) § 191 alusel ettevõtluseks ATuring OÜ-sse (registrikood 16022400), mis oli tunnistatud iduettevõtteks. 09.03.2021 saatis PPA kaebajale e-kirja, kus palus esitada põhjaliku elulookirjelduse, koolide lõputunnistused, andmed selle kohta, kas kaebaja on teeninud sõjaväes ning kuidas on tagatud tema toimetulek Eestis. Samuti palus PPA täpsustada, millisel aadressil kaebaja elab, millal saabus Eestisse ning palus esitada koduriigi karistusõiendi väljavõtte. PPA palus andmeid ka selle kohta, millega äriühing ATuring OÜ tegeleb, mida on äriühingus tehtud alates ajast, mil projekt ATuring (nr AUEN-TPHO-4318) sai heakskiidu (alates 30.12.2020). Lisaks esitada bilanss ja kasumiaruanne viimase kuulõpu seisuga, kui suuri rahalisi investeeringuid on taotleja oma ettevõttesse teinud ning paluti esitada järgneva aasta lühiprognoos, sh ka kolme aasta eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad, planeeritav töötajate arv ja prognoositav käive. 17.03.2021 saatis kaebaja PPA-le e-kirja koos küsitud dokumentidega ning selgitas, et toimetulek Eestis on tagatud tema enda isiklikest säästudest. Kaebaja kinnitas, et saabus Eestisse 18.02.2021 Alžeeriast ning elab Eestis Villa Kadriorg Hostelis aadressil J. Köleri tn 2, Tallinn. Lisaks kinnitas ta kirjas, et pole kunagi sõjaväes teeninud. Projekti nr AUENTPHO-4318 kohta selgitas taotleja, et on valmis saanud riist- ja tarkvara süsteemid, omab kuute kavatsuskirja potentsiaalsete ostjatega ning valmistoodangut plaanitakse klientidele tarnima hakata
ja siseministri 16.01.2017 määruse nr 8 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni moodustamine ja selle töökord ning iduettevõtete määratlemine“ eksperdikomisjoni näol tegemist tavapärase eksperdiga, kelle eksperthinnangud on dokumenteeritud, põhjendatud ning järgitavad, vaid tegemist on pigem mitteprofessionaalsete "ekspertidega", kes ei ole oma töö eest isegi tasustatud ja peavad seetõttu töötama n-ö vabatahtlikkuse alusel. Kaebaja väidab, et ta ei ole mitte kunagi tahtlikult ega tahtmatult esitanud mingit valeinformatsiooni S. S. olukorra kohta projektiga seonduvalt. Järgides hoolikalt kõiki juhiseid, eriti „meeskonda“, kus on selgelt sätestatud, et Startup Visa programmi jaoks nõutavad andmed iga ettevõtte asutaja kohta, on absoluutselt nõutav, et lisada siia üksikasjad iga asutaja kohta. Kaebaja väitel S. S. nime mainiti ainult ettevõtte asutajana ja kaasasutajana. ATuring OÜ polnud oma noorele eale vaatamata asutamisest saati alustava ettevõttena kunagi seotud ühe inimese väärtuse ja ideega, vaid on üles ehitatud ideele väärtustada kõrgelt iga ettevõtte liikme inimpotentsiaali panust. Kaebaja väitel on S. S. ühingu esimestest päevadest peale ilmutanud selgeid ja paljastavaid märke ebakompetentsusest ja huvi puudumisest ettevõtte ja selle projektide vastu. Tema selline käitumine tekitas ettevõttes ebastabiilsust. Tema lahkumine ATuringist juba sedavõrd varajases staadiumis tuli iduettevõttele hoopis kasuks. Kaebaja pöördus väga varakult rohelise energia ja energiahaldustarkvara poole ja S. S. puudus neis valdkondades igasugune kogemus ja pädevus. Kaebajal õnnestus kuu ajaga kokku panna tipptasemel grupp professionaalseid spetsialiste, kusjuures uue meeskonna viimane panustav liige tõi iduettevõttele mõne tunniga rohkem kasu kui S. S. kolme kuu jooksul. Kaebaja väitel tegelikkuses näitavad kõik numbrid, et alates S. S. lahkumisest kaebaja projektist on ettevõtmisel olnud väga suur arv investeerimispakkumisi. Kaebaja väidab, et tal on riiklikult investeerimisfondilt 11 miljoni euro suurune investeerimispakkumine, mis võiks vabalt Eestisse tulla. Kaebajal on selleks tarvis ükses iduettevõtte staatuse taastamist ja elamisluba ettevõtluseks Eestis. Kaebaja väitel alles seejärel saab tuua ATuring OÜ kasu Eesti majandusele ja edasisele arengule, et paista silma kogu maailmas. Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad. Vastustaja väitel kohtumenetluse käigus on selgunud, et põhiline vaidlusküsimus on eksperdikomisjoni hinnang ja selle õiguspärasus 3 ning PPA õigus arvestada eksperdikomisjoni hinnanguga tähtajalise elamisloa taotluse menetluses. Välismaalste seadus (
) annab PPA-le õiguse ja paneb kohustuse elamisloa taotlemisel või pikendamisel hinnata taotluse põhjendatust ning seaduses sätestatud tingimustele vastavust. Nagu PPA ka otsuses selgitas, peavad elamisloa ettevõtluseks iduettevõttes taotlemiseks olema lisaks üldtingimustele täidetud järgmised lisatingimused: välismaalasel on osalus äriühingus, äriühing on kantud Eesti äriregistrisse, välismaalasel on piisavalt rahalisi vahendeid ning ettevõte peab vastama iduettevõtte määratlusele
tähenduses. Kaebaja taotlus ei vastanud tingimustele, kuna tema ettevõte ei vastanud iduettevõtte määratlusele
tähenduses. Iduettevõtte määratlusele vastavust hindab eksperdikomisjon, mis on moodustatud siseministri 16.01.2017 määruse nr 8 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ alusel. Määruse nr 8 § 2 lg 4 kohaselt on komisjoni ülesanne mh tähtajalise elamisloa menetluses arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses. Kaebaja seisukoht, et ta ei ole esitanud valeandmeid ei PPA-le ega eksperdikomisjonile, ei vasta tõele. Kaebaja avaldas eksperdikomisjonile 28.12.2020 taotlust esitades, et S. S. on projekti kaasasutaja ning projekti võtmemeeskonna liige. Tähtajalise elamisloa menetluse käigus selgus, et S. S. ei ole ei projektiga ega ettevõttega ATuring OÜ seotud juba alates 17.12.
tähenduses annab eksperdikomisjon, PPA-l puudub õigus/kohustus sellist hinnangut anda. Kaebajale on keeldutud elamisloa andmisest
p 2 alusel, mis on imperatiivne säte, st tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kuna eksperdikomisjoni arvamuse kohaselt ei vasta kaebaja esitatud projekt (sh ettevõte) iduettevõtte määratlusele
tähenduses, siis ei vastanud kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus tingimustele ning PPA keeldus õiguspäraselt tähtajalise elamisloa andmisest. Arvamuse andmiseks kaasatud Siseministeeriumi selgituse kohaselt siseministri 16.01.2017 määruse nr 8 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ § 2 lg 4 kohaselt moodustatakse iduettevõtte määratlusele vastamise hindamiseks haldusorgani juurde eksperdikomisjon. Nimetatud eksperdikomisjon on siseministri moodustatud ning selle ülesandeks on viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlustes arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega välismaalaste seaduse (
) tähenduses. Eksperdikomisjon tegutseb selle haldusorgani heaks, kes viib läbi vastavat välismaalase õigusliku staatusega seotud menetlust. Näiteks, kui välismaalane soovib tööle asuda iduettevõttesse ning taotleda endale tähtajalist elamisluba töötamiseks, siis tegutseb eksperdikomisjon iduettevõtte määratlusele vastamise 4 hindamisel PPA heaks, kelle pädevuses on tulenevalt
§-st 211 ja §-st 242 tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamine. Siseministri määruse § 3 näeb ette, et iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamiseks esitab välismaalane, tööandja või tööandja esindaja haldusorganile taotluse elektroonilises keskkonnas. Siseministri 24.01.2017 käskkirja nr 1-3/13 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni moodustamine ja selle töökord ning iduettevõtete määratlemine“ lisa 1 punkt 12 sätestab, et eksperdikomisjoni töövormiks on elektrooniline arvamuse andmine taotluste osas startup includer (dealum) keskkonna kaudu vastavalt taotluste laekumisele. Eksperdikomisjoni liikmetele taotlusega seotud vajalike andmete ja tõendite edastamine toimub