KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2028 Haldusasi X esialgse õiguskaitse t

) § 69 alusel ja kinnipeetavate järelevalve korraldust vanglas (

§ 66). 6.

Tallinna Vangla 05.10.2022 vastusest nähtuvalt on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle viimati otsustatud 22.09.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/277 (vastuse lisas 1 lk-d 12–15, edaspidi 22.09.2022 käskkiri). Sellega lõpetati 11.08.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/220 (vangla vastuse lisas 1 lk-d 8–11, edaspidi 11.08.2022 käskkiri) 3 kohaldatud abinõud ja alates 22.09.2022 kohaldati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmena käeraudu. Meetmeid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, kuid meetmete jätkamise vajadust tuleb uuesti hinnata pärast kuupäeva 22.10.

1. Tallinna Vangla kinnitas 05.10.2022 seisuga, et kaebaja ei ole 22.09.2022 käskkirjale vaiet esitanud. Vangla vastuse lisast 6, mis sisaldab mh kaebaja pöördumisi julgeolekumeetmete teemal, ei nähtu ka, et alates 22.09.2022 käskkirjast oleks kaebaja taotlenud julgeolekumeetmete ümberhindamist.
2. Eelnevat arvestades on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eelkõige käsitletav taotlusena peatada 22.09.2022 käskkirja kehtivus või täitmine (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 251 lg 1 punkt 1). Käskkirja kuupäeva järgi saaks tegemist olla ainult esialgse õiguskaitse taotlusega vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2), sest kinnipeetavale on enne kohtusse pöördumist vaidemenetlus kohustuslik (

§ 11lg 5).

Kuna vaidemenetlus puudub, siis on taotlus lubamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks pole võimalik lõpetada jalaraudade kasutamist, sest 22.09.2022 käskkirjaga otsustati nende eelnev kasutamine lõpetada ja uuesti jalaraudu ei kohaldatud. 8. Sisuliselt toimus 22.09.2022 käskkirjaga ka julgeolekuabinõude ümberhindamine, mida arvestades on kaebaja vastav taotlus halduskohtule esialgse õiguskaitse raames eesmärgipäratu. Samuti on käskkirjaga reguleeritud, et alates 22.10.2022 peab toimuma uus hindamine meetmete vajalikkuse osas. Kuna 22.09.2022 käskkiri on niivõrd uus, siis ei ole reaalne, et kaebajal on võimaliku julgeolekuabinõude ümberhindamise osas käimas vaidemenetlus, sest eelnevalt peab esitama vastava taotluse ning alles keelduva vastuse peale saab esitada vaide (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1 ja 3,

§ 11lg 5).

Seega isegi, kui käsitleda esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja ei taotle 22.09.2022 käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist, vaid eraldiseisvalt täiendavate julgeolekuabinõude ümberhindamist, siis tuleb see samuti HKMS § 249 lg-st 2 lähtuvalt rahuldamata jätta. 9. Kaebaja kaameraga jälgimine alates 21.09.2022 on kinnipeetava järelevalve toiming.

§ 7

lg 2 järgi on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 66

lg-te 1 ja 11 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning selle täpsem korraldus on kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44). Määruse nr 44 § 2 punkti 1 järgi on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas vaidemenetlus elektroonilise jälgimise üle alates 21.09.2022 ja ka ajaliselt on vaidemenetluse olemasolu väheusutav, seega HKMS § 249 lg-st 2 lähtuvalt jääb taotlus kaamera nn eemaldamiseks (õigemini selle väljalülitamiseks) rahuldamata. Kaebajal tuleks esmalt pöörduda kaamera väljalülitamise taotlusega vangla poole ja keelduva vastuse saamisel algatada vaidemenetlus (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1 ja 3,

§ 11lg 5).

