KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1868 (18913000003) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekr

§ 22lg 3 järgi RESOLUTSIOON: Juhindudes Kr

MS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: A.Z süüdi tunnistada KarS § 418 aastat vangistust.

§ 22lg 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) Kar

S § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 78 lg 1 alusel lugeda A.Z-ile määratud katseaja alguseks 02.05.

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.Z-ilt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista A.Z-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 315 (kolmsada viisteist) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 1065 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, 1 Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700023600 ning selgitusega: „A.Z , 1-18-1868, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo A.Z süüdistatakse Kar

S § 418 toimepanemises, s.o M T poolt tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. A.Z oli jätkuvalt nõus vajadusel M. T relvalukkude töökorda seadmisel abistama ning osutas M. T tsiviilkäibes keelatud tulirelvade oluliste osade töökorda seadmisel füüsilist kaasabi alljärgnevalt: a.) Eeluurimisel tuvastamata ajal

1. aasta suvel või enne seda omandas M T tuvastamata isikult ja kohas ühe laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva Kalašnikov, et see ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ja turustada. M. T võttis enda elukohas xxxx relvast relvaluku välja ja andis relva koos toorikuks kasutatava relvarauaga R Uile. R. U toimetas selle laskekõlbmatu automaadi koos relvaraua toorikuga xxxx enda töökohta xxxx territooriumile aadressile, xxxx, kus ta xxxx töötas. Seal valmistas ta laskekõlbmatu relvaraua näidisel relvaraua toorikust kasutuskõlbuliku automaat Kalašnikovi relvaraua. Pärast seda kinnitas R. U kasutuskõlbuliku relvaraua automaat Kalašnikovi relvaraami külge ja toimetas selle M. Tu elukohta xxxx. Seal lepiti ühiselt kokku, et relv jääb hoiule R. Ui kätte kuniks taastatakse selle relvalukk ja relvale leitakse ostja. R. U toimetas selle töökorras relvarauaga automaat Kalašnikovi enda vanemate elukohta xxxx ja hoidis seda seal kuni 07.06.2016, kui see läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Relvaluku taastamiseks oli vaja seda erikeevitusega töödelda, mistõttu pöördus M. T eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp 2016.a algus enda tuttava A.Z-i poole, et viimane vajalikud keevitustööd teeks. M. T toimetas relvaluku nimetatud ajaperioodil xxxx, kus kasutuskõlbmatuks muudetud relvalukku A.Z-ile näitas ja talle ettepaneku tegi osaleda relvaluku taastamisprotsessis. A.Z nõustus M. Tu ettepanekuga ja keevitas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus aadressil xxxx relvaluku esiosa kõrgemaks. Seda oli vaja selleks, et lukku hiljem teiste metalli töötlemise vahenditega täielikult taastada. Pärast seda toimetas M. T selle relvaluku tagasi enda elukohta xxxx ja peitis enda köögikapi piirdeliistu taha, kus hoidis seda kuni 02.09.2016, kui see läbiotsimisega leiti ja ära võeti. b.)
2. aasta novembris tellis R O interneti veebikeskkonnast ZIB Militaria postiteenuse vahendusel kaks laskekõlbmatuks muudetud Poola päritolu automaattulirelva AKS -47 (Kalašnikov). Kui automaadid Saksamaa Liitvabariigist Eesti Vabariiki jõudsid ja R. O need enda valdusesse sai, toimetas ta need M. Tu elukohta xxxx. Seal demonteeris M. T ühe automaadi ning koos R. O vaakumpakendas. Pärast seda toimetas M. T selle demonteeritud automaadi metallkastis enda vanemate elukoha xxxx territooriumile, kust see 27.07.2016 2 vaatlusega ära võeti. Teisel automaadil võttis M. T enda elukohas xxxx relvaluku relvast välja ja andis relva koos toorikuks kasutatava relvarauaga, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, R. Uile, kes toimetas selle laskekõlbmatu automaadi koos relvaraua toorikuga xxxx enda töökohta xxxx territooriumile aadressil xxxx, kus ta töötas xxxx. Seal valmistas R. U laskekõlbmatu relvaraua näidisel relvaraua toorikust kasutuskõlbuliku automaat Kalašnikovi relvaraua. M. T pöördus kõnealuse automaat AKS -47 relvaluku taastamiseks eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus A.Z-i poole, et viimane vajalikud keevitustööd teeks, ja toimetas nimetatud ajaperioodil relvaluku xxxx, kus kasutuskõlbmatuks muudetud relvalukku A.Z-ile näitas ja ettepaneku talle tegi osaleda relvaluku taastamisprotsessis. A.Z nõustus M. Tu ettepanekuga ja keevitas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus aadressil xxxx, relvaluku esiosa kõrgemaks. Seda oli vaja selleks, et lukku hiljem teiste metalli töötlemise vahenditega täielikult taastada. Pärast seda toimetas M. T relvaluku tagasi enda elukohta xxxx ja andis viimistlemiseks üle R. Uile, kes toimetas selle enda töökohta xxxx territooriumile xxxx, kus viimistles relvaluku kasutuskõlbulikuks ja eemaldas relvalt relvanumbrid. Pärast seda toimetas R. U automaat Kalašnikovi, relvaraua ja relvaluku xxxx M. Tu elukohta xxxx, kus ühiselt komplekteerisid automaadi. Kui automaat oli täielikult laskekõlbulikuks muudetud, toimetas M. T selle 12.02.2016 xxxx parklasse ja andis ebaseaduslikult üle R P, saades vastutasuks 2200 eurot. c.)
3. aasta detsembris tellis R. O interneti veebikeskkonnast ZIB Militaria postiteenuse vahendusel ühe laskekõlbmatuks muudetud Hiina päritolu automaattulirelva AK-47 (Kalašnikov). Kui automaat Kalašnikov Saksamaa Liitvabariigist Eesti Vabariiki jõudis ja R. O selle enda valdusesse sai, eemaldas ta relvast relvaluku ja andis selle M. Tule, kes toimetas selle eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus xxxx, kus kasutuskõlbmatuks muudetud relvalukku A.Z-ile näitas ja talle ettepaneku tegi osaleda relvaluku taastamisprotsessis. A.Z nõustus M. Tu ettepanekuga ja keevitas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus aadressil xxxx, relvaluku esiosa kõrgemaks. Seda oli vaja selleks, et lukku hiljem teiste metalli töötlemise vahenditega täielikult taastada. Pärast seda andis A.Z relvaluku M. Tule, kes toimetas selle tagasi enda elukohta xxxx ja peitis enda köögikapi piirdeliistu taha, kus hoidis seda kuni 02.09.2016, kui see läbiotsimisega leiti ja ära võeti. d.) M. T omandas eeluurimisel tuvastama ajal
4. aasta lõpus või enne seda tuvastamata kohas ja isikult varalise kasu saamise eesmärgil laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Škorpion, et see ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ja maha müüa. M. T, olles püstolkuulipilduja enda valdusse saanud, demonteeris selle, võttes relvaraua raami küljest lahti ja luku relvast välja. Eesmärgiga lukk kasutuskõlbulikuks muuta, pöördus M. T eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus A.Z-i poole, et viimane aitaks püstolkuulipilduja Škorpion lukku taastada. Selleks sõitis M. T nimetatud ajal A.Z-i töökohta xxxx, kus näitas A.Z-ile kasutuskõlbmatut relvalukku. A.Z nõustus M. Tu ettepanekuga osaleda püstolkuulipilduja Škorpion relvaluku taastamises ja keevitas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal perioodil 2015.a lõpp kuni 2016.a algus aadressil xxxx, relvaluku esiosa kõrgemaks ning tagastas relvaluku M. Tule, kes toimetas selle enda elukohta xxxx. Tuvastamata ajal
5. aasta lõpus või
6. aasta alguses näitas M. T enda elukohas xxxx kõnealust püstolkuulipildujat R. Uile, tehes talle ettepaneku lõpuni taastada selle relvalukk ja valmistada relvaraua toorikust kasutuskõlbulik relvaraud. R. U nõustus M. Tu ettepanekuga ja toimetas
7. aasta lõpus või
8. aasta alguses xxxx kasutuskõlbmatu püstolkuulipiluja 3 Škorpion relvaluku, raua ja relvaraua tooriku, mille M. T oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, enda töökohta xxxx aadressil xxxx, kus ta töötas xxxx. Seal valmistas R. U ajavahemikul
9. aasta lõpust kuni
10. aasta alguseni ebaseaduslikult püstolkuulipilduja Škorpion relvaraua ja taastas selle relvaluku kasutuskõlbulikkuse ning toimetas need koos kasutuskõlbmatu püstolkuulipilduja Škorpion relvarauaga tagasi M. Tu elukohta xxxx ning ühiselt komplekteerisid selle püstolkuulipilduja. Tuvastamata ajal
11. aasta algusest kuni 07.06.2016 toimetas M. T selle püstolkuulipilduja koos kahekümne üheksa

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Eeltooduga pani A.Z toime Kar

S § 418 tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikule käitlemisele füüsilise kaasabi osutamise. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.Z-ile 1 KarS § 418 lg 1 - § 22 lg 3 järgi mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu või KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Katseaja pikkuseks määrata A.Z-ile 2 aastat. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav A.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. A.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 vastavalt kokkuleppele.

§ 22lg 3 järgi ning mõista talle karistus Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 315 eurot (ekspertiisiakt nr 16E-TB0052 summas 105 4 eurot, ekspertiisiakt nr 16E-TB0043 summas 105 eurot ja ekspertiisiakt nr 16E-TB0080 summas 105 eurot). Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5