest hilinemine ei olnud märkimisväärne ning hagejal oli võimalik esitada tõenditele oma sisulised vastuväited, mida hageja ka tegi.
4. Muude tõendite hilinemisega esitamiseks ei ole kumbki pool esile toonud ega tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja on esitanud 20.04.2022 eelmenetluse uuendamise taotluse, milles samuti puuduvad sisulised põhjendused. Taotluses ei ole esile toodud, milliste täiendavate tõendite esitamise vajadus tekkis hagejal pärast kostjate 07.03.2022 esitatud tõenditega tutvumist ning miks ei saanud hageja neid tõendeid esitada tähtaegselt, arvestades kohtu 06.01.2022 selgitusi. Hageja ei ole ka 20.04.2022 taotlusele ühtegi tõendit lisanud, vaid on need esitanud omal äranägemisel hiljem, kohtu menetlustähtaegu eirates.
5. Kohus jätab eeltoodu alusel rahuldamata hageja 20.04.2022 eelmenetluse uuendamise taotluse. Kohus jätab tähelepanuta kostjate 03.05.2022 ja hageja 04.05.2022 esitatud täiendavad tõendid.
6. Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et tal oli õigus tehing tühistada, sest talle sai
7. a märtsis teatavaks, et kostja OÜ Margava-K kinnitus Jumex toodete ainuesindusõiguse kohta ei vasta tõele. Samu tooteid müüsid turul kolmandad isikud ning kostjad ei osutanud hagejale mingit abi. Tehing sõlmiti pettuse teel, mistõttu on hagejal õigus nõuda tasutud summa tagastamist ja viivist. Kostja OÜ Margava-K avaldas ebaõigesti, et tal on ainuesindusõigus.
8. Kostjad 2 ja 3 vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et ainuesindusõiguse puudumine ei saa hagejat segada, sest keegi Eestis ei müü Jumex tooteid. Kostjad ei ole hagejat eksitanud ega petnud ja puudus alus tehingu tühistamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ-l Margava-K puudus ainuesindusõigus.
9. Kohus selgitas hagejale 06.01.2022 pöördumises (toimiku lk 69), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et hagiavaldusest ja lepingu tühistamise avaldusest ei ole võimalik mõista, milles seisnes faktiliselt ja õiguslikult Jumex mahlade ainuesindusõigus Eestis ja kellelt ning millistel tingimustel oli see omandatud. Samuti ei olnud võimalik mõista, milles seisnes hageja väidetud pettus. Hageja ei olnud välja toonud, millised olid need olulised ebaõiged asjaolud, mis talle avaldati, et teda kallutada lepingut sõlmima. Hageja ei olnud välja toonud ühtegi asjaolu, mida talle läbirääkimistel avaldati. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt välja ei toonud ega tõendanud.
10. Hageja väidetest ja kostjatega sõlmitud lepingust ei ole võimalik selgelt mõista, millise ainuesindusõiguse hageja enda arvates kostjatelt omandas. Toodete müüki ja turustamist puudutavatel juhtudel saab kohtu hinnangul selliseks ainuõiguseks olla kaubamärgi ainulitsentsilepingust tulenev õigus, mis annab litsentsi saajale ainuõiguse müüa ja turustada 9 teatud kaubamärgiga tähistatud tooteid teatud territooriumil. Milles aga seisnes see intellektuaalse omandi õigus, mis hagejale tema arvates lepingu alusel tuli üle anda, kuid mida ta ei saanud, ei ole võimalik mõista. Kohus ei saa hageja asemel ise nõude aluseks olevaid asjaolusid formuleerida ega neid tõenditest otsida.
11. VÕS § 368 näeb ette, et litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Eeltoodust tuleneb, et õigus, mis annab teatud territooriumil võimaluse kokku lepitud toiminguid teostada, peab tulenema intellektuaalsest varast. VÕS § 370 eristab liht- ja ainulitsentsilepinguid. VÕS § 370 lg 2 kohaselt annab ainulitsentsileping litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Lisaks tuleneb VÕS § 371 lõikest 1 eeldus, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul.
12. Samuti näeb VÕS § 373 ette, et kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, peab litsentsisaaja sellest viivitamata teatama litsentsiandjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud tarvitusele, peab litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd tegema. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige kostjate viide, et kui kolmandad isikud asusid litsentsisaaja õiguste kasutamist takistama, oleks hageja saanud kasutada lepingus ja seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
13. KaMS § 14 lg 1 järgi kuulub ainuõigus kaubamärgi suhtes selle omanikule. Kohus osundab, et ka Jumex kaubamärgi kasutamisest tulenevad ainuõigused kuuluvad esmajoones selle kaubamärgi omanikule. KaMS § 21 lg 1 järgi võib litsentsisaaja kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal. Eeltoodust sisuliselt tuleneb, et mistahes õigusi, sealhulgas Eestis kehtivaid ainuõigusi Jumex kaubamärgiga tähistatud toodete turustamiseks ja müümiseks Eestis oleks hageja saanud omanda vaid kas kaubamärgiomanikult endalt või kaubamärgiomaniku litsentsisaajalt kaubamärgiomaniku nõusolekul.
