lg 1 järgi ning Y süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.09.2013.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Laura Vaik Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatavad X ja Y ning nende kaitsjad adv Raul Palmaru, Aivar Pilv ja Jaak Siim. Süüdistatavad X isikukood XXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Y isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, elukoht XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2013.a otsus X õigeksmõistmises
lg 1 järgi, Y õigeksmõistmises
lg 1 järgi ja Eesti Vabariigilt nende kasuks valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamises. Teha uus otsus: Tunnistada X süüdi
Tunnistada Y süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda 3-kuulise vangistusega.
MS § 179 lg 1 p 2 alusel mõista X-lt ja Y-lt kummaltki välja sundraha 480.- eurot riigituludesse. Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Mõista Eesti Vabariigilt Y kasuks välja 1580 (üks tuhat viissada kaheksakümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 3. septembri 2013.a otsusega tunnistati X
lg 1 järgi ja Y
ESITATUD SÜÜDISTUS X-le oli esitatud süüdistus
lg 1 järgi Y-lt ja OÜ-lt Q pistise võtmises: X sai põllumajandusministri nõunikuna ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES) nõukogu liikmena pistisena OÜ Q juhatuse liikmelt Y-lt järgmist vara ja varalisi soodustusi: - 08.02.2008.a intressivaba laenu sularahas 400 000 krooni; - 2008.a märtsis lubas OÜ Q juhatuse liige Y X-le, et pärast Põllumajandusministeeriumi teenistusest lahkumist annab OÜ Q X-le tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projektijuhtimisel ning lisaks saab X 2% suuruse osaluse OÜ-s Q. X omandas AS Q aktsiad 30.03.2009.a; - vara summas 531 000 krooni, mis 31.03.2008.a kanti OÜ Q juhatuse liikme Y korraldusel X koostatud arve nr 2008/051 alusel OÜ Q Sampo panga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX F OÜ Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, misjärel F OÜ ametlik osanik ja juhatuse liige C võttis 01.04.2008.a kontolt sularahas välja 200 000 krooni, 02.04.2008.a 300 000 krooni ja 07.04.2008.a 28 000 krooni ning andis oma venna X kätte. Vastutasuna OÜ Q juhatuse liikmelt Y-lt saadud ja tulevikus saadava vara ja varaliste soodustuste eest X põllumajandusministri nõunikuna pani toime ja lubas toime panna järgmised teod: X oli põllumajandusministri nõunik ajavahemikul 25.04.2007.a kuni 14.04.2008.a, olles nimetatud ametisse põllumajandusministri W 25.04.2007.a käskkirjaga nr 2.2-1/73. X ülesandeks põllumajandusministri nõunikuna oli 25.04.2007.a käskkirja nr 2.2-1/73 alusel põllumajandusministri nõustamine põllumajanduse, maaelu arendamise ja toiduainetetööstuse valdkonnas. Põllumajandusministri nõunikuna oli tal võimalik suunata haldamis-, järelevalvening juhtimisülesannete teostamist ning nendega seonduvate otsuste tegemist 2 põllumajandusministri ning põllumajandusministeeriumi ametnike poolt nende pädevuses olevates valdkondades. Seega oli X põllumajandusministri nõunikuna ametiisikuks
lg 1 mõistes, kuna tal oli ametiseisund riigiasutuses ning talle olid pandud haldamis-, järelevalve-ning juhtimisülesanded. Vastutasuna Y-lt ja OÜ-lt Q saadud vara ja soodustuste vastuvõtmise eest ning vara ja soodustuste lubamisega nõustumise eest kasutas X põllumajandusministri nõunikuna ebaseaduslikult oma ametiseisundit ja sellest tulenevat võimalust mõjutada avaliku halduse ülesandeid täitvaid ametiisikuid järgmiste tegude toimepanemisele Y ja OÜ Q huvides:
lg 1 sätestatud pistise võtmise, s.o ametiisiku poolt talle vara ning varalise soodustuse lubamisega nõustumise ning vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ning on alust arvata, et ta ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo. Vastutasuna OÜ Q juhatuse liikmelt Y-lt saadud ja tulevikus saadava vara ja varaliste soodustuste eest, X Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena pani toime ja lubas toime panna järgmised teod: X oli Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige ajavahemikul 17.05.2007.a kuni 03.11.2008.a, olles nimetatud ametisse põllumajandusminister W 17.05.2007.a käskkirjaga nr
X osales aktiivselt nõukogu töös, sealhulgas nõukogu tegevuse kavandamisel, samuti erinevate laenu-ja garantiitaotluste läbivaatamisel. 2007. aasta septembrist, sealjuures alates 29.10.2007.a OÜ Q juhatuse liikmena (alates 08.05.2008.a AS Q), kuni 2008.a novembrini pöördus Y korduvalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikme X poole, et X aitaks Maaelu Edendamise Sihtasutusest saada loodava kalakasvatuse ettevõtte OÜ Q jaoks riigi garantiiga laenu kuni 40 miljonit eurot. OÜ Q juhatuse liikme Y palve täitmiseks ja OÜ Q riigigarantiiga laenu tagamiseks tegi X Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena 10.01.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsjuhile D-le ettepaneku rakendada kalandusrahastu investeeringumeetmetele garantiipoliitikat, et taotlejal tekiks valikuvõimalus võtta välja toetus või garantii. Samuti 11.01.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul X tutvustas garantiipoliitikat ning teavitas nõukogu, et Põllumajandusministeerium läheb Maaelu Arengukava ja kalanduse arendusrahastuse muutmise ettepanekutega Euroopa Komisjonilt luba taotlema, et oleks võimalik põllumajandussektorisse abi anda laenuna ja garantiina. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul osalejad olid ühehäälselt X ettepaneku poolt ja otsustati toetada Maaelu Arengukava 2007-2013 I ja III telje ning kalanduse arendusrahastuse muutmise ettepanekut rakendamaks investeeringumeetmetele ka garantiipoliitikat ning edastada nõukogu sellekohane seisukoht põllumajandusministrile. 08.05.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul tegi X ettepaneku suhelda Põllumajandusministeeriumiga muutmaks Kalafondis ja MAK-is intress abikõlbulikuks kuluks. Ettepaneku tulemusena nõukogu andis juhatusele volituse ettepanekuga tegeleda. 4 Kalanduse investeeringumeetmetele garantiipoliitika kohaldamise eesmärgiks oli võimaldada OÜ-1 Q riigigarantii abil saada võimalikult suures ulatuses laenu. Saadud vara ja varaliste soodustuste eest X lubas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuses Y ja OÜ-gu Q huvides sihtasutuse tegevuse kavandamisel, tegevuskava kinnitamisel, sealhulgas tagatiste abikava kinnitamisel, samuti Y-ga seotud ettevõtete toetus-, laenu- ja garantiitaotluste läbivaatamisel ning rahuldamisel ka peale 14.04.2008.a põllumajandusministri nõuniku ametikohalt lahkumist, jäädes Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmeks kuni tema tagasikutsumiseni 03.11.2008.a. Seega X Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena pani toime
§-s 293 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o ametiisiku poolt talle vara ning varalise soodustuse lubamisega nõustumise ning vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ning on alust arvata, et ta ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo. Y-le oli esitatud süüdistus
lg 1 järgi X-le pistise andmises: Y andis ja lubas anda Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmele X-le järgmist vara ja varalisi soodustusi: - 08.02.2008.a intressivaba laenu sularahas 400 000 krooni; - 2008.a märtsis lubas OÜ Q juhatuse liige Y X-le, et pärast Põllumajandusministeeriumi teenistusest lahkumist annab OÜ Q X-le tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projektijuhtimisel ning lisaks saab X 2% suuruse osaluse OÜ-s Q. X omandas AS Q aktsiad 30.03.2009.a; - vara summas 531 000 krooni, mis 31.03.2008.a kanti OÜ Q juhatuse liikme Y korraldusel X koostatud arve nr 2008/051 alusel OÜ Q Sampo panga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX F OÜ Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, misjärel F OÜ ametlik osanik ja juhatuse liige C võttis 01.04.2008.a kontolt sularahas välja 200 000 krooni, 02.04.2008.a 300 000 krooni ja 07.04.2008.a 28 000 krooni ning andis oma venna X kätte. Vastutasuna OÜ Q juhatuse liikmelt Y-lt saadud ja tulevikus saadava vara ja varaliste soodustuste eest, X Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena pani toime ja lubas toime panna järgmised teod: X oli Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige ajavahemikul 17.05.2007.a kuni 03.11.2008.a, olles nimetatud ametisse põllumajandusminister W 17.05.2007.a käskkirjaga nr
