1-16-2779/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2779 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
3. aprilli
4. a määrus süüdimõistetu K.V (K.V) karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.V (isikukood XXX) kaitsja advokaat Katrin Jennsen, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. 3.
8. 3.
9. 3.
10. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
11. aprilli
12. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokaadibüroole Sirje Must Elva osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. K.V-lt mõista menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
13. Tartu Maakohus
14. aprilli
15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2779 tunnistas K.V süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 121 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõistis tema liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 kohaldades jättis kohus karistuse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, allutas K.V katseajaks käitumiskontrollile ja nägi ette, et ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
17. märtsil
18. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne K.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu oli rikkunud temale määratud kontrollnõudeid.
19. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungil
20. aprillil
21. a. K.V kohale ei ilmunud. Telefonikõnele vastates teatas K.V, et laps on haige ja istungile tulla ta ei saa. Ta lubas esimesel võimalusel esitada arstitõendi. Maakohtu määrus
22. Kohtuistung toimus
23. aprillil
24. a ja samal kuupäeval tehtud määrusega pööras Tartu Maakohus K.V-le Tartu Maakohtu
25. aprilli
26. a otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. Vastavat otsustust põhjendas kohus järgmiselt. 4.
27. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik senini kulgenud katseaja jooksul määranud K.V-le 25 registreerimisaega, millest kohal on ta käinud 13 korral. 12 korral on aega süüdimõistetust tulenevalt erinevatel põhjustel muudetud. K.V on toonud põhjenduseks nii unustamise, lastega tegelemise, arestimajas viibimise kui ka haigestumise. Seejuures ühtegi arstitõendit ta haiguste kohta esitanud ei ole ning arestimajast saadud info kohaselt ei olnud ta enda viidatud ajal ka arestimajas. Samuti on süüdimõistetu viibinud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata käitumiskontrolli ajal Soome Vabariigis, kus on pannud toime poevarguse ja saanud selle eest karistada. Lisaks on ta katkestanud temale vajalikus sotsiaalprogrammis osalemise. Kohtuistungil kriminaalhooldusametniku avaldatust nähtub, et K.V sarnane käitumine on jätkunud ka peale erakorralise ettekande esitamist kohtusse ja ajal, mil ta teadis, et asi tuleb kohtuistungil arutamisele. Ka kohtusse tulemisega esines süüdimõistetul probleeme, kus ta tõi mitteilmumise ettekäändeks sarnased põhjused, andes seejuures valeinformatsiooni (kohtule meili saatmine, arstitõendi esitamine), mis ei leidnud hiljem kriminaalhooldusametniku kontrollimisel kinnitust. 4.2 Eeltooduga on tõendamist leidnud K.V poolt temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuete pidev ja mitmekülgne rikkumine. Kogu aastase katseaja kestel on tema sarnane käitumine jätkunud, millest kumavad läbi ka ennastõigustav noot ja teiste süüdistamine kujunenud olukorras. Arvestades süüdimõistetu enda selgitusi rikkumistele, ei saa neid pidada mõjuvalt põhjendatuiks ning tegemist on olnud tema tahtliku käitumisega. K.V on näidanud korduvalt üles hoolimatut suhtumist karistuse kandmisse ega ole osanud hinnata võimalust jätkata oma elu vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Sellise käitumisega on süüdimõistetu selgelt takistanud tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist ning karistuse eesmärkide efektiivset täitmist. Kuna K.V senist suhtumist arvestades, mis ei ole muutunud ka peale erakorralise ettekande esitamist, on alust kahelda, et ta oleks tegelikult ka motiveeritud ja võimeline kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid edaspidi täitma hoolsamalt, siis kriminaalhoolduse jätkamine ei ole tema suhtes põhjendatud ega võimalik. Seega tuleb karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
28. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse K.V kaitsja advokaat Katrin Jennsen, taotledes lahendi tühistamist. Kaebuse argumendid on järgmised. 5.
29. K.V rikkumised ei ole olnud pahatahtlikud. Samuti ei ole ta käitumiskontrolli nõuete täitmist katkestanud ega lahkunud jäädavalt välismaale sooviga kriminaalhooldusest kõrvale hoida, vaid ta on ikka ja jälle asunud kriminaalhooldajaga koostööd tegema. Peale Tartu Maakohtus
30. aprillil 2017.a toimunud kohtuistungit ei ole K.V kordagi kontrollnõudeid rikkunud ning tema enda sõnul on ta hakanud koostööle ka uue kriminaalhooldajaga. 2 5.
31. Kriminaalhoolduse peamiseks eesmärgiks on süüdimõistetu suunamine õiguskuuleka elu juurde. Registreerimiskohustusel on üksnes toetav ülesanne. Seega isik saab rikkuda registreerimiskohustust, kuid ikkagi mitte toime panna uusi kuritegusid, ning sellisel juhul tuleb käitumiskontrolli pidada edukaks, kuna peamine eesmärk - õiguskuulekus - on täidetud. Kriminaalhoolduse kestel ei ole K.V sooritanud ühtegi kuritegu. Süüdimõistetu ühiskonnaohtlikkust ei tulene tema üldisest käitumisest ega registreerimiskohustuse täitmises esinenud puudustest. 5.