1. Siiski ka juhul, kui kaebajal oleks käimas vaidemenetlus täiendavate julgeolekuabinõude ja kaamera nn eemaldamise küsimuses, jätaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul sisaldab Tallinna Vangla 22.09.2022 käskkiri piisavalt asjaolusid ja kaalutlusi, mis õigustavad julgeolekuabinõusid; kaebaja põhjustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ise oma käitumisega ja käskkirjas on asjakohaselt fikseeritud, et meetmete vajalikkust tuleb alates 22.10.2022 uuesti hinnata. Lisaks põhjendas vangla 05.10.2022 vastuses elektroonilist jälgimist kaebaja suitsiidikalduvusega, mida kinnitab mh lisana 2 esitatud A 21.09.2022 ettekanne. Kaebaja seevastu väidab, et ei teinud suitsiidiähvardust. Kohtul puudub alus A ettekandes kahelda. Kaebaja rõhutab temal esinevaid mäluprobleeme, sh käesolevas 4 haldusasjas, mistõttu kaebaja väiteid 21.09.2022 telefonikõne sisu kohta ei saa pidada usaldusväärseks. HKMS § 249 lg 3 järgi peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel mh arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, samuti määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ehkki täiendavad julgeolekuabinõud ja elektrooniline jälgimine riivavad kaebaja õiguseid, siis on avalik huvi vangla julgeoleku ja kinnipeetavate üle järelevalve pidamise vastu praegusel juhul ülekaalukas. Vangla on kohustatud tagama nii ametnike, kinnipeetavate kui sh kaebaja julgeoleku, kaitstes kaebajat mh tema enda eest, ning ei saa riskida uute rünnetega või sellega, et kui kaamera välja lülitatakse, teeb kaebaja suitsiidi või vigastab end. Tõenäosus selliste tagajärgede saabumiseks on kaebaja viimatise käitumise pinnalt piisavalt kõrge (vt lisas 1 sisalduvad käskkirjad ja lisas 2 sisalduv 21.09.2022 ettekanne). Seega esialgse õiguskaitse raames ei peaks kohus praeguse seisuga igal juhul põhjendatuks kohustada vanglat täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning kaamera kasutamist lõpetama.
2. Taotlus meditsiiniosakonda paigutamiseks on ühest küljest taotlus vabastada kaebaja lukustatud kambrist, teisalt aga nõuab kaebaja konkreetset kohta, kuhu ta tuleks üle viia. Mõlemast küljest vaadatuna jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Lukustatud kambrist vabastamise osas kehtib põhjendus, et 22.09.2022 käskkirja osas puudub vaidemenetlus (HKMS § 249 lg 2). Lisaks HKMS § 249 lg 1 eeldab esialgse õiguskaitse vajadust ehk esmalt peab olemas olema õigus (HKMS § 44 lg 1), mida esialgse õiguskaitse määrusega kaitsta. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta peab saama karistust kanda kindlas kohas, sh kindlas osakonnas. Sellist nõudeõigust vangistust reguleerivatest õigusaktidest ega mujalt ei tulene. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebajale seda korduvalt selgitatud.
3. Veel on kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit eesmärgiga, et nad teeks ettepaneku arstliku komisjoni moodustamiseks, et kaebaja suunataks ravile. Samuti tahab kaebaja perearsti ja psühhiaatri korduvvastuvõtte, et nende käigus paika panna talle sobiv raviskeem. Kaebaja kirjeldab, mis ravimite ja kogustega teda peaks ravima. Ka need taotlused jätab kohus rahuldamata. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetselt, millal, mitu korda, kui tihti ja millise arsti juurde pääseda. Vangla esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte (lisa 7) kinnitab, et kaebajale tagatakse pidev meditsiiniline abi ja jälgimine. Psühhiaatri vastuvõtt toimus 19.08.2022 ja perearsti vastuvõtt 03.10.
4. Sarnaselt vabaduses viibivatele isikutele tervishoiuteenuse osutamisega on ka vanglas tervishoiuteenuse osutamisel oma kord ning esialgse õiguskaitse määrusega pole põhjendatud tekitada olukorda, et kogu meditsiinipersonal oleks kaebajale mistahes eesmärkidel ja igal ajal vastavalt soovile kättesaadav. Lisaks on kohus kaebajale varem selgitanud (vt näiteks haldusasju 3-21-2214, 322-1348), et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (vt Tartu Maakohtu 06.03.2020 otsuse punkt 8 tsiviilasjas nr 2-19-14978 ja seal viidatud lahendid). Seega kokkuvõtvalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse taotlusele vastav nõudeõigus ja isegi, kui tal see oleks, poleks huvide kaalumise tulemusena põhjendatud esialgset õiguskaitset anda (HKMS § 249 lg 3). Vangla tervishoiutöötajatel on ka teisi patsiente peale kaebaja, omad ravijärjekorrad jne. Sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse esialgse õiguskaitse kohaldamisega alusel, et kaebaja arvates on tal tihedamalt vastuvõtte vaja, et saavutada enda soovitud ravi ja muid eesmärke (ilmselt vanglast vabastamist), ei ole põhjendatud. Kaebuse tagastamine