14. TsÜS § 90 lg 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lõikest 2 tuleneb, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
15. Kohus osundab, et pettus on tehingupoole tahtlik eksimusse viimine või tema tahtlik eksimuses hoidmine. Mitte igasugune tehingu ettevalmistamise käigus ebaõigete andmete avaldamine ei tähenda automaatselt pettust. Pettus eeldab, et andmeid avaldanud isik teab nende ebaõigsusest. Pettuse olemasolu peab tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud, millised olid need asjaolud, 10 millistest kostja Margava-K OÜ teda lepingu sõlmimisel ei teavitanud või milliste asjaolude osas hoidis ta hagejat tahtlikult eksimuses.
16. TsÜS § 95 sätestab, et selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Kuivõrd hageja soovis kostjalt Margava-K OÜ saada ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodetele, oli hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõtjal endal hõlpsasti võimalik kaubamärkide registreerimist puudutavatest andmebaasidest selgeks teha, kellele kuulub kaubamärk Jumex. Kaubamärgiomanikult oli hagejal võimalik endal enne lepingu sõlmimist saada teavet selle kohta, kas kostjal Margava-K OÜ-l on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus ning kas vastava ainuõiguse üleandmiseks on olemas kaubamärgiomaniku nõusolek. Tegemist ei ole selliste asjaoludega, milliste puhul oleks hageja saanud tugineda ainult teise poole väidetele.
17. Asjas kogutud tõenditest nähtub (toimiku lk 5-9), et hageja ja kostjad sõlmisid 24.07.2020 esindusõiguse üleandmise kokkuleppe. Kokkuleppe punktis 1 kinnitas Margava-K OÜ, et ta omab Eestis Jumex mahlade, nektarite ja jookide ainuesindusõigust ning ta ei ole esindusõigust kellelegi tasu eest ega tasuta üle andnud. Lepingust samas ei nähtu, milles väidetav ainuesindusõigus tulenes ja milles seisnes. Ühelegi konkreetsele kaubamärgile lepingus viidatud ei ole. Kokkuleppe punkti 2 järgi pidi Margava-K OÜ esindusõiguse hagejale üle andma proportsionaalselt tasu maksmisele.
18. Lepingu punkti 6 järgi pidid kostjad osutama igakülgset abi hagejale toodete esindusõiguse ülevõtmisel ja esindusõiguse teostamisel. Lepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma lepingu alusel kokku 25 000 eurot, millest 5000 eurot tasuti lepingu sõlmimise ajal sularahas, 8000 eurot tuli tasuda 24.07.2020 ja 12 000 eurot 01.07.
19. Lepingu punkti 8 järgi vastutasid kostjad 2 ja 3 käendajatena kostja Margava-K OÜ lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni summani 35 000 eurot.
20. Kohtule esitatud lepingust ei ole selgelt võimalik mõista, kas või milliseid asjaolusid kostja Margava-K OÜ üldse hagejale lepingu sõlmimisel või sellele eelnevalt avaldas. Üle antav ainuesindusõigus ei ole lepingus selgelt määratletud ning ebaselge on, mida pooled tegelikult ainuesindusõiguse all silmas pidasid. Hageja ei ole tõendanud, mida kostja talle lepingu sõlmimise eelselt avaldas. Küll aga pidi hageja mõistma, et ainuõigus saab seisneda vaid mõne intellektuaalse omandi õiguse kasutamises ning kaubamärgiomaniku tahet kaubamärgi ainuõiguse kasutada andmiseks oleks hageja saanud hõlpsasti kindlaks teha.
21. 06.04.2021 saatis hageja esindaja kostjatele avalduse lepingu tühistamiseks (toimiku lk 1012). Avalduses on toodud, et kostja OÜ Margava-K kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ei vastanud tõele ja Jumex tooteid saavad Eestis vabalt müüa teised isikud, kes on seda asunud tegema. Avalduses leidis hageja, et kostjad on teda kallutanud tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega lepingut sõlmima. Hageja tühistas lepingu, kuna leidis, et see on sõlmitud pettuse teel. Hageja nõudis 13 250 euro tagastamist. Hageja esitas kohtule foto (toimiku lk 58, 61) Jumex kaubamärgiga nektarist. Fotost ei nähtu, millal ja kus on see tehtud. Tootel on turundajaks märgitud UAB Sakalas.