X osales aktiivselt nõukogu töös, sealhulgas nõukogu tegevuse kavandamisel, samuti erinevate laenu-ja garantiitaotluste läbivaatamisel. 5 2007. aasta septembrist, sealjuures alates 29.10.2007.a OÜ Q juhatuse liikmena (alates 08.05.2008.a AS Q), kuni 2008.a novembrini pöördus Y korduvalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikme X poole, et X aitaks Maaelu Edendamise Sihtasutusest saada loodava kalakasvatuse ettevõtte OÜ Q jaoks riigi garantiiga laenu kuni 40 miljonit eurot. OÜ Q juhatuse liikme Y palve täitmiseks ja OÜ Q riigigarantiiga laenu tagamiseks tegi X Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena 10.01.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsjuhile D-le ettepaneku rakendada kalandusrahastu investeeringumeetmetele garantiipoliitikat, et taotlejal tekiks valikuvõimalus võtta välja toetus või garantii. Samuti 11.01.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul X tutvustas garantiipoliitikat ning teavitas nõukogu, et Põllumajandusministeerium läheb Maaelu Arengukava ja kalanduse arendusrahastuse muutmise ettepanekutega Euroopa Komisjonilt luba taotlema, et oleks võimalik põllumajandussektorisse abi anda laenuna ja garantiina. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul osalejad olid ühehäälselt X ettepaneku poolt ja otsustati toetada Maaelu Arengukava 2007-2013 I ja III telje ning kalanduse arendusrahastuse muutmise ettepanekut rakendamaks investeeringu-meetmetele ka garantiipoliitikat ning edastada nõukogu sellekohane seisukoht põllumajandusministrile. 08.05.2008.a Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosolekul tegi X ettepaneku suhelda Põllumajandusministeeriumiga muutmaks Kalafondis ja MAK-is intress abikõlbulikuks kuluks. Ettepaneku tulemusena nõukogu andis juhatusele volituse ettepanekuga tegeleda. Kalanduse investeeringumeetmetele garantiipoliitika kohaldamise eesmärgiks oli võimaldada OÜ-1 Q riigigarantii abil saada võimalikult suures ulatuses laenu. Saadud vara ja varaliste soodustuste eest X lubas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuses Y ja OÜ-gu Q huvides sihtasutuse tegevuse kavandamisel, tegevuskava kinnitamisel, sealhulgas tagatiste abikava kinnitamisel, samuti Y-ga seotud ettevõtete toetus-, laenu- ja garantiitaotluste läbivaatamisel ning rahuldamisel ka peale 14.04.2008.a põllumajandusministri nõuniku ametikohalt lahkumist, jäädes Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmeks kuni tema tagasikutsumiseni 03.11.2008.a. Seega pani Y toime
§-s 297 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o ametiisikule pistise andmise ja lubamise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ning on alust arvata, et ta ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo. MAAKOHTU OTSUS Maakohus leidis, et X oli nii põllumajandusministri nõunikuna kui Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmena ametiisikuks
Seejärel leidis kohus, et süüdistuses nimetatud 400 000 krooni suurune laen Ylt X-le ei olnud intressivaba, kuivõrd X tasus laenusumma pealt 20 000 krooni intressi, siis kujuneks aasta intressiks 20%, millest tuleneb, et selline laen ei saa olla soodustingimustel laen. Süüdistuse selle osa kohta, nagu oleks Y X-le pärast viimase Põllumajandusministeeriumist lahkumist lubanud anda tööd OÜ-s Q kalakasvatuse projekti juhtimisel ning et lisaks saab X 2% suuruse osaluse OÜ-s Q, millised X 30.03.2009.a omandas, leidis kohus, et uuritud tõendid kinnitavad, et X asus AS-i Q tegevuses osalema alles pärast põllumajandusministeeriumist lahkumist. Kuigi ta on ka enne lahkumist rääkinud kalakasvatuse projektiga seostud tegudest, on otsinud arhitekte ja võimalikke ehitajaid, ei ole see kohtu arvates käsitatav X poolt põllumajandusministri nõuniku ametist tulenevalt ametiisiku mõjutamisena, mille eest talle oli pärast ametniku kohalt lahkumist lubatud 6 soodustusi varalise soodustusena. Kohus leidis, et Y ei lubanud X-le tööd OÜ-s Q pärast ministeeriumist lahkumist, vaid X pakkus ise ennast Y juurde tööle ning läbirääkimised töö ja tingimuste osas peeti enne X ministeeriumist lahkumist. Tingimuste esitajaks edasise töö suhtes oli X. Kohus leidis, et tavapäraselt peetaksegi enne vanast kohast lahkumist uue tööandjaga läbirääkimisi ja lepitakse kokku tingimustes, nii et töötaja lahkub vanast kohast teadmisega ja uue tööandja lubadusega, et uus koht on teda ootamas. Arvestades, et X-st sai AS Q juhatuse liige, siis on eluliselt usutav, et isik soovib äsja alustanud firmas oma juhatuse liikme riske vähendada ja soovib omandada ka osalust ettevõttes, mis tulevikuplaanide kohaselt pidanuks omama käivet 650 milj eurot. X ettevõte F OÜ omandas 2% aktsiatest alles 30.03.2009, seega ei saanud F OÜ koheselt X tööle asudes AS-i aktsionäriks. Sellest tulenevalt ei saanud X mitte kunagi 2% AS Q aktsiate omanikuks, nimetatud kokkulepe oli mõeldud F OÜ-le aktsiate omandamiseks. Juriidiline ja füüsiline isik on oma olemuselt õigusraamistikus kaks erinevat subjekti, neid tuleb eristada. Süüdistuses märgitud 531 000 krooni kui varalise soodustuse kohta leidis maakohus, et nimetatud summa puhul on tegemist X-le välja makstud ja kokkulepitud töötasuga ning sellise summa maksmist ei ole põhjust käsitleda X-le varalise soodustuse andmisena. Maakohus märkis, et X-le on esitatud süüdistus
lg 1 järgi pistise võtmises põllumajandusministri nõunikuna ja MES nõukogu liikmena, kuid Y-le üksnes MES nõukogu liikmele pistise andmises
Pistise võtmise andmise koosseisude seisukohalt on keskseks tunnuseks ekvivalentsussuhte sisu ja koosseis eeldab eeskätt isikutevahelise ekvivalentsussuhte (kokkuleppe) esinemise kindlakstegemist. Süüdistuse järgi on X ministri nõunikuna nõustunud ametnikuna vara ja varalise soodustuse vastuvõtmisega selle eest, et ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega lubatud teo, kuid Y-le pole samas pistise andmist süüks arvatud. Seega pole võimalik tuvastada eksvivalentsussuhte olemasolu poolte vahel – pole võimalik tuvastada sellist tegu isikute vahel, mille väljundiks oleks ametiisiku poolt pistise andja huvides toime pandud õiguspärane tegu. Kohus analüüsis, kas AS Q sai üldse MES riigigarantii meetmeid kasutada, millest tulenevalt oleks Y-l olnud eesmärk X-le pistist anda. Esmalt märkis kohus, et Y sai alles 2008.a mais teada, et X kuulub MES nõukokku. Kohus luges tõendatuks, et MES meetmed olid suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid Y ettevõte oli suurettevõte, ületades kõiki kolme kriteeriumi, millega määratakse kindlaks suurettevõte. Selge on see, et AS Q poleks saanud mingeid MES meetmeid taotleda. Kohus leidis, et pole leidnud tõendamist süüdistuses toodu, et kalanduse investeeringumeetmete garantiipoliitika kohaldamise eesmärgiks oli võimaldada OÜ-l Q riigigarantii abil saada võimalikult suures ulatuses laenu. Kuivõrd süüdistatavad olid mõlemad kursis MES meetmete rakendamise võimatusega, ei omanud nad ka mingit ettekujutust, et MES garantiipoliitikat on võimalik muuta. Kohus leidis, et pole täidetud pistise võtmise ja pistise andmise objektiivne koosseis, sest puudub süüteo vahetu objekt pistise ese – seega ei saanud X pistist vastu võtta ega Y pistist anda. Veelgi enam, kohus tuvastas, et AS Q poleks kunagi saanud MES riigigarantii abi laenu võtta ega garantiid summas 40 milj eurot taotleda, seega puudus ka ametiisiku poolt pistise andja huvides toime pandud õiguspärane tegu. APELLATSIOON Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista X süüdi
7 § 293 lg 1 järgi ning karistada teda 6-kuulise vangistusega, mõista Y süüdi
Prokurör palub
alusel karistused jätta tingimisi kohaldamata, kui X ja Y ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik ning kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Harju Maakohus on asunud seisukohale, et süüdistuses märgitud hüvede näol ei ole tegemist pistise esemega. Samuti on kohus leidnud, et kuna süüdistuse järgi on X võtnud pistist, kuid Y-le pole samas pistise andmist süüks arvatud, pole võimaliku tuvastada ekvivalentsussuhte olemasolu poolte vahel. AS Q ei oleks saanud oma suuruse tõttu mingeid MES meetmeid taotleda ning X ega Y ei saanud omada ega omanudki ettekujutust, et MES garantiipoliitikat on võimalik muuta nii, et äriühing oleks saanud taotleda riigigarantiid summas 40 miljonit eurot. Prokuratuur nende seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et kohtuotsus tühistamisele KrMS § 338 p 1 ning 2 alusel kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Süüdistuse kohaselt sai X Y-lt pistisena vara ning varalisi soodustusi alljärgnevalt: - - 08.02.08 intressivaba laen summas 400 000 krooni; 2008 märtsis lubas Y OÜ Q juhatuse liikmena X-le, et pärast Põllumajandusministeeriumist lahkumist annab OÜ Q X-le tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projektijuhtimisel ning lisaks saab X 2%-lise osaluse OÜ-s Q. X omandas AS-i Q aktsiad 30.03.09; Vara summas 531 000 krooni, mis kanti 31.03.08 OÜ Q arvelt OÜ F arvelduskontole. OÜ F osanik ja juhatuse liige C võttis kontolt sularahas välja summad 200 000, 300 000 ning 28 000 krooni ning andis raha üle oma vennale X-le. Kohus on asunud seisukohale, et ülalmärgitud hüvede näol ei ole tegemist varaliste soodustustega. Prokuratuuri hinnangul on kohtu seisukohad vastuolus kehtiva õiguse ning õiguspraktikaga alljärgnevatel põhjustel: Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et X on tasunud laenult intressi summas 20 000 krooni, mistõttu ei ole tõendamist leidnud süüdistuses toodud väide, et tegemist on intressivaba laenuga, samuti ei ole intressimäära arvestades tegemist soodustingimustel antud laenuga. Samuti leidis kohus, et ei ole eluliselt usutav, et pistise võtja maksaks pistisena saadud laenu/raha pistiseandjale kahe kuu möödudes tagasi, sest pistis peaks oma olemuselt olema tasu pistise võtjale tehtava õiguspärase teo eest. Kohus leidis, et kui X oleks saanud Ylt rahasumma pistisena, ei oleks ta seda kajastanud oma majanduslike huvide deklaratsioonis ega oma pangakontole kandnud, samuti ei oleks Y deklareerinud laenult saadud intressisummat oma 2008. a tuludeklaratsioonis. Lisaks on märgitud, et Y on kinnitanud 17.05.08 telefonikõnes S-le, et ta andis X-le veebruaris laenu mitte seepärast, et tegemist oli ministeeriumi ametnikuga, vaid seepärast, et inimene oli rahahädas, puuduvad tõendid, mis seda väidet ümber lükkaksid. Kohus on oma argumentatsiooni rajanud suures osas eeldusele, et X-le heidetakse ette 400 000-krooni suuruse pistisesumma vastuvõtmises. Taoline lähtepunkt on ekslik, kuna 8 prokuratuur ei väidagi, et tegemist ei ole laenuga, vaid et laen on selle andmise asjaolusid arvestades käsitletav laenuvõtja jaoks soodustingimusel antud laenuga ehk tegemist on varalise soodustusega
Seetõttu ei ole koosseisu realiseerimise aspektist asjakohased ka faktid, et saadud raha on tagasi makstud, et see kajastub X pangakontol ning majanduslike huvide deklaratsioonis. Kohtu hinnangul ei saa eluliselt usutavaks pidada ka seda, et X, saades Y-lt sularahas n.ö pistist, kannab selle koheselt oma pangakontole, sest igale ametnikule on ju üheselt teada, et iga pangakontole kantud suurem summa raha võib tekitada kahtlusi ametnike aususes. Kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et laenu saamise fakti varjamiseks X-l vajadus puudus, pistise esemeks muudavad laenu soodustingimused, mis aga pangakontol või majanduslike huvide deklaratsioonis ei kajastu. Kuna X väitel oli tal laenu vaja teise laenu refinantseerimiseks, siis pigem võinuks laenuandjas kahtlust äratada suures summas laenu tagastamine sularahas. Lisaks eeltoodule on kohus tuginenud 17.05.08 telefonikõnele, milles Y kinnitab S-le, et andis X-le veebruaris laenu, mitte sellepärast, et tegemist on ministeeriumi ametnikuga, vaid sellepärast, et inimene oli rahahädas. Kohtu väitel puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis sellise Y sellise väite ümber lükkaksid. Seejuures on kohus aga täielikult kõrvale jätnud prokuratuuri poolt esitatud tõendi, Y 08.02.08 e-kirja B-le, millega ta edastab B-le kirja, milles X küsib 400 000 krooni laenu. Kõnealuses kirjas teatab Y, et oli eelmisel päeval ministeeriumis, annab ülevaate saadavatest toetustest ning lisab, viidates X e-kirjale, et „kui sa allpool olevat meili näed, saad aru, mispärast, ta on ministri nõunik, ära sellele meilile vasta, see on rangelt konfidentsiaalne“. Kõnealusest kirjast nähtub üheselt, et Y on andnud laenu põhjusel, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et laenu andmine kui varaline soodustus kajastub muu hulgas faktis, et tegemist oli intressivaba laenuga. X ning Y ütlused on selles osas vastuolus nende eeluurimisel antud ütlustega, mistõttu tuleb need kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Y deklareeris intresse oma 2008 aasta tuludeklaratsioonis, mis kuulus esitamisele 2009 aastal, ajal, mil ta oli juba teadlik kriminaalmenetluse alustamise faktist, mistõttu on eluliselt usutav, et tegemist on püüdega tagantjärele näidata laenu kui tavapärast seaduslikku äritehingut. Seega ei ole kriminaalasjas ühtegi tõendit, mis tõendaks X poolt Y-le intresside tasumist. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et isegi juhul, kui kõnealuselt laenult oleks makstud märgitud intressisumma, on tegemist X-le antud varalise soodustusega
X isikut silmas pidades oli 400 000 kroonise laenu näol vaieldamatult tegemist väga suure summaga. Võttes arvesse tema netosissetulekut, mis maksuameti andmetel 2008 aastal oli 270 197 krooni, oli laenusumma suurus tema pooleteise aasta sissetuleku suurune summa. Nagu nähtub kohtule esitatud materjalidest, esitas X samal ajaperioodil korduvalt kiirlaenude taotlusi, millede väljastamiseks keelduti, samuti oli talle esitatud korduvaid nõudeid võlgade tasumiseks. Hinnang sellele, kas laenu näol on tegemist varalise soodustusega, ei saa põhineda üksnes faktil, kas intressi maksti või mitte. Antud juhul aga on oluline arvesse võtta, et X oli võtnud laene isegi kiirlaenupakkujatelt ning needki keeldusid talle edasiste laenude andmisest. Seejuures ei ole vähetähtis seegi, et laenusumma üleandmine, selle tagastamise tingimused olid fikseerimata, mistõttu oli selle hilisema sissenõudmise võimalikkus küsitav, Y ei nõudnud ka mingisugust tagatist isikult, kes ei suutnud isegi väiksemaid rahalisi kohustusi täita. Seega on prokuratuur jätkuvalt seisukohal, et Y poolt X-le antud laen ületas taoliste tehingute tavapärased majandusriskid, mistõttu tuleb seda käsitleda varalise soodustusena
9 Samuti lubas Y süüdistuse kohaselt X-le varalise soodustusena tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projektijuhtimisel ning lisaks 2%-lise osaluse OÜ-s Q. X omandas AS-i Q aktsiad 30.03.09. Kohus asus seisukohale, et Y ei lubanud X-le tööd OÜ-s Q pärast ministeeriumist lahkumist, vaid X pakkus ennast e-kirjast nähtuvalt ise Y juurde tööle, X oli tingimuste esitajaks. X ettevõte F OÜ omandas 2% aktsiatest alles 30.03.09, s.o oluliselt hiljem kui ta OÜ-s Q tööle asus, seega ei saanud F OÜ koheselt X tööle asudes AS-i aktsionäriks. Samuti, nimetatud kokkulepe oli mõeldud F OÜ-le aktsiate omandamiseks, eristada tuleb juriidilist isikut F OÜ ning füüsilist isikut X. Kohus on viidanud ka, et OÜ Q ümberkujundamine ja X määramine selle juhatuse liikmeks toimus alles peale seda kui X oli Põllumajandusministeeriumist lahkunud, enne seda polnud paberid veel äriühingu ümberkujundamiseks korras. Aktsiad oli tasu selle eest, et X oli nõus võtma äririske juhatuse liikmena, vastutades oma isikliku varaga juhatuse liikme tegevuse eest. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on süüdistuses märgitud faktilised asjaolud – nii asjaolu, et Y lubas X-le tööd, 2%-lise osaluse OÜ-s Q kui ka selle, et X ettevõte omandas 30.03.09 AS-i Q aktsiad – tõendatuks lugenud. Prokuratuuri hinnangul on oluline rõhutada, et
lg 1 koosseis on lõpule viidud juba pistise lubamisega nõustumisega, ehk siis nõustumisega, et ametiisikule antakse tulevikus üle vara või muu soodustus. X süüdistuse kohaselt on vara ning varaliste soodustustena käsitletav muu hulgas see, et 2008. a märtsis lubas Y X-le märgitud töö ning osaluse ning X nõustus selle lubamisega ning võttis hiljem ka vastu. Seega oli kuritegu realiseeritud juba X poolt pistise lubamisega nõustumisega ning ei ole oluline, millal soodustused üle anti ja kas nad üldse hiljem reaalselt ka üle anti (antud juhul omandas küll X need hüved ka reaalselt). Seetõttu ei oma ka tähtsust, kas OÜ Q oli pistise lubamise ajal juba ümber kujundatud. Koosseisu realiseerimise osas ei oma tähendust ka see, kelle poolt tuli initsiatiiv pistise lubamiseks – kas X pakkus end ise tööle või tegi selle ettepaneku esmalt Y. Oluline on asjaolu, et Y lubas pistist ning et X nõustus sellega. Kohus on asunud seisukohale, et on eluliselt usutav, et X soovis omandada ka osalust ettevõttes. Ka X ise on andud selgitusi (otsuse lk 19), et aktsiad olid tasu selle eest, et ta oli nõus võtma äririske juhatuse liikmena, vastutades oma isikliku varaga juhatuse liikme tegevuse eesY ütluste (otsuse lk 19) kohaselt esitas X tingimuse, et soovis omandada 2% AS Q aktsiatest ning 07.03.08 oli ta tööle asumisega nõustunud. Kohus nõustus nende asjaoludega. Seega on tõendamist leidnud see, et Y lubas X-le 2% AS Q aktsiatest ning X nõustus selle lubamisega. See, et hilisemalt omandas aktsiad, nagu ka kohus ise märgib, X ettevõte F OÜ ehk ametiisikuga seotud kolmas isik, ei oma määravat rolli pistise lubamisega nõustumise lõpuleviimisel. Kolmanda varalise soodustusena on süüdistuses märgitud 531 000 krooni, mis kanti OÜ Q juhatuse liikme Y korraldusel X koostatud arve alusel üle F OÜ-le ning millise summa C kontolt välja võttis ning oma vennale üle andis. Kohus on asunud seisukohale, et tegemist on kolme kuu töötasu ettemaksuga X-le, mistõttu ei ole põhjust käsitleda 531 000 krooni suuruse summa maksmist X-le varalise soodustuse andmisena. Selles osas on kohtuotsus vastuolus senise kohtupraktikaga, mille kohaselt on teatud juhtudel ka töö tegemise võimaldamine leidnud käsitlemist varalise soodustusena. Prokuratuuri hinnangul on 531 000 krooni ülekandmine käsunduslepingu alusel, millest väidetavalt on X-le ettenähtud palgasumma 10 000 eurot ehk 156 000 krooni kuus, vaieldamatult käsitletav X jaoks varalise soodustusena
531 000 krooni on ligikaudu tema kahe 10 aasta netosissetulek, 10 000 euro suurune Põllumajandusministeeriumis ligi seitsmekordselt. kuupalk ületas tema kuupalga Kohus on leidnud, et kuna süüdistuse järgi on X Põllumajandusministeeriumi nõunikuna nõustunud ametnikuna vara ja varalise soodustuse vastuvõtmisega, kuid Y-le pole samas pistise andmist süüks arvatud, pole võimalik tuvastada ekvivalentsussuhte olemasolu poolte vahel – pole võimalik tuvastada sellist tegu isikute vahel, mille väljundiks oleks ametiisiku poolt pistise andja huvides toime pandud õiguspärane tegu. Isiku tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine toimub üksnes temale endale esitatud süüdistuse pinnalt. Asjaolu, et Y-le ei ole X-le kui põllumajandusministri nõunikule pistise andmises süüdistust esitatud, ei takista kohtul faktiliste asjaolude tuvastamist ning nende pinnalt X tegevusele õigusliku hinnangu andmist. Pooltevahelise ekvivalentsussuhte olemasolu või selle puudumine teo toimepanemise ajal ei sõltu asjaolust, kas Y-le on süüdistus esitatud või mitte. Samuti ei ole kuriteost osavõtjale või kuritegeliku suhte teisele poolele süüdistuse esitamata jätmine isiku õigeksmõistmise aluseks, süüdistataval puudub õigus teistele sama teo toimepanemisega seotud isikutele süüdistuse esitamist nõuda. Mõistagi tuleb prokuratuuril anda karistusõiguslik hinnang kõikidele teo toimepanemisega seotud isikutele, kelle puhul on alust arvata, et nad on toime pannud kuriteo. Käesoleval juhul on kohtupraktika kujunemise käigus tekkinud olukord, et Y ei ole võimalik pistise andmises süüdistada. 21.12.09 kohtusse saadetud kriminaalasjas süüdistati X
lg 1 järgi mõjuvõimuga kauplemises, s.o vara ja muu soodustuse lubamisega nõustumises ja vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku ja eeldatavat mõju eesmärgiga saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemine ja toimepanemata jätmine vara ja muu soodustuse andja huvides.
ei näinud aga ette vastutust mõjuvõimuga kauplevale isikule vara ja muu soodustuse andmise eest, mistõttu ei olnud Y-le esitatud süüdistust X-le kui põllumajandusministri nõunikule mõjuvõimuga kauplemise eest vara ja muu soodustuse andmises. RKL 3-1-1-23-12 kajastatud seisukohad mõjuvõimuga kauplemise koosseisule tingisid vajaduse X-le süüdistuses
lg 1 kirjeldatud tegevuse samade faktiliste asjaolude pinnalt ümberkvalifitseerimiseks
Kuna aga Y-le ei olnud nende faktide pinnalt süüdistust esitatud, ei ole prokuratuuril võimalik ka kohtumenetluse käigus talle uues kuriteoepisoodis süüdistust esitada. Nagu aga märgitud, ei takista see X süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude tuvastamist ning neile karistusõigusliku hinnangu andmist. Ekvivalentsussuhte olemasolu kinnitavad tõendid ja prokuratuuri hinnang neile on süüdistuskõnes kajastamist leidnud ning prokurör jääb nende seisukohtade juurde. Seonduvalt X süüdistusega pistise võtmises MES nõukogu liikmena ja Y süüdistuses pistise andmises X-le kui MES nõukogu liikmele on kohus asunud seisukohale, et MES meetmed olid suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid Y ettevõte oli suurettevõte, mistõttu ei oleks AS Q saanud mitte mingeid MES meetmeid taotleda oma suuruse tõttu ega ka tütarettevõtete kaudu. Kohus leidis, et X ning Y ei saanud omada ega omanudki ettekujutust, et MES garantiipoliitikat on võimalik muuta nii, et AS Q saaks taotleda riigigarantiid summas 40 miljonit eurot. Samuti ei olnud Y kohtu hinnangul kuni mai-juunini teadlik X MES nõukogu liikmeks olekuks. Kohus on aga täielikult jätnud kõrvale kõik süüdistust kinnitavad tõendid. Nii näiteks on kohus täiel määral tähelepanuta jätnud ka alljärgnevad süüdistuskõnes välja toodud e-kirjad ja telefonivestlused: 11 02.07.08 telefonivestluses H-ga kasutab Y X-st kõneldes alljärgnevaid sõnu: „Sa ei tea, mis see mees võib teha, aga ma luban sulle. Ta muudab määrust. Nüüd tuleb see meile sobiv. … Nii et nad muudavad määruse re… vabandust … homme nad muudavad regulatsioone ja kõik laheneb meile soodsalt, nagu me tahtsime. Noh. Määruse muutmiseks sa pead olema natuke mõjuvõimas. Mõistad? … Aga ta teab, millistele nuppudele vajutada. … See on üks suur ringkond, H, sa pead sellest aru saama. Mis sa arvad, miks ma selle kuti sealt välja tirisin? … Ja palkan ta tööle ja siis hakkan välja võtma kogu seda raha, mis võimalik. Muud pole teha.“ 15.11.07 e-kirjas kirjutab Y: „seega peame me kuidagi selle raha leidma ja ma ei ta kuidas sa seda teha suudad, kuid sellele lisaks on vaja ka riigi garantiiga laenu vähemalt 40 miljonit eurot, et saada ülejäänud raha pankadelt, palun ära unusta, et mul on vaja kogu süsteemi finantseerida ka igapäevaseks töötamiseks… jne“. X 06.08.08 e-kiri Y-le ning B-le, milles ta kirjutab: „2008 veebruaris leppisime Y-ga kokku, et aitan Y-l asutada Q. Leppisime kokku, et pean järgmise viie aasta jooksul Q jaoks välja petma 20-30 miljonit eurot (vähemalt) ning andma oma parima, et Q saaks detailplaneeringu ja kõik vajalikud load kinnitatud septembriks 2008. … Minu nõue oli, et vähemalt 10% selles äris peab kuuluma eestlastele: 2% mulle ja 8% minu heale sõbrale S-le.“ Samuti on salvestatud 15.07.08 Y ja M vaheline vestlus alljärgneva sisuga: M: Veel üks asi, kas on võimalik esitada X aktsionäride nimekirja, kui ta on alles… N: Mida? M: Küsimus on, kas ta otsustab selle „MES“ garantii osas? Y: Ma ütleksin… Ma ei näita teda aktsionärina, selles osas on sul õigus. M: Ta on nimekirjas kaalukas nimi, aga kui sa teda koheselt näitad, siis tekib küsimus, sest ta otsustab kõike nii-öelda seoses oma firmaga. Eeltoodu pinnalt leiab prokuratuur, et tõendamist on leidnud süüdistatavate arusaam, et X-l oli nii põllumajandusministri nõunikuna kui ka MES nõukogu liikmena oma ametiseisundit kasutades võimalik saavutada Y poolt soovitud otsuseid. Prokuratuur on seisukohal, et X ning Y süü on tõendamist leidnud ning nad kuuluvad karistamisele. APELLATSIOONILE ESITATUD VASTUVÄITED X ja Y kaitsjad adv Aivar Pilv ja Jaak Siim on seisukohal, et puuduvad apellatsioonis märgitud alused maakohtu otsuse tühistamiseks ja nende kaitsealuse suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks. Kaitsjate hinnangul ei ole prokuratuur apellatsioonis suutnud selgelt ja veenvalt põhjendada, milles seisneb maakohtu poolt kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Suure osa apellatsioonis esitatud väidete puhul ei ole apellant viidanud üldse ühelegi tõendile, mis kohtu järeldused kahtluse alla seaks või ümber lükkaks. Apellant on kohtule esitatud etteheidete puhul ignoreerinud tõsiasja, et kohus on tõendite hindamisel lähtunud süüdistusaktis avatud süüdistuse sisust ja selles märgitud asjaoludest. Maakohtul ei ole õigust süüdistuse sisu omavoliliselt laiendada. Tuginedes elulise usutavuse kriteeriumile, on prokurör jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikas väljendatud seisukoha, mille kohaselt ei või kohus KrMS § 7 ja 14 tulenevalt võtta süüdistaja rolli ja täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kaitsjad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-15-09, milles rõhutatud, et kriminaalmenetluse käigus tuleb süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt. Y kaitsja adv Raul Palmaru leiab, et on arusaamatu, kuidas apellatsioonis osundatud tõendid kinnitavad pistise eseme ja ekvivalentsussuhte olemasolu. Prokuratuur palub lihtsalt ümber 12 hinnata kõiki olemasolevaid tõendeid ja muud argumendid seoses Y süüdistusega puuduvad. Arvestades kohtuotsuse motiveerituse kõrget taset, puudub sisuline võimalus uuritud tõendeid muul viisil hinnata. Maakohtu järeldused on õiged ja vastavad ka sellele, mis reaalselt aset leidis. Apellatsioonis on refereeritud valikuliselt prokuratuuri arvates kahtlust äratavaid tõendeid. Samas puudub apellatsioonis tõendite analüüs tervikuna. Kaitsjad on käesolevas asjas esitanud hulgaliselt tõendeid, mida kohus uuris ja millele on otsuses tuginetud. Kaitsja hinnangul puudub kuriteosündmus. X tööle värbamine ei toimunud mitte eesmärgist kedagi ebaseaduslikult mõjutada või seetõttu, et ta ametiisikuna paneks toime mingi teo, vaid seetõttu, et projekti vedama oli vaja võimekat kohalikke olusid tundvat inimest ning X sobis selleks. Prokuratuuri kontekstist eemaldatud ja muude tõenditega ajalisse järjekorda sobimatud väited ei anna alust kahtluse alla seada maakohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolusid. Ükski apellatsioonis esitatud seisukoht ei väära maakohtu poolt õigesti täheldatut – kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada ühegi lubaduse või kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt oleks Y poolt X-le laenu andmine, töötasu ettemakse tegemine või 2% osaluse lubamine olnud vastutasuks X poolt tehtavate tegude või nende tegude tegemise kohta lubaduse andmise eest. Prokuratuur on kaudsetele tõenditele tuginedes üritanud luua ebaõiget pilti toimunust. Tõsikindlalt ei ole võimalik ühtegi sellist kokkulepet ka tuvastada, kuna neid ei eksisteerinud. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et kogutud tõendeid objektiivselt hinnates puudub igasugune usutavus, et Y oleks andnud X-le viimase tegevuse eest MES-s pistist. Asjaolu, et X MES-i nõukogu liikmena ei teinud ühtegi Y või Q huvides olevat tegu, ei saanudki ühtki tegu faktiliselt teha ning ei ole isegi tuvastatud, et Y oleks teadnud X kuulumisest MES-i nõukokku, tõendab ilmekalt süüdistuse alusetust ja kinnitab maakohtu õigeksmõistva otsuse põhjendatust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tühistada, kuivõrd kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja puudulikult ja on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. X tegevuses kuuluvad objektiivsete koosseisutunnustena tõendamisele 1) tema ametiseisund
lg 1 mõttes nii põllumajandusministri nõunikuna töötamise ajal kui Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu liikmena 2) teod, mis X pani toime või oli toime pannud Q OÜ ja selle juhatuse liikme Y huvides põllumajandusministri nõunikuna ja MES nõukogu liikmena 3) vara ning varalised soodustused, mis X nimetatud tegude toimepanemise eest sai ning 4) eksvivalentsussuhe X ja Y vahel. Y tegevuses tuleb tuvastada 1) varaliste soodustuste andmine X-le 2) teod, mis X pani toime või pidi toime panema Y ja Q OÜ huvides ning varalised soodustused, mis X-le anti ja 3) ekvivalentsussuhte olemasolu. Maakohus on esmalt õigesti tuvastanud, et X oli nii põllumajandusministri nõunikuna kui MES nõukogu liikmena ametiisik
See asjaolu ei ole ka vaidluse esemeks. 13 X-le esitatud süüdistuse kohaselt sai ta Y-lt pistisena vara ning varalisi soodustusi kolmel moel: 08.02.2008.a intressivaba laenu 400 00 krooni; 2008.a märtsis lubas Y OÜ Q juhatuse liikmena X-le, et pärast Põllumajandusministeeriumist lahkumist annab OÜ Q talle tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projekti juhtimisel ning lisaks saab X 2%-lise osaluse OÜ-s Q. X omandas AS-i Q aktsiad 30.03.2009a. ja vara summas 531 000 krooni, mis kanti 31.03.2008.a OÜ Q arvelt OÜ F arvelduskontole. OÜ F osanik ja juhatuse liige C võttis kontolt sularahas välja summad 200 000, 300 000 ning 28 000 krooni ja andis üle oma vennale X-le. Puutuvalt Y poolt X-le antud laenu, leidis maakohus, et vastupidiselt süüdistuses väidetule, nagu oleks tegemist intressivaba laenuga, on tuvastatud, et X tasus intressi 20 000 krooni ning sellest tulenevat intressimäära arvestades ei olnud tegemist soodustingimustel laenuga. Veel märkis maakohus, et ei ole eluliselt usutav, et pistise võtja maksaks pistisena saadud laenu/raha pistiseandjale kahe kuu möödudes tagasi, sest pistis peaks olema tasu pistise võtjale tehtava õiguspärase teo eest. Kui X oleks saanud N-lt raha pistisena, ei oleks ta seda kajastanud oma majanduslike huvide deklaratsioonis ega oma pangakontole kandnud ning samuti ei oleks Y deklareerinud laenult saadud intressisummat oma 2008.a tuludeklaratsioonis. Siinjuures viitas maakohus S ja Y telefonikõnele, milles viimane kinnitas, et ta andis X-le veebruaris laenu mitte sellepärast, et tegemist oli ministeeriumi ametnikuga, vaid seepärast, et inimene oli rahahädas. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis seda väidet ümber lükkaksid. Prokurör märgib oma apellatsioonis põhjendatult, et maakohtu seesugune argumentatsioon rajaneb suures osas eeldusel, nagu heidetaks X-le ette 400 000 krooni suuruse pistisesumma vastuvõtmist. Maakohtu lähtepunkt on tõepoolest ekslik, kuivõrd süüdistusest enesest tuleneb, et tegemist on laenuga. Süüdistuse mõtte kohaselt on laen selle andmise asjaolusid arvestades käsitatav laenuvõtja jaoks soodustingimustel antud laenuga e tegemist on varalise soodustusega
Prokurör märgib põhjendatult, et seetõttu ei ole maakohtu argumentatsioon
lg 1 koosseisu realiseerimise aspektist lähtudes asjakohane, esitatud süüdistust silmas pidades ei ole asjakohane rõhutada fakte, et saadud raha on tagasi makstud, et laen kajastub X pangakontol ja majanduslike huvide deklaratsioonis, asjakohane ei ole kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt pole eluliselt usutav, et X, saades Y-lt sularahas n.ö pistist, kannab selle oma pangakontole, sest igale ametnikule on üheselt teada, et iga pangakontole kantud suurem summa võib tekitada kahtlusi ametniku aususes. Apellant rõhutab põhjendatult, et laenu saamise fakti varjamiseks puudus X-l igasugune vajadus, pistise esemeks muudavad laenu soodustingimused, mis ei kajastu ei pangakontol ega majanduslike huvide deklaratsioonis. Maakohus on kõnealust laenuteemat käsitledes viidanud ka 17.05.2008.a Y ja S telefonikõnele, milles Y kinnitab, et andis X-le laenu seetõttu, et inimene oli rahahädas, kuid samas jätnud kõrvale teised tõendid – Y 08.02.2008.a B-le saadetud e-kirja, milles Y teatab, et oli eile ministeeriumis ja annab ülevaate saadavatest toetustest. Sama e-kirjaga edastab Y B-le ka kirja, milles X küsib 400 000 krooni laenu ning viidates sellele kirjale, kirjutab Y B-le „kui sa allpool olevat meili näed, saad aru, mispärast, ta on ministri nõunik, ära sellele meilile vasta, see on rangelt konfidentsiaalne“ /III kd tl 181/. Selle kirja sisu näitab ju üheselt, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo. Mis puudutab 20 000 krooni intresside maksmist X poolt, siis kohtukolleegiumi hinnangul selle kohta siiski usaldusväärsed tõendid puuduvad. Ükski kohtus kontrollitud tõend peale 14 süüdistatavate endi ütluste seda tõsikindlalt ei kinnita. Kuigi Y deklareeris intressid oma 2008.a tuludeklaratsioonis, tuleb tähele panna, et deklaratsiooni esitas ta 2009.a, s.o ajal, mil ta oli juba teadlik talle esitatud kahtlustuse sisust. Kohtukolleegium soostub prokuröriga selles, et isegi juhul kui kõne all olevalt laenult oleks makstud intress väidetavas suuruses, on siiski tegemist varalise soodustusega
lg 1 mõttes, sest selle tehinguga ületati ilmselgelt taoliste tehingute tavapärased riskid. Arvestades X majanduslikku seisu (2008.a netosissetulek 270 197 krooni), oli kõnealuse laenu näol tegemist väga suure rahasummaga. Maakohtu poolt vastuvõetud tõendite pinnalt on aga tuvastatav, et X on samal perioodil esitanud korduvalt kiirlaenude taotlusi, milledele anti eitav vastus, temalt nõuti võlgade tasumist (vt nt V kd tl 78-80, 92-94, 164). Need asjaolud on Y poolt antud laenule
Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et laenusumma üleandmist, selle tagastamise tingimusi mingil moel ei fikseeritud. Y ei nõudnud ka mingeid garantiisid ega tagatist ja seda isikult, kes oli rahalistes raskustes. Neist raskustest oli Y teadlik ( vt Y ja S telefonivestlust 17.05.2008, kus Y räägib X kohta: ma aitasin teda ennem 400 000-ga, kui ta läks ära ministeeriumist … ma andsin talle kolme kuu palga ette, et ta saaks laenu tagasi maksta, sest ma ei taha, et mul raamatutes midagi kajastuks … ta laenas minult. Ta tuli minu juurde Pärnusse ja küsis 400 000 krooni … ütlesin olgu, ma pean sulle raha andma, pole probleemi. Sa oled hädas … ma saan aru, et tal on rahalisi raskusi /IV kd tl 82-83/). Kohtukolleegiumi hinnangul teadis X väga hästi, kellelt laenu küsida ja Y oma korda teadis, kellele ja miks seda andma peaks. Laen ületas kindlasti analoogsete tehingute tavapärased majandusriskid ning seda tuleb hinnata varalise soodustusena
Teiseks heidetakse süüdistuses X-le ette, et Y lubas talle varalise soodustusena tööd Audru valda rajatava kalakasvatuse projektijuhtimisel ning lisaks 2%-lise osaluse OÜ-s Q. X omandas viimatinimetatud firma aktsiad 30.03.2009.a. Maakohus leidis, et Y X-le tööd ei lubanud, X pakkus ise ennast Y juurde tööle, et tingimuste esitajaks oli X ning et X ettevõte OÜ F omandas 2% aktsiatest alles 30.03.2009.a, s.o oluliselt hiljem kui ta Q OÜ-s tööle asus. Kohus märkis ka, et kokkulepe oli F OÜ-e aktsiate omandamiseks, et juriidilist isikut tuleb füüsilisest isikust eristada. Otsuses on viidatud ka sellele, et OÜ Q ümberkujundamine AS-ks ja X määramine selle juhatuse liikmeks toimus pärast X Põllumajandusministeeriumist lahkumist, aktsiad olid tasu selle eest, et X oli nõus võtma äririske juhatuse liikmena. Tegelikult nähtub kohtuotsusest, et süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud (Y lubas X-le tööd, lubas 2%-lise osaluse oma firmas kui ka selle, et X firma omandas 30.03.2009.a AS-i Q aktsiad). Kuid maakohtu hinnanguga kohtukolleegium ei nõustu ning osundab, nii nagu apellatsiooniski rõhutatakse, et
lg 1 ettenähtud kuritegu on lõpule viidud juba pistise lubamisega nõustumisega, st nõustumisega, et ametiisikule antakse tulevikus üle vara või muu soodustus. Süüdistusest nähtuvalt lubas Y 2008.a märtsis X-le töö ning osaluse firmas, X nõustus sellega ja võttis hiljem ka vastu. Kuritegu oli seega realiseerunud X poolt pistise lubamisega nõustumisega. Oluline ei ole, millal soodustused üle anti ja kas need hiljem üldse üle anti. Tähtsust ei oma, kas OÜ Q oli pistise lubamise ajal ümber kujundatud või mitte. Tähendust ei oma ka see, kelle poolt tuli initsiatiiv pistise lubamiseks, käesoleval juhul siis, pole oluline, kas X pakkus ise ennast tööle või tegi esimese pakkumise Y. Oluline on, et Y lubas pistist ja X nõustus sellega. Maakohus on tõendatuks lugenud selle, et Y lubas X-le 2% AS Q aktsiatest ning X nõustus sellega. X süüküsimuse otsustamisel ei oma aga tähtsust, et hilisemalt omandas aktsiad X ettevõte F OÜ, s.o ametiisikuga seotud kolmas isik. 15 Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, nagu oleks süüdistuses märgitud 531 000 krooni kandmine Y korraldusel X poolt koostatud arve alusel F OÜ-le, millise summa C OÜ kontolt välja võttis ja vennale üle andis, käsitatav kolme kuu töötasu ettemaksuna, mistõttu ei saa seda pidada varalise soodustuse andmiseks. Kohtukolleegium märgib, et ka töö tegemise võimaldamine võib olla käsitatav varalise soodustusena. Käesoleval juhul on 531 000 krooni ülekandmine käsunduslepingu alusel, millest väidetavalt on X-le ettenähtud palgasumma 10 000 eurot e 156 000 krooni kuus vaieldamatult käsitatav varalise soodustusena
531 000 krooni vastab ligikaudu X kahe aasta sissetulekule (neto), 10 000 euro suurune kuupalk ületas X Põllumajandusministeeriumist saadava kuupalga peaaegu seitsmekordselt. Maakohtus kontrollitud tõenditega on kohtukolleegiumi hinnangul teod, mis on süüdistuses kajastatud ja mis X Y ning OÜ Q huvides põllumajandusministri nõunikuna toime pani, tõendatud. Süüdistuse kohaselt mõjutas X alates 2007.a oktoobrist Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevaid ametiisikuid muutma investeerimismeetmete garantiipoliitikat selliselt, et taotlejal tekiks valikuvõimalus võtta välja toetus või garantii. X tegi korduvalt ettepanekuid rakendada vastavat garantiipoliitikat, korraldades vastavasisulisi arutelusid. Nii nähtub X kirjast K-le 21.01.2008 teemal „garantiipoliitika arutelu – 21.