5. Lisaks eelnevale käsitleb kaebaja kohtule esitatud pöördumistes erinevaid kahjunõudeid. Viidatakse mitmetele summadele (12 215, 160 000, 5291, 18 581, 16 285, 25 000, 68 500 eurot) ja kuupäevadele juunis ja juulis 2022, samuti septembris
6. 5
7. Kohus tagastab kahjunõuded HKMS § 121 lg 2 punkti 22 alusel, sest kaebaja kuritarvitab kaebeõigust olulisel määral ja õiguste riive on väheintensiivne. Praeguse seisuga on kaebajal esimese astme halduskohtutes olnud või käimas 77 haldusasja (kaebused, riigi õigusabi taotlused, esialgse õiguskaitse taotlused). Suurem osa neist on seotud tervishoiuteenuse osutamisega, hulgaliselt on esitatud hüvitamisnõudeid. Kaebaja esitab läbisegi erinevaid seostamatuid taotlusi ja lisab neile kahjunõudeid. Praeguses asjas märgib kaebaja arusaamatult, et talle tagastati mingi originaal, aga koopiat mitte, ja järelikult on kohtueelne menetlus läbitud; sealt edasi liigutakse nõude 5291 eurot juurde, mis puudutab kaamera kasutamist; ja 12 215 euro juurde, mille tõendust peaks kohus otsima kuskilt 160 000 euro menetlusmaterjalidest. Pöördumise lisaks on 20 lk materjale alates
8. aasta algusest, mis on ammu käinud läbi teistest kohtuasjadest (nt 3-22-82, 3-22-475, 3-22-489, 3-22-490). Lisades on augustis 2022 esitatud kaebus nõudes 12 215 eurot adresseerituna kohtunik T. Nurmele ning mis seejärel on saanud kahjunõudena vangla templi 06.09.
9. Sarnaselt on Tallinna Halduskohtus augustis 2022 käinud 12 215 eurot viitega nõue, mis sai kahjunõudena vangla templi 14.09.2022 (08.09.2022 antud number 5-37/22/129-1). Lisaks on seal nõue 125 500 eurot. Käesolevas haldusasjas kaebaja 03.10.2022 kirjutatud avalduses käsitletakse aga juba 18 581 ja 16 285 eurot, lisatud kahjunõudes viidatakse täiendavalt veel 9251 eurole. Kokkuvõtvalt kuritarvitab kaebaja kaebeõigust sellega, et esitab korduvalt, hoomamatult ja suvaliselt taotluseid ning kahjunõudeid, mille jälgitavus on kohati juba võimatu. Kaebaja erinevate põhiprobleemide juurde lisatakse mitmetes summades kahjunõudeid, mis omakorda viivad veel uute summade ja liitnõuete juurde ja ei ole arusaadav, kuhu peaks vangla ja kohus seda jada pidi jõudma. Kuigi kohtule on võimalik liitkaebust esitada (HKMS § 37 lg 3), siis peavad nõuded olema omavahel piisavalt seotud, ning liitkaebuse mõttega ei ole kooskõlas esitada ühes haldusasjas kõiki nõudeid, mis parajasti meelel on. Liiatigi veel selliselt, et on võimatu aru saada, mitu kahjunõuet ja mis alustel kaebaja kokkuvõttes esitada soovib. Kohtu hinnangul ummistab kaebaja pahatahtlikult kohut, kuigi talle on selgitatud, et tuleb püsida haldusasjas käsitletava probleemi raamides (nt haldusasjades 3-21-1297, 3-22-1348). Samuti on kaebajale väga hästi selge kohtueelse menetluse läbimise eeldus, ometi esitas ta kohtule uuesti augustis halduskohtust juba läbi käinud 12 215 eurot nõude, mille menetluse algatas ta vanglas alles septembris
10. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Riive hindamisel ei saa lähtuda ainult kaebaja väidetest, vaid kohus saab arvestada reaalset olukorda. Kaebaja kaebab pidevalt halduskohtule terviseseisundi ja tervishoiuteenuse üle vanglas, kuid kaebaja tervisekaart ja näiteks lisas 1 esitatud julgeolekuabinõude käskkirjades kirjeldatu kinnitavad, et eelkõige tekitab kaebaja endale ise vigastusi ja samas on meditsiinitöötajad pidevalt olemas, et kaebajale asjakohast abi osutada. Et kaebaja ei saa täpselt sellist ravi, nagu ta nõuab, ei viita puudulikule tervishoiuteenusele, mis annaks aluse kahjunõudeks. Kaebaja agressiivse käitumise tõttu on olnud vajalik kaasata kaebaja abistamisse ka valvureid, kes nt panevad kaebaja kätele käerauad. Vangla hindas näiteks 10.07.2022 juhtumit oma 11.08.2022 vastuses nr 5-18/22/14971-2 (vangla lisas 4 lk-d 1-3), vaadates üle videosalvestise ja tuvastades, et meditsiinitöötajad käisid kaebajat abistamas ja valvurid kaebaja suhtes füüsilist jõudu ei kasutanud. Seega ei vasta tõele, et kaebajaga jõhkrutseti ning abi ei antud (vt kaebaja 10.07.2022 pöördumist vangla lisas 3 lk 1). Kokkuvõtvalt soovib kohus rõhutada, et asjaolu, et kaebaja võimendab probleeme, ei too kaasa õiguste riive intensiivseks lugemist, kui on kontrollitav, et reaalne olukord oli teine.
11. Lisaks ei saa kaebaja 12 215 eurot ja 5291 eurot nõuetes, mis on vanglale esitatud alles septembris 2022, olla läbinud kohtueelset menetlust, sest nõuete läbivaatamiseks on vanglal aega 2 kuud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Sama kehtib 03.10.2022 täiendavalt esitatud kahjunõude kohta, mis peab kaebaja sõnul olema läbi vaadatud 14.11.
12. Ehk kahjunõuded on ka ennatlikud ning esineb alus tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 punkti 4 näol (kaebaja pole 6 kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest korrast). Asjaolu, et kaebajale tagastatakse tema kahjunõuete originaale templiga „tagastatud kinnipeetavale“, ei tähenda

§ 11lg 8 mõttes tagastamist, mis annaks õiguse kohtusse pöörduda.

Viidatud sättes mõeldakse tagastamist sisulistel põhjustel (nt puuduseid ei kõrvaldata vms), mitte seda, et kinnipeetava soovi kohaselt tagastatakse talle kahjunõude dokument (et ta saaks selle alusel nt hiljem asjaolusid meenutada vms). 16. Kui kaebaja pöördumistest lugeda välja soov esitada kaebus, kohustamaks talle võimaldada kliinilise psühholoogi vastuvõttu ning psühhiaatri ja perearsti vastuvõtte tema soovitud aja ja tihedusega ning samuti kirjutades ette, mida need isikud peavad otsustama ja tegema (komisjoni moodustamiseks ettepaneku tegema, kaebaja soovitud ravi määrama jne), siis puudub kaebajal vastav nõudeõigus. Kaebajale on tervishoiuteenuse osutamine ja ravi vanglas tagatud (

§-d 52 ja 53), suunamiste ja raviotsuste tegemisel lähtutakse meditsiinilisest vajadusest, mitte patsiendi tahtest. Seega kohustamisnõuded kuuluksid tagastamisele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Sarnaselt, kui kaebaja tahteks oli esitada kohustamiskaebus tema meditsiiniosakonda paigutamiseks, siis ka selleks puudub kaebeõigus, sest kuskilt ei tulene õigust nõuda karistuse kandmist konkreetsel viisil või kohas. Muud menetluslikud küsimused

1. Viited riigi õigusabi vajadusele asjas 3-21-1297 on asjakohatud. Menetluslikke taotlusi tõendite kogumiseks pole vajalik lahendada, kuna haldusasja menetlus lõppeb kaebuse tervikuna tagastamisega.
2. Isikute eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel füüsiliste isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7