eelnimetatud keskkonna või vastava eksperdikomisjoni liik me kontaktisiku kaudu. Siseministri käskkirja lisa 1 punkti 4 kohaselt on eksperdikomisjon kohustatud korraldama elektroonilise taotluskeskkonna toimimise, taotlejale eksperdikomisjoni arvamuse teatavaks tegemise ning eksperdikomisjoni tööga seonduvate andmete ja tõendite säilitamise. Eksperdikomisjoni sisemise töökorralduse kohaselt on SA KredEx allüksus Stratup Estonia see, kes vormistab komisjoni hinnangu dealumkeskkonnas. Siseministri määruse § 2 lg 4 kohaselt on eksperdikomisjoni ülesandeks viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetluses arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega
-i tähenduses. Seega annab eksperdikomisjon oma hinnangu, kas tegemist on iduettevõttega
-i tähenduses haldusorganile, kes viib läbi viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamis e taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlust. Kuivõrd eksperdikomisjoni ülesanne on üksnes arvamuse andmine ning eespool nimetatud menetluste osas teeb otsuse vastavat taotlust menetlev haldusorgan, siis on asjaolusid kogumina hinnates just haldusorgani otsustada see, kas ta arvestab eksperdikomisjoni arvamusega, kuna eksperdikomisjoni arvamus ei ole taotlust menetleva haldusorgani jaoks siduv.
lg 3 p 5, § 110 lg 12 ning § 224 lg 13 alusel on siseministril õigus kehtestada iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. Kuivõrd siseminister on nimetatud
-i sätete alusel kehtestanud siseministri määruse, siis on
-i tähenduses iduettevõtte staatust võimalik anda üksnes siseministri määrusest juhindudes. Siseministri käskkirja lisa 1 punkt 11 näeb Siseministeeriumile ette õiguse teostada järelevalvet eksperdikomisjoni töö üle. Siseministeerium teostab järelevalvet eksperdikomisjoni üle pisteliselt ja juhtumipõhiselt ning teeb seda viisa, viisaga määratud viibimisaja pikendamise, tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise ning lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi menetleva haldusorgani kaudu teenistusliku järelevalve käigus. Kuivõrd siseministri määruse § 2 lg 4 kohaselt on eksperdikomisjoni ülesandeks üksnes arvamuse andmine, siis seda arvamust eraldiseisvalt vaidlustada/edasi kaevata ei saa. Küll aga saab taotleja vaidlustada haldusakti, mille haldusorgan annab viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetluse tulemusena. Samuti on taotlejal võimalik igal ajal esitada eksperdikomisjonile uus taotlus iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamiseks, mille alusel eksperdikomisjon saab uuesti anda hinnangu, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses. Arvamuse andmiseks kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (eksperdikomisjoni liige) selgituse kohaselt eksperdikomisjon annab arvamuse Politsei-ja Piirivalveametile (PPA), kes viib läbi välismaalase õigusliku staatusega seotud haldusmenetlust. Eksperdikomisjon juhindus arvamust andes siseministri 21.01.2017 5 määrusest nr 8 “Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 8). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on läbi rakendatava Startup Estonia programmi üks eksperdikomisjoni liikmeid, kuid komisjoni tööd korraldab Siseministeerium, kes on ka ekspertkomisjoni PPA juurde moodustanud (määruse nr 8 § 2 lg 4). Haldusotsuse viibimis- või elamisloa taotluse suhtes teeb vastav haldusorgan (PPA), kellel on õigus eksperdikomisjoni arvamust otsustamisel arvesse võtta. Haldusorgan ei ole kohustatud lähtuma eksperdikomisjoni seisukohast välismaalasele viibimis- või elamisloa andmise otsustamisel, kui haldusorgani arvates esinevad asjaolud, mis vastavat viibimis- või elamusõigust anda ei võimalda. Vaidlustatav on haldusorgani otsus, mitte eksperdikomisjoni arvamus (analoogia saab siin tuua toetuste taotlemisega, kus vaidlustatav on keelduva otsuse teinud haldusorgani haldusakt, mitte aga iseseisvalt haldusakti sisendiks olnud eksperdi hinnang taotlusele). Kehtiva õiguse järgi ei saa eksperdikomisjon mingit staatust anda ega ära võtta. Eksperdikomisjon saab vaid anda ja muuta haldusorganile antud arvamust ning teavitada sellest haldusorganit ning iduettevõtet. Eksperdikomisjon hindab