32. K.V on toetav perekond ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, kes on käesoleval ajal 2-aastane. Kuigi ametlikku töökohta ei ole K.V õnnestunud leida, on ta kogu kriminaalhoolduse perioodi teinud juhutöid ning osalenud selliselt pere ülalpidamises. Ka seetõttu saab kriminaalhooldust ning käitumiskontrollile allutamist K.V suhtes pidada toimivaks ning eesmärgi täitnuks. Mitmel korral on K.V rikkunud registreerimisnõuet just põhjusel, et tal on tulnud käituda vastutustundliku lapsevanemana ning lapse ema tööle minnes ei ole ta leidnud lapsele teist hoidjat, mistõttu on tal endal tulnud lapsega koju jääda. 5.
33. Tegemist on noore inimesega, kes püüab oma elu korda seada, olles lapsevanem ja jagades end mitmete kohustuste vahel. Pigem halvendaks karistuse täitmisele pööramine K.V resotsialiseerumist ning normaalset toimetulekut ühiskonnas. Seetõttu võib karistuse täitmisele pööramist pidada pigem tema õiguskorda rikkuvat käitumist soodustavaks. Peale reaalse vangistuse kandmist on tema sotsiaalne toimetulek veelgi halvenenud, sidemed perekonnaga võivad katkeda ning motivatsioon õiguskuulekaks eluks võib olla seetõttu oluliselt väiksem. Alahinnata ei saa ka kinnipidamiskohas tekkivate sidemete mõju edasisele õiguskuulekale toimetulekule. 5.
34. K.V suhtes ei ole tarvitusele võetud KarS § 74 lg-s 4 sätestatud abinõusid, otstarbekam oleks kaaluda täiendavate kohustuste määramist vangistuse täitmisele pööramise asemel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
35. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus.
36. Vastavat seisukohta põhistades olgu kõigepealt ära märgitud, et K.V poolt käitumiskontrollnõuete järjepidev rikkumine on kinnitust leidnud ning vaidlust selles ei ole. Käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus sellest, kas süüdimõistetu korduvad eksimused olid talle vabandatavad või näitavad need, et ta on kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud tahtlikult. Nimelt on kontrollkohustuste täitmata jätmine karistuse täitmisele pööramise aluseks vaid siis, kui see toimus mõjuva põhjuseta. Teiste alternatiivsete meetmetena võib kohus määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra. 7.
37. Ringkonnakohus leiab, et K.V-le kontrollnõuete korduvad rikkumised vabandatavad ei ole. Tema käitumine, s.o registreerimiskohustuse ebakorrektne täitmine terve senise katseaja jooksul, ametniku loata ja teadmata Eestist lahkumine ning sotsiaalprogrammi katkestamine, osundab üheselt soovile kontrollkohustustest kõrvale hoida. Iseäranis märkimisvääne on, et registreerimisnõude rikkumised on jätkunud ka pärast kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohtusse esitamist, s.o süüdimõistetu taoline käitumine näitab ilmekalt tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kohtuotsuse täitmisse. Registreerimiskohustuse sage eiramine ei saa olla vabandatav laste hoidmise vajadusega, nagu seda leitakse määruskaebuses. Samuti on alust süüdimõistetu sellistes ütlustes kahelda, kuivõrd maakohus on tuvastanud tema ebatõese vabanduse, nagu ta oleks viibinud registreerimiseks kokku lepitud ajal arestimajas ning samuti ei ole ta väidetud haigestumisi kinnitanud ühegi arstitõendiga. Asjaolu, et K.V rikkumised ei ole võtnud 3 veelgi ulatuslikumaid mõõtmeid (s.o ta ei ole lahkunud jäädavalt välismaale, kontrollnõuete täitmist sootuks katkestanud) asjakohaseks argumendiks ei ole. 7.
38. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega õigeks kaitsja sedagi seisukohta, et käitumiskontrolli tuleb pidada edukaks juba siis, kui süüdimõistetu ei ole toime pannud uusi kuritegusid, s.o vaatamata kontrollnõuete pidevale rikkumisele. Katseajal peab süüdlane täitma talle käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, võimaldamaks teostada enda üle järelevalvet ning kindlustada kohtu määratud nõuete ja kohustuste täitmine. Praeguselt on K.V oma käitumisega takistanud järelevalve teostamist enda üle ja tema rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. 7.
39. K.V perekonna olemasolu, soov hoolitseda pereliikmete eest ja kaitsja arvamus, et vangistuse kandmine mõjutab negatiivselt nii kaitsealuse pereelu kui tema motivatsiooni elada õiguskuulekalt, karistuse täitmisele pööramata jätmiseks alust ei anna. Taolise tagajärje on K.V ise oma käitumisega kaasa toonud. Samuti ei ole nõutav, et enne võrdleva raskuse poolest intensiivsema reageerimisvariandi kasuks otsustamist (vangistuse täitmisele pööramine) peaksid neist leebemad olema juba kasutatud. Rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt selle olemus. K.V osas peab toonitama aga sedagi, et KarS § 74 lg-s 4 ette nähtud kergemat mõjutusviisi on tema osas ka juba rakendatud, s.o kriminaalhooldusametnik on talle teinud 2 kirjalikku hoiatust, kuid soovitud tulemust see kaasa ei toonud. Süüdimõistetu osas puudub veendumus, et ta vabadusse jäädes hakkaks kontrollnõudeid täitma korrektselt. K.V peab karistuse ära kandma vangistuses.
40. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
41. K.V kaitsja advokaat Katrin Jennsen esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumisele 30 minutit, konsultatsioonile kaitsealusega samuti 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus küsitud ulatuses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel K.V kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus