4-21-3474/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. novembril
2. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses 4-21-3474 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi F.R-i kaebus PPA Lõuna prefektuuri 18.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,006476 Kaevatava otsuse teinud asutus Menetlusalune isik/kaebuse esitaja PPA Lõuna prefektuur (asukoht: Tartu, Riia 132), esindaja kaebemenetluses: vanemspetsialist Eva Liiv F.R isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p 3, § 133, § 155, § 156, KrMS § 180 lg 1, kohus Otsustas: Rahuldada kaebus täielikult. Tühistada PPA Lõuna prefektuuri 18.08.2021 otsus väärteoasjas 2780,21,006476 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edastada käesolev kohtuotsus F.R-ile ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud 18.08.2021 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna vanemspetsialist Eva Liiv otsuse väärteoasjas nr 2780,21,006476 selle kohta, et F.R xxx kella xxx paiku lõhkus sõrgkangiga xxx xxx trepikojas asuva elektrikilbi. Menetlusalune isik pani toime väheolulise varavastase süüteo KarS § 203 lg 1 - § 218 lg 1 mõttes ning kohtuvälise menetleja ametnik määras F.R-ile karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 07.09.
3. F.R esitas 30.08.2021 kaebuse (tl 1-3) PPA Lõuna prefektuuri 18.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,
4. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema ei ole elektrikilpi lõhkunud ega viibinud trepikojas elektrikilbi väidetava lõhkumise ajal. Samuti väidab F.R , et D.P. valetab, et nägi menetlusalust isikut trepikojas sellel ajal sõrgkangiga. Menetlusalune isik väidab, et ainukene inimene, keda ta raudtoruga või raudkangiga sellel õhtul nägi, oli D. P. Ei F.R ega D. P. läinud sellel õhtul elekter ära. Samuti nähtub 18.06.2021 lõpetatud kriminaalasja nr 21278000784 juurde kuuluvalt vormikaamera salvestiselt, et D. P. ja kaks samas trepikojas elavat meest raudtoruga ja suure valge telliskiviga olid F.R-i korteri ukse taga. Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungil osaleda. PPA Lõuna prefektuur 30.09.2021 vastuses kaebusele (tl 9) on seisukohal, et otsuse muutmiseks ei ole alust ning menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. D. P. avaldusest nähtub, et xxx õhtul kella xxx paiku vaatas ta xxx xxx korteris nr x televiisorit, kui trepikojast kostus purustatud klaasi klirin ning elekter läks ära. D. P. tormas koheselt trepikotta ning nägi, et neljandal korrusel korteri x elanik F.R liikus kiiresti viiendalt korruselt, kus asub elektrikapp, oma korterisse, käes sõrgkang. Lähtuvalt menetluse lihtsustamise printsiibist ei pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks teostada avaldaja D. P. tunnistajana ülekuulamist ning samuti puudus alus kahelda D. P. digitaalselt allkirjastatud avalduses toodud asjaolude tõesuses. Küll aga on menetleja suuliselt vestelnud tunnistajaga. Kohtuväline menetleja leiab, et F.R-i kaebuses toodud väited on paljasõnalised ja ennastõigustavad. F.R on teo toime pannud kaudse tahtlusega ning karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra. Süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning nii kohtuvälise menetleja esindaja kui ka menetlusalune isik on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungil osaleda. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et 2 otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kuigi kohtu hinnangul on väärteoprotokoll vormistatud nõuetekohaselt, siis ei ole süüteo väidetava toimepanemise kohta kogutud piisavalt tõendeid. Nimelt üle ei ole kuulatud trepikojas viibinud tunnistajaid ega menetlusalust isikut, samuti ei tõenda süüteo toimepanemist asja materjalide juurde lisatud politsei vormikaamera videosalvestis. Ka ei tõenda teo toimepanemist vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 15) ja PPA infosüsteemi väljatrükk (tl 16). Antud minetusi ei saa kohtu hinnangul vabandada ka nn menetluse lihtsustamisega. Kohus selgitab siinkohal, et väärteoprotokoll ja süüteoteade ei ole tõendid. Väärteoprotokoll on kohtuvälises menetluses menetlusdokument, milles vaid fikseeritakse väärteo toimepanemine ja selle toime pannud isik ning tõendid, millega väärteo toimepanemine ja isiku süü on tõendatud. Küll aga võivad väärteoprotokollis sisalduda menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, mida võib pidada tõendiks (vt RKKKo 3-1-1-101-03, p 6.1-6.2). Ka süüteoteadet ei saa võrdsustada tõendiga KrMS § 63 lg 2 mõttes, kuna selles kajastatud informatsiooni tuleb kohtuvälisel menetlejal veel edaspidiselt kontrollima hakata. Käesolevas asjas aga ei ole kogutud piisavalt tõendeid, kontrollimaks teates esitatud informatsiooni süüteo toimepanemise asjaolude kohta. VTMS § 65 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Käesolevas asjas ei ole menetlusalust isikut F.R eraldi menetlustoimingu raames üle kuulatud. Samas on väärteoprotokolli F.R kirjutanud ühe lause, mille kohaselt on ta protokolliga tutvunud ja rikkumist ei tunnista. Nimetatud ütlused aga tõendavad ainult seda, et ta ennast süüdi ei tunnista. Kohtu hinnangul tulnuks menetlusalune isik eraldi menetlustoimingu raames üle kuulata, et saada temalt sisulisemaid ütlusi, mida oleks omakorda saanud võrrelda erinevate tunnistajate ütlustega. Kohtu arvates ei tõenda ka toimiku juurde lisatud politsei vormikaamera videosalvestis süüteo toimepanemist. Nimelt VTMS § 31 lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul nimetatud salvestisel puudub sisuline seos väärteoasjaga, kuna sellel ei ole fikseeritud süüteo toimepanemist, vaid on tuvastatav, et trepikojas räägivad läbisegi väidetava süüteo toimepanija naabrid juhtunust ning väidetav süüdlane peetakse vahetut sundi kasutades politseiametnike poolt korteris kinni. Süüteo toimepanemist aga nimetatud salvestisega tuvastatud ei ole. Ei ole ka teada, milline politseiametnik (nimeliselt) salvestise tegi ning samuti ei nähtu sellelt väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kuigi trepikojas menetlusaluse isiku naabrid räägivad juhtunust ning hiljem kinnipidamisel F.R järjepidevalt eitab süüteo sooritamist, siis sellisel salvestisel puudub tõendi kvaliteet – inimestel on vaba voli rääkida mida iganes. Ütlused tuleb aga nendele tõendi kvaliteedi andmiseks vormistada eelkõige ülekuulamisena kas eraldi menetlustoimingu protokollis või väärteoprotokollis. 3 Käesoleval juhul on nii tunnistajad kui ka menetlusalune isik sisuliselt samas positsioonis – kõik midagi väidavad süüteo toimepanemise kohta, aga tõendeid ei ole kogutud (sh ka mitte sisulisi ütluseid, mida saaks omavahel kõrvutada). Samuti ei ole kindlaks tehtud ligikaudset kahju suurust. Menetlusalune isik on algusest peale teo toimepanemist eitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu jaoks asjas tõusetunud kahtlused selles, kuidas elektrikilbi lõhkumine aadressil xxx xxx trepikojas aset leidis (millises trepikojas lõhuti, millal lõhuti, kes lõhkus, kuidas lõhkus, kuhu ja kuidas lõhkumise vahend sattus). Neid kahtlusi aga käesolevas menetluses enam kõrvaldada ei saa. Kohus ei saa otsustust rajada ka oletustele ning lihtsalt siseveendumusele, kui puuduvad seda kinnitavad tõendid. Tõendite kogumata jätmine on oluline menetlusõiguslik riive. Kõik tõusetunud kahtlused tuleb seetõttu tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdlase F.R-i kasuks ning menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4