-s sätestatud iduettevõtluse määratlusele vastavust tuginedes andmetele, mis taotleja annab. Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamiseks esitavate andmete ja tõendite loetelu on sätestatud määrusega nr
) § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt
-le ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
lg 1 sätestab, et välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise.
p 5 kohaselt tähtajalise elamisloa võib anda ettevõtluseks.
§-st 191 tulenevalt on tähtajalise elamisloa andmise eesmärk soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
sätestab ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise täiendavad tingimused, mille lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda, kui välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgi saavutamisele ja on täidetud järgmised tingimused: 1) välismaalasel on osalus äriühingus või ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana; 2) äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on kantud Eestis äriregistrisse; 3) välismaalasel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis.
lg 13 alusel valdkonna eest vastustav minister kehtestab määrusega tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel iduettevõtte (alates 21.03.2023 lisandus kasvuettevõte) määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. Siseministri 16.01.2017 määruse nr 8 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 8). Määruse nr 8 § 2 lg 2 sätestab, et kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks iduettevõttes või tähtajalist elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega või nende pikendamist, peab haldusorgan hindama enne tähtajalise elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist, kas tegemist on iduettevõttega Välismaalaste seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lg-tes 1–3 nimetatud asjaolu hindamiseks moodustatakse haldusorgani juurde eksperdikomisjon. Nimetatud eksperdikomisjon käesoleva määruse tähenduses on siseministri moodustatud komisjon, mille ülesandeks on viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise haldusmenetluses arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega välismaalaste seaduse tähenduses. Määruse nr 8 § 8 võimaldab eksperdikomisjonil muuta arvamust, mille lg 1 järgi eksperdikomisjon muudab iduettevõtte suhtes antud arvamust, kui ilmenvad asjaolud, mis 7 oleksid välistanud või välistavad äriühingule kuuluva majandusüksuse määratlemise iduettevõttena. Määruse nr 8 §-st 7 tulenevalt haldusorgan võib lähtuda viisa või viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse suhtes otsuse tegemisel eksperdikomisjoni arvamusest viie aasta jooksul selle andmise päevast arvates. Kohus viitab, et osundatud õigusnorm ei ole imperatiivne ning sellisel juhul on haldusorganil kaalutlusõigus otsustamaks, kas lähtuda eksperdikomisjoni poolt antud arvamusest või mitte. Haldusorgan selgitab seda oma sisulises otsuses (haldusaktis). Vastustaja on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud seda asjaolu vaidlustatud otsuses ning kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, sh suuliselt kohtuistungil.
punkt 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus). Vastustaja haldusmenetluses tuvastas, et M.B. esitas eksperdikomisjonile valeandmeid seoses projekti liikmetega, millest teavitati eksperdikomisjoni 13.04.