mõttes tähtsust, kas ta pistise vastutasuna oma tegevusega ka reaalselt otsustusi mõjutas, sest
ettenähtud kuriteokoosseis on realiseerunud sellega, kui ametiisik on pistise andja suhtes näidanud üles valmisolekut panna toime seadusega lubatud tegu või selle toimepanemisest hoiduda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses käesolevas asjas osutanud samuti, et pole oluline, kas ametiisik kokkulepitud teo ka tegelikult toime pani või toime panemata jättis. See, ka X tegevus otsuste kujundamisel oli kantud pistise lubamisest või saamisest või jätkas ta varem kokkulepitud poliitikate elluviimist, ei oma
Y OÜ Q juhatuse liikmena pöördus korduvalt X poole, et viimane aitaks saada loodava kalakasvatuse ettevõtte OÜ Q jaoks riigi garantiiga laenu kuni 40 miljonit eurot. See asjaolu tuleneb ilmekalt Y ja X e-kirjavahetusest – 15.11.2007 on Y X-le teatanud, et viimane õigesti aru saaks, siis ta on oma taskust kulutanud 10 miljonit krooni, et projekti arendada, oleks kahju kui see projekt Eestisse ei tuleks. Seega peame me selle raha kuidagi leidma ja ma ei tea, kuidas sa seda suudad, aga sellele lisaks on vaja ka riigi garantiiga laenu vähemalt 40 miljonit eurot, selleks, et saada ülejäänud raha pankadelt /V kd tl 63/. 28.11.2007.a Y saadetud kirjast X-le nähtub, kuidas Y selgitab, et temal on vaja omakapitali 10 miljonit, toetusi 10 miljonit, riigi garantiiga laenu 10 miljonit /V kd tl 76-77/; 06.03.2008.a kirjas teatab Y, et nad peavad olema kindlad, et saavad piisavalt riigi rahalist toetust /V kd tl 209/. MES nõukogu liikmena tegi X 10.01.2008.a MES finantsjuhile D-le ettepaneku rakendada kalandusrahastu investeeringumeetmetele garantiipoliitikat selliselt, et taotlejal tekiks valikuvõimalus välja võtta toetus või garantii. See asjaolu nähtub X 10.01.2008.a e-kirjast Dle, milles tutvustab garantiipoliitika ideed, kirjale on lisatud manusena seda poliitikat tutvustav dokument /V kd tl 97-98/. 11.01.2008.a MES nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt tegi X ettepaneku muuta Maaelu Arengukava ja kalanduse arendusrahastut, et oleks võimalik põllumajandussektorisse abi anda ka laenuna ja garantiina. Maaelu Arengukava 2007-2013 I ja II telje ning kalanduse arendusrahastu muutmise ettepanekut, rakendamaks investeeringumeetmetele ka garantiipoliitikat ning edastada nõukogu sellekohane seisukoht põllumajandusministrile /V kd tl 123-124/. 08.05.2008 toimunud MES nõukogu koosolekul on X muuhulgas teinud ettepaneku suhelda Põllumajandusministeeriumiga, muutmaks Kalafondis ja maaelu arengukavas intress abikõlbulikuks kuluks. Nõukogu andis juhatusele volituse antud ettepanekuga tegeleda /IV kd tl 29-31/. MES nõukogu poolt avaldatud seiskohad omasid olulist rolli ka Põllumajandusministeeriumis otsuste vastuvõtmisel. Pistise võtmise ja andmise objektiivse koosseisu vajalikuks ja samas küllaldaseks tingimuseks on pistise andja ja pistise võtja vahelise ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe 18 tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu otsus nr 3-11-68-11 ja otsuse p 14.3 käesolevas asjas). Maakohus on oma otsuses sedastanud, et kuivõrd süüdistuse järgi on X Põllumajandusministeeriumi nõunikuna nõustunud vara ja varalise soodustuse vastuvõtmisega, kuid Y-le ei ole samas pistise andmist süüks arvatud, pole võimalik tuvastada ekvivalentsussuhte olemasolu poolte vahel, pole võimalik tuvastada sellist tegu isikute vahel, mille väljundiks oleks ametiisiku poolt pistise andja huvides toime pandud õiguspärane tegu. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu käsitlus on väär. Apellatsioonis rõhutatakse põhjendatult, et isiku tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine toimub üksnes temale endale esitatud süüdistust silmas pidades. Asjaolu, et Y-le ei ole X-le kui põllumajandusministri nõunikule pistise andmises süüdistust esitatud, ei saa olla takistuseks faktiliste asjaolude tuvastamisel ja nende pinnalt X tegevusele õigusliku hinnangu andmisel. Pooltevahelise ekvivalentsussuhte olemasolu või selle puudumine teo toimepanemise ajal ei saa sõltuda sellest, kas Y-le on süüdistus esitatud või mitte, nagu ei ole kuriteost osavõtjale või kuritegeliku suhte teisele poolele süüdistuse esitamata jätmine isiku õigeksmõistmise aluseks. Tuleb märkida sedagi, et süüdistataval puudub õigus teistele sama teo toimepanemisega seotud isikutele süüdistuse esitamist nõuda. Põhjused, miks käesolevas asjas Y-le selles osas süüdistust ei esitatud, tuleneb sellest, et X-le
lg 1 (mõjuvõimuga kauplemine) järgi esitatud süüdistuse hindas süüdistaja samade faktiliste asjaolude pinnalt ümber
Mõjuvõimuga kauplemise puhul ei näe aga seadus ette vastutust mõjuvõimuga kauplevale isikule vara ja muu soodustuse andmise eest. Pistise lubamisega nõustumine ei pea olema verbaalne, vaid võib väljenduda ka konkludetsetes tegudes. Seega on käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline teada, et Y oli teadlik X kui ametiisiku tegevusalast, pädevusest, võimalusest otsustusprotsesse mõjutada talle vajalikus suunas. Kohtukolleegiumi hinnangul on kogutud tõendite pinnalt kahtlusteta kindel, et Y oli selgelt teadlik X ametipositsioonist, ülesannetest, sellest, et X-l on võimalik nii põllumajandusministeeriumis kui ka MES-s otsustusprotsesse mõjutada tema ning OÜ Q jaoks soovitud suunas seonduvalt Audru valda rajatava kalakasvatuse projektiga. Ning samas oli ka X suurepäraselt teadlik Y huvidest OÜ Q nimel tegutsedes. See sai X-le teatavaks juba siis kui Y esmakordselt oma projekti 2007.a augustis ministeeriumis tutvustamas käis. 400 000 kroonise laenu andis Y X-le 08.02.2008.a, misjärel X ametiisikuna jätkas selliste tegude toimepanemist, mis teenisid Y ning OÜ Q huve. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa sellest hetkest enam rääkida ametiisiku objektiivsusest ning sõltumatusest oma otsuste tegemisel, mis oli selge mõlemale süüdistatavale. Asjaolu, nagu oleks Y andnud ministeeriumi ametnikule, kes võib suunata ja mõjutada tema kalakasvatusprojekti, kus on mängus kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad summad, lihtsalt heast südamest, ei ole eluliselt usutav ning seda ei saa kuidagi väita ka asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid silmas pidades. Kui tekib soov kedagi aidata laenu näol, siis ei ole raske valida selleks kedagi, kes ei ole otseselt ja vahetult ametiisikuna tegev valdkonnas, mis on Y jaoks seotud väga suurte tehtud ja veel planeeritavate investeeringutega. 08.02.2008, s.o vahetult pärast laenu andmist, on Y saatnud e-kirja B-le, millega ta edastab viimasele ka kirja, milles X 400 000 krooni laenu küsib. Y teatab kirjas, et oli eelmisel päeval ministeeriumis, annab ülevaate saadavatest toetustest ning lisab, viidates X meilile „kui sa allpool olevat meili näed, saad aru, mispärast, ta on ministri nõunik, ära sellele meilile vasta, see on rangelt konfidentsiaalne“ /III kd tl 181/. Seega ei jää kahtlust, et ka Y teadvustas väga selgelt ekvivalentsussuhte olemasolu, et laen on antud X-le kui ministri nõunikule ning et X osutab selle eest teatud vastuteeneid. X ja Y teadmine teineteise huvidest, võimalustest ja 19 ootustest nähtuvad läbivalt nende suhtlusest nii telefonitsi kui meilitsi, mida kohtukolleegium eelpool juba käsitles. Y teadmine X võimalustest otsustusprotsesse mõjutada ja tema ootused selles osas nähtuvad ilmekalt näiteks tema 02.07.2008 telefonivestlusest H-ga, milles ta ütleb X kohta „Sa ei tea, mida see mees võib teha, aga ma luban sulle. Ta muudab määrust. Nüüd tuleb see meile sobiv … Nii et nad muudavad määruse re … vabandust … homme nad muudavad regulatsioone ja kõik laheneb meile soodsalt, nagu me tahtsime. Noh, määruse muutmiseks sa pead olema natuke mõjuvõimas. Mõistad? … aga ta teab, millistele nuppudele vajutada … see on üks suur ringkond, H, sa pead sellest aru saama. Mis sa arvad, miks ma selle kuti sealt välja tirisin? … ja palkan ta tööle ja siis hakkan välja võtma kogu seda raha, mis võimalik. Muud pole teha“ /IV kd tl 86-88/. Tõsi, see kõne toimus küll pärast seda kui X oli juba ministeeriumist lahkunud, on üksnes MES nõukogu liige, kuid sellest kõnest ilmneb selgelt, et see kindel teadmine X võimalustest otsustusi