22. Kohus leiab, et hageja tühistamise avalduses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud tehingut tühistada TsÜS § 94 mõistes. Ainuüksi asjaolust, et mõni kolmas 11 isik võib litsentsisaaja õigusi turul rikkuda, ei tulene automaatselt ainuõiguse puudumist ega seda, et litsentsisaajat on lepingu sõlmimisel petetud. Litsentsisaajal oleks sellisel juhul olnud võimalik nõuda seaduse ja lepingu alusel kostjatelt abi, et rikkumisi tõkestada. Samuti ei saanud ainuüksi asjaolust, et turul müüvad kaubamärgiga tähistatud tooteid kolmandad isikud, hagejale selguda, et tal ainuõigust ei olegi. Seda, kas kostjal Margava-K OÜ-l on õigust anda hagejale üle kaubamärgi kasutamiseks mingeid õigusi või mitte, oleks hageja saanud ise kontrollida enne lepingu sõlmimist.
23. Kostjad esitasid kohtule dokumendi, mida nad on nimetanud „kostja 2 poolt osutatud abi“. Dokument on allkirjastamata ning sellest ei selgu, kes ja millistel andmetel on selle koostanud (toimiku lk 37). Kohus loeb esitatud dokumenti lepingulise esindaja seletuseks ning mitte tõendiks ega hinda dokumenti tõendina.
24. Kostjad esitasid kohtule esinduslepingu (koos tõlkega toimiku lk 84-91), mille Margava-K OÜ oli sõlminud UAB „Eco Technology“ nimelise ettevõttega. Lepingul on ainult UAB „Eco Technology“ esindaja M. A. allkiri. Lepingu punktis 1.
25. anti kostjale Margava-K OÜ-le ainuõigus turustada ja müüa Eestis territooriumil lepingu tooteid. Kostjale anti õigus müüa tooteid lõpptarbijatele. Toodete loetelu pidi nähtuma lisast 1, mida kohtule ei esitatud. Lepingus lepiti kokku toodete tarnetingimused ja maksetingimused. Lepingu punkti 3.14 järgi ei võinud Margava-K OÜ lepingust tulenevaid õigusi ilma teise poole nõusolekuta kolmandatele isikutele loovutada.
26. Kohus leiab, et iseenesest ei tulene kostjate esitatud lepingust asjaolu, et kostjal Margava-K OÜ-l oleks olnud mistahes õigust või ainuõigust kaubamärgiga Jumex tähistatud toodete müügiks või turustamiseks Eestis. Kohus nõustub hageja väitega, et kohtule esitatud lepingus puuduvad viited Jumex kaubamärgile ning sellest ei saa järeldada isegi kaudselt, milliste toodete suhtes on leping sõlmitud. Sisuliselt ei ole tegemist kaubamärgi kasutamist puudutava litsentsilepinguga, vaid tavapärase toodete hulgimüügilepinguga, mille alusel anti kostjale õigus Eestis mingeid tooteid lõpptarbijatele müüa. Ainuüksi sellisest lepingust ei saa tuleneda kellelegi ühtegi ainuõigust kaubamärgi kasutamisele ega õigust kaubamärgi kasutamise õigust edasi anda.
27. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hagejal puudus seaduslik alus tehingu tühistamiseks TsÜS § 95 alusel. Ettevõtjana pidi hageja teadma ja mõistma, milline on kaubamärgi õiguskaitse regulatsioon ning hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist ise välja selgitada, kas või millise õiguse kostja talle üldse üle anda saab. Kuna hagejal puudus õigus lepingu tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tagastada lepingu alusel tasutud 13 250 eurot. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 249,75 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude. 71.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 1488 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kuigi kohus peab kostjate esindaja 12 tunnitasu mõistlikuks, on kostjate esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks üle paisutatud.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on asjaoludega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku kulunud 4,5 tundi. Hagiavaldus ei olnud sisult mahukas ega keerukas. Kostjate vastus hagile koosnes 1,5 lehest, millest poole moodustas rahuldamata jäänud menetluskulude tagatise taotlus. Kohus loeb mõistlikuks ajaks vastuse koostamisel 2 tundi. Kostjate 24.11.2021 menetlusdokument oli esitatud sisu osas 2,5 lehel, kuid enamus selles sisalduvaid väiteid on sisuliselt asjakohatud. Kohus loeb menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 1,8 tunni asemel 1 tunni. Kostjate 07.03.2022 menetlusdokument sisaldas osaliselt kordusi varasemast ning osaliselt asjakohatuid väiteid, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,2 tunni asemel 1,5 tundi. Kostjate 06.05.2022 seisukoht sisaldas samuti märkimisväärses osas asjakohatuid väiteid ja rahuldamata jäänud tunnistaja taotlust, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 2,5 tunni asemel 1,5 tundi. Muus osas loeb kohus kostjate esindaja ajakulu mõistlikuks.
3. Kogumis loeb kohus kostjate esindaja ajakulu põhjendatuks 7,9 tundi. Arvestades kohtu mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 120 eurot, on kostjate põhjendatud kulud õigusabile 948 eurot. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista kulud õigusabile summas 948 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 13