tähenduses saab anda eksperdikomisjon, PPA-l selleks pädevus puudub. EIS selgituse kohaselt isik võib esitada eksperdikomisjonile uue taotluse iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamiseks, mille alusel saab komisjon uuesti anda hinnangu, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses (juba uue projekti raames). Eksperdikomisjoni arvamuse kehtivuse aeg on viis aastat (määruse nr 8 § 7 lg 1). EIS esindajad selgitasid kohtus, et sama projektiga ei saa isik uuesti pöörduda, sest uueks pöördumiseks peab olema koostatud uus projekt iduettevõtte loomiseks/asutamiseks. Siseministeeriumi kohtule antud selgituse kohaselt siseministri 16.01.2017 määruse nr 8 „Iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord, esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamis e nõuded“ § 2 lg 4 kohaselt moodustatakse iduettevõtte määratlusele vastamise hindamiseks haldusorgani juurde eksperdikomisjon. Nimetatud eksperdikomisjon on siseministri moodustatud ning selle ülesandeks on viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlustes arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega Välismaalaste seaduse tähenduses. Kohus märgib, et eksperdikomisjoni poolt antud arvamus ei ole haldusakt, mida saaks eraldiseisvalt vaidlustada. Siseministeerium selgitas, et eksperdikomisjoni sisemise töökorralduse kohaselt on SA KredEx allüksus Stratup Estonia see, kes vormistab komisjoni hinnangu dealum-keskkonnas. Eksperdikomisjon annab vaid oma hinnangu, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses haldusorganile, kes viib läbi viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlust. Kuivõrd eksperdikomisjoni ülesanne on üksnes arvamuse andmine ning eelnimetatud menetluste osas teeb otsuse vastavat taotlust menetlev haldusorgan, siis on ka haldusorgani otsustada, kas ta arvestab eksperdikomisjoni arvamusega, kuna komisjoni arvamus ei ole taotlust menetleva haldusorgani jaoks siduv/kohustuslik. Kohus lisab, et kui haldusorgan arvestab eksperdikomisjoni arvamust, siis peab seda kajastama ka haldusaktis. PPA on käesolevas vaidluses seda asjaolu piisavalt selgitanud, mida kohus ei hakka üle kordama. Isikul on võimalik esitada eksperdikomisjonile uus taotlus/projekt iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamiseks, mille alusel eksperdikomisjon saab uuesti hinnata ja anda oma arvamuse, kas tegemist on iduettevõttega Välismaalste seaduse tähenduses. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohtule antud selgituse kohaselt eksperdikomisjon annab arvamuse PPA-le, kes viib läbi välismaalase õigusliku staatusega seotud haldusmenetlust. EIS on läbi rakendatava Startup Estonia programmi üks eksperdikomisjoni liikmeid, kuid komisjoni tööd korraldab Siseministeerium, kes on eksperdikomisjoni ka PPA juurde moodustanud. Vaidlustatav on haldusorgani otsus, mitte eksperdikomisjoni arvamus. Eksperdikomisjon ei saa mingit staatust anda ega ära võtta, vaid saab üksnes muuta haldusorganile edastatud arvamust, millest teavitab haldusorganit ja iduettevõtet. Eksperdikomisjonile sai PPA-lt saadud informatsiooni põhjal teatavaks, et M.B. esitas ATuring OÜ taotluses valeinfot - S.S. oli eksperdikomisjonile esitatud taotluses märgitud projektis osaleva võtmemeeskonna liikmena, kuigi selleks hetkeks oli ta juba meeskonnast vabatahtlikult lahkunud. Äriregistri andmetel oli S.S. ATuring OÜ osanik kuni 17.12.2020 ning juhatuse liige kuni 21.12.2020. Seega oli taotluse esitamisel ATuring OÜ-l, keda esindas ainuomanik ja ainus juhatuse liige M.B., teada, et S.S. oli projektist, meeskonnast ja äriühingust lahkunud, mis viitab asjaolule, et valeinfo esitamine eksperdikomisjonile oli teadlik tegu. EIS selgituse kohaselt valdkonna asjatundjatest koosnev eksperdikomisjon pidas ATuring OÜ puhul S.S.i kaasasutajana projektis osalemist väga oluliseks, eriti arvestades, 9 et ta oli ühtlasi märgitud ka võtmemeeskonna liikmeks. Eksperdikomisjon võtab arvesse iduettevõtte staatuse hindamisel võtmemeeskonna, sh nende varasemate kogemuste ja kompetentside, olemasolu. Varase faasi iduettevõtete puhul hinnatakse meeskonna komplekteeritust kõrgelt, kuna see on iduettevõtte edukuse jaoks kriitilise tähtsusega võtmetegur. EIS selgitusel eksperdikomisjonile sai PPA kaudu teatavaks, et taotleja oli tahtlikult taotluses esitanud valeandmeid eesmärgiga eksitada komisjoni ning saada seekaudu enda jaoks kasulik tulem. Määruse nr 8 § 8 lg 1 kohaselt eksperdikomisjon muudab iduettevõtte kohta antud arvamust, kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud äriühingule kuuluva majandusüksuse määratlemise iduettevõttena, millest tulenevalt pidas eksperdikomisjon vajalikuks senist otsustust muuta. Vastustaja kinnitusel PPA ei ole teinud Startup Estoniale ettepanekut äriprojekti uuesti hindamiseks, seda otsustas teha eksperdikomisjon iseseisvalt. PPA vaid teavitas Startup Estoniat tähtajalise elamisloa menetluse käigus selgunud asjaoludest ning küsis, kas esitatud projekt vastab jätkuvalt kriteeriumitele ning kas sellest tulenevalt tuleks projekti uuesti hinnata. PPA kinnitas, et ei anna komisjonile suuniseid arvamuse/hinnangu andmiseks. Vastustaja kinnitas, et iduettevõtluse määratlusele mittevastamine oli vaid üks asjaolu, mille tõttu PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, mille põhjendused on välja toodud vaidlusaluses otsuses, mida kohus ei hakka üle kordama (kaebaja pool on nendega tutvunud). Siseministri moodustatud eksperdikomisjoni (kuhu kuulub seitse erinevat organisatsiooni) ülesandeks on viisataotluse, viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse, tähtajalise elamisloa taotluse ja selle pikendamise ning lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlustes arvamuse andmine, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses. Taotlus esitatakse elektroonilises keskkonnas. Eksperdikomisjon annab PPA-le oma arvamuse, kas tegemist on iduettevõttega
tähenduses. Startup Estonia vormistab eksperdikomisjoni arvamuse (mis ei ole haldusakt) digitaalselt dealum-keskkonnas. Kuivõrd eksperdikomisjoni ülesanne on üksnes arvamuse andmine ning elamisloamenetluses teeb sisulise otsuse PPA, siis jääb ka haldusorgani otsustada, kas arvestada eskperdikomisjoni arvamusega, kuna komisjoni arvamus ei ole elamisloa taotlust menetleva haldusorgani (PPA) jaoks siduv, mida kinnitasid Siseministeerium ja EIS. Kohus möönab, et eksperdikomisjoni arvamust, mis ei ole haldusakt, eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, samas oma vastuväited arvamusele võib isik esitada tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist vaidlustades, mida kaebaja on praegusel juhul ka teinud. Käesolevas asjas kohus on tutvunud kaebaja vastuväidetega eksperdikomisjoni arvamusele, kuid nendega ei nõustu. Eksperdikomisjon vastavalt oma pädevusele ja siseministri kehtestatud korrale õiguspäraselt hindas
-s sätestatud iduettevõtluse määratlusele vastavust, tuginedes M.B.i poolt esitatud andmetele. Kaebaja väidab, et eksperdikomisjoni näol ei ole tegemist tavapärase eksperdiga, kelle eksperthinnangud on dokumenteeritud ja põhjendatud, vaid tegemist on pigem mitteprofessionaalsete "ekspertidega", kes ei ole oma töö eest isegi tasutatud ja peavad seetõttu töötama n-ö vabatahtlikkuse alusel. Kohus siinkohal selgitab, et valdkonna asjatundjatest koosnev eksperdikomisjon, mis on kollegiaalne organ, jõudis antud juhul ühehäälselt otsustuseni muuta esialgset arvamust, kuna eksperdikomisjonile sai teatavaks, et M.B. oli teadlikult/tahtlikult esitanud oma taotluses valeandmeid (komisjoni hinnangul eesmärgiga eksitada esksperdikomisjoni, et saada enda jaoks kasulik tulem). Siseministri määruse nr 8 § 8 lg 1 alusel ekspertkomisjon muudab iduettevõtte suhtes antud arvamust (eksperdiarvamus ei ole otsus), kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud äriühingule kuuluva majandusüksuse määratlemise iduettevõttena. EIS esindajate selgituste kohaselt M.B.i poolt ebaõigete andmete esitamine võtmemeeskonna liikmete osas on hindamisel olulise tähtsusega, sest seab kahtluse alla taotleja (sh esitatud andmete) usaldusväärsuse. 10 Kohtuistungil EIS (sh Siseministeeriumi) esindajad andsid põhjalikud suulised selgitused eksperdikomisjoni pädevuse, koosseisu, töö korraldamise, hindamise/arvamuse andmise, sh vormistamise, protseduuri jm kohta, vastates ka kõigile menetlusosaliste esitatud küsimustele, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et kaebaja kahtlused eksperdikomisjoni liikmete kompetentsuses on põhjendamatud ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda eksperdikomisjoni kompetentsuses ja usaldusväärsuses. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus eksprdikomisjoni arvamus on PPA-le õiguslikult siduv. Nii Siseministeeriumi kui ka EIS esindajad kinnitasid kohtule, et kuivõrd eksperdikomisjoni ülesanne on üksnes arvamuse andmine ning elamisloamenetluses teeb sisulise otsuse PPA, siis on haldusorgani diskretsioon otsustada, kas arvestada eskperdikomisjoni arvamusega või mitte, kuna komisjoni arvamus ei ole haldusmenetluses PPA-le siduv. Kohus sedastab, et vastustajal on õigus, mitte kohustus, eksperdiarvamusega arvestada sisulise otsuse (haldusakti) tegemisel. Seega kui PPA arvestab eksperdiarvamusega, siis ta oma otsuses põhjendab sellega arvestamist. Vastustaja on seda kaevatavas otsuses teinud, sh viidanud aluseks olevatele õigusnormidele. Kaebaja väidab, et S.S.i nime mainiti taotluses ainult ettevõtte asutajana/kaasasutajana. Kohus selle väitega ei nõustu. M.B.i poolt koostatud ja 28.12.2020 esitatud taotluses on ATuring võtmemeeskonna (taotluse lahtris „Key Team Members“) ühe liikmena märgitud ka S.S.. Kohus osutab, et taotluse esitamise seisuga, s.o 28.12.2020, S.S.il puudus seos nii projekti kui ka ettevõttega ATuring OÜ, mille osanik ja juhatuse liige ta enam ei olnud (astus sellest vabatahtlikult välja), millest oli teadlik ka M.B.. Vaatamata sellele kaebaja ise märkis ta üheks võtmemeeskonna liikmeks ja see oli kaebaja teadlik valik.
p 3 kohaselt keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. PPA asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et M.B.i tähtajalise elamisloa taotlus ei vastanud tingimustele, mistõttu ei olnud ka põhjendatud. PPA leidis, et M.B. esitas teadlikult eksperdikomisjonile projekti koos projekti liikmetega, kes esitamise hetkel enam äriühingus ei tegutsenud või kes polnud algusest peale seotud äriühinguga. M.B.i endine äripartner B. J. B. tõi oma e-kirjas (26.04.2021 saadetud ka PPA-le) Startup Estoniale välja, et M.B. on kopeerinud tema startup ettevõtte Neurinko OÜ äriplaani (mille ta esitas Startup Estonile 2017. aasta augustis) ilma tema loata. Samuti on M.B. saanud 2012. aastal Austrias 10-aastase Schengenisse sisenemise keelu, mis tühistati 26.06.2018. Vastustaja andmetel M.B. on ka varasemalt, 05.06.2019, esitanud PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse
Kaebajat teavitati tähtajalise elamisloa keeldumise alusetest (s.o investeeringu puudumine 65000 eurot ja piirarvu täitumine), mistõttu kaebaja otsustas võtta oma taotluse tagasi (27.06.2019) ning PPA lõpetas menetluse. Vastustaja andmetel Maksu- ja Tolliametilt saadud teabe kohaselt ei ole kaebajale Eestis väljamakseid tehtud, samuti ta ei ole tasunud makse, mistõttu PPA-le jäi selgusetuks, kuidas oli tagatud kaebaja toimetulek Eestis. Kaebaja väitis PPA-le, et tema toimetulek Eestis on tagatud tema enda isiklikest säästudest. Haldusmenetluses PPA viis 07.05.2021 läbi M.B.i küsitluse seoses illegaalimenetlusega (kaebaja D-viisa kehtis 05.02.2021 - 05.05.2021). Küsitluse ajal PPA selgitas M.B.ile, et ta peab Eestist lahkuma 7 päeva jooksul ja naasma oma koduriiki, millega kaebaja nõustus. M.B. lahkus Eestist 13.05.2021 Tallinn-Istanbul lennuga Türki, kus tal oli kehtiv elektrooniline viisa. 15.05.2021 saadeti kaebaja Istanbul-Tallinn lennuga Eestisse tagasi, kuna tal puudus võimalus lennata Türgist edasi päritoluriiki Alžeeriasse, milline oli teadmata ajaks Covid pandeemia tõttu kõik riiki saabuvad lennud tühistanud. 11 Vastustaja selgituse kohaselt välismaalasele elamisloa andmise või keeldumise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada ka otsuse mõju tema perekonnaelule. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb välja selgitada, kas isik elab perekonnaelu Eestis.
tähenduses moodustavad perekonna abikaasa ja alaealised lapsed. Menetluse käigus PPA on tuvastanud, et kaebaja alaealine poeg elab Eestis oma emaga aadressil xxxxxxxxxx. Kaebajal kooselu lapse ja tema emaga ei ole. Kaebaja elab Eestis aadressil Villa Kardiorg Hostelis aadressil J. Köleri tn 2, Tallinn (kaebaja on ise märkinud selle hosteli oma elukohaks Eestis). PPA hinnangul kaebaja ei ela Eestis perekonnaelu
mõistes. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Vaidlustatud otsuses selgitatakse, et rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise, riigis viibimise ja riigist lahkumise üle. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ei tulene välismaalasele põhiõigust asuda Eestisse elama või tööle. PPA oli elamisloamenetluse käigus jõudnud järeldusele, et M.B.il ei ole subjektiivset õigust saada elamisluba Eestis. PPA otsustas keelduda M.B.ile tähtajalise elamisloa ettevõtluseks (startup) andmisest, põhjendades keeldumist kaevatavas haldusaktis. Kohtu hinnangul vastustaja on piisavalt selgelt ja arusaadavalt asjaolusid kirjeldanud ning oma seisukohti põhjendanud koos viidetega õigusnormidele nii kaevatavas otsuses kui ka kohtule esitatud kirjalikes selgitustes. Kohus, hinnanud haldusasjas kaebaja ja vastustaja põhjendusi/seisukohti, faktilisi asjaolusid, õiguslikku alust ning esitatud tõendeid, sh kaasatud isikute kirjalikke ja suulisi arvamusi, asub seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning kaebuse nõuete rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSKULUD HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskuölude hüvitamist taotlenud. Seega poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 12 13 14 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.