mõjutada, ei sündinud päevapealt, see põhineb Y ja X varasemal suhtlusel. Pistise võtmine on lõpule viidud, kui ametiisik on pistise andja suhtes näidanud üles valmisolekut panna toime seadusega lubatud tegu või sellest hoiduda. Käesoleval juhul on piisav, et X ja Y said aru, et hüved on ette nähtud vastutasuna tehtud või tulevikus tehtavate tegude eest. Seega ei oma kõne all oleva kuriteokoosseisu realiseerimise hindamisel tähtsust, kas X-l õnnestus garantiipoliitika läbisurumine soovitud viisil või mitte, või Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakendusmeetme vastuvõtmine sõnastuses, mille kohaselt ei oleks meetmetest projektidele toetuse saamiseks taotluste esitamise aja vajalik ehitusloa ja detailplaneeringu olemasolu või mitte. See, et Y ootab X-lt väga selgelt tema huvides tegutsemist, nähtub näiteks 15.11.2007.a ekirjasY kirjutab „seega peame me kuidagi selle raha leidma ja ma ei tea kuidas sa seda teha suudad, kuid sellele lisaks on vaja ka riigi garantiiga laenu vähemalt 40 miljonit eurot, et saada ülejäänud raha pankadelt, palun ära unusta, et mul on vaja kogu süsteemi finantseerida ka igapäevaseks töötamiseks …“/V kd tl 62-63/. Või 21.11.2007.a e-kiri X-le: „korralda nädalavahetusel kohtumine Taani-Eesti Kaubandustööstuskojast hr Z-ga, nemad proovivad nüüd sellele projektile Taani poole pealt abi anda, nii Brüsselis kui Taani siseselt“ /V kd tl 70/, või 1711.2007 e-kiri X-le, milles Y kirjutab: „sa pead korraldama kohtumise erivolinik Ö-ga … et peaks olema võimalik saada neilt selle projekti jaoks rahastamist, ühtlasi kui saad, siis rõhuta seda … Ma tean, et EL-st saaks sellise projekti jaoks kindlasti rahastuse, kuid keegi peab selleks tööd tegema, et see tehtud saaks ja sa pead oma inimesi tagant sundima …“ /V kd tl 68/. X tegutses ministri nõunikuna töötamise ajal Y huvidest lähtuvalt. Siinkohal osundab kohtukolleegium X 06.08.2008.a Y-le ja B-le saadetud kirjale: „2008 veebruaris leppisime Yga kokku, et aitan Y-l asutada Q Leppisime kokku, et pean järgmise viie aasta jooksul Q jaoks välja petma 20-30 miljonit eurot (vähemalt) ning andma oma parima, et Q saaks detailplaneeringu ja kõik vajalikud load kinnitatud septembriks 2008 … minu nõue oli, et vähemalt 10% selles äris peab kuuluma eestlastele: 2% mulle ja 8% minu heale sõbrale S-le.“ /III kd tl 68-69/. Sellest kirjast tuleneb muuhulgas, et X ja Y vahel oli selgelt väljendatud kokkulepe X poolt OÜ Q jaoks riigiametnikuna tehtavate toimingute ning saadavate hüvede kohta olemas juba hiljemalt veebruaris, kuid samal ajal jätkas X töötamist põllumajandusministri nõunikuna, MES nõukogu liikmena aga kuni novembrini 2008. Kohtukolleegium märgib, et pistise andmise ning võtmise koosseisu realiseerimisel ei ole oluline, kas ametiisik kavatseb hakata tegu toime panema, on selle toimepanemist juba alustanud, on selle juba toime pannud või ei kavatsegi ta seda tegelikult toime panna. Pistise andmise ja võtmise koosseis on realiseerunud ka juhul, kui vara või varaline soodustus 20 antakse teo eest, mille ametiisik on juba toime pannud, juhul kui poolte vahel valitseb selles osas ühtne arusaam. Tõendatud on ka ekvivalentsussuhte olemasolu Y ja X vahel episoodis, mis käsitab X tegutsemist MES-e nõukogu liikmena, mida ilmestab Y ja M vaheline vestlus 15.07.2008, kus M küsib „veel üks asi, kas on võimalik esitada X aktsionäride nimekirja, kui ta on alles … Y: Mida? M: Küsimus on, kas ta otsustab selle MES garantii osas? Y: Ma ütleksin … Ma ei näita teda aktsionärina, selles osas on sul õigus. M: Ta on nimekirjas kaalukas nimi, aga kui sa teda koheselt näitad, siis tekib küsimus, sest ta otsustab kõike nii-öelda seoses oma firmaga /IV kd tl 88-89/. Nagu kohtukolleegium varem osundas, ei oma
lg 1 ja § 297 lg 1 objektiivse koosseisu tuvastamisel tähtsust, kas X tegevus otsuste kujundamisel oli kantud pistise lubamisest või saamisest või jätkas ta varem kokkulepitud poliitikate elluviimist. Seega ei oma tähtsust see, kas X oli asunud garantiipoliitika rakenduselevõttu toetama juba enne seda, kui ta Y-ga tutvus, enne seda, kui hakkas tegutsema Y ja OÜ Q huvides või alles pärast pistisesuhte tekkimist. Eelnevat silmas pidades ei saa kohtukolleegium kuidagi nõustuda maakohtu järeldustega, mille kohaselt MES meetmed olid suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid Y ettevõte oli suurettevõte, mistõttu ei oleks AS Q saanud mitte mingeid MES meetmeid taotleda oma suuruse tõttu ega ka tütarettevõtete kaudu ning et X ja Y ei saanud omada ega omanudki ettekujutust, et MES garantiipoliitikat on võimalik muuta nii, et AS Q saaks taotleda riigigarantiid summas 40 miljonit eurot. Samuti ei olnud Y maakohtu hinnangul kuni mai-juunini teadlik X MES nõukogu liikmeks olekust. Maakohus on jätnud hindamata talle esitatud ja süüdistust igati toetavad ning objektiivsed tõendid ega ole ka põhjendanud, miks ta neid tõendeid süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel ei arvestanud. Nii X kui Y puhul on kohtukolleegiumi hinnangul täidetud ka kuritegude subjektiivne koosseis – nad mõlemad tegutsesid kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. X ja Y seadsid endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidasid võimalikuks, et see saabub. X eesmärgiks oli vara või varaliste soodustuste vastuvõtmine Y-lt tegude eest, mis ta ametiisikuna oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ning toime paneb. Y seadis endale eesmärgiks X-le kui ametiisikule vara ning varaliste soodustuste andmise X kui ametiisiku poolt toime pandud ja toime pandavate tegude eest. Märkimata ei saa jätta ka asjaolusid, mis olid süüdistatavatele n.ö liikumapanevaks jõuks. X oli rahalistes raskustes, Y pakkus neist vabanemiseks nii ajutist lahendust laenu näol kui püsivat lahendust väga hea sissetuleku näol. Y vajas aga riigipoolset toetust selleks, et oma projekti teostada ning X oli tema jaoks isikuks, kellel oli võimalus pääseda otsustamisprotsessidele lähemale ja neid juhtida või suunata. Kohtukolleegiumi hinnangul pani X toime
lg 1 järgi hinnatava ning Y
Prokurör taotleb X karistamist 6-kuulise vangistusega ja Y karistamist 3-kuulise vangistusega ning nende mõlema suhtes
Kohtukolleegium leiab, et taotletud karistused on põhjendatud, on vastavuses süüdistatavate süü suurusega ja
§-s 56 sätestatud teiste karistuse mõistmisel arvesse võetavate asjaoludega – X ja Y 21 suhtes raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes on taotletud karistused optimaalsed.
kohaldamiseks annavad aluse nii kuriteo toimepanemise asjaolud kui ka süüdlaste isikuandmed – X ja Y ei ole varem kuritegusid toime pannud. Kuivõrd ringkonnakohus tunnistab nii X kui Y neile esitatud süüdistustes süüdi, siis tuleb neilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 2, § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 3. septembri 2013.a otsuse X ja Y õigeksmõistmises Kar § 293 lg 1 ja § 297 lg 1 järgi, tunnistab nad uue otsusega süüdi ning mõistab karistuse. Kuivõrd ringkonnakohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuginedes KrMS § 180 lg 1, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega on valitud kaitsjatele makstud tasu välja mõistetud Eesti Vabariigilt. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. X kaitsja adv A. Pilv, Y kaitsja adv Jaak Siim ja Raul Palmaru esitasid ringkonnakohtule KrMS § 175 lg 1 ja § 185 alusel menetluskulude hüvitamise taotlused vastavalt 1430.80 eurot, 1610.- eurot ja 792.- eurot apellatsioonivastuse koostamise ja kliendi nõustamise eest. Vastustes apellatsioonile kordavad kaitsjad enamjaolt maakohtus esitatud seisukohti ega lisa uusi olulisi õiguslikke argumente. Kohtukolleegium leiab, et taotletud summad pole seega KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikud ja neid tuleb vähendada. Kohtukolleegiumi hinnangul on X-l mõistlikuks menetluskuluks 980 eurot, Y-l 1050.- ja 530.- eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb prokuröri apellatsiooni alusel KrMS §337 lg 1 p 4 nimetatu lahendi, tuleb nimetatud menetluskulud KrMS § 185 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigilt välja mõista. Malle Preimer Meelika Aava 22 Pavel Gontšarov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.