Obsah (7)
§ 76§ 75§ 184§ 121§ 64§ 65§ 751Kriminaalasi nr 1-19-6654 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.04.2023) Kriminaalasja number 1-19-665
§ 76lg 5 alusel määrata Marten Pärnale katseaeg kuni 30.12.2026.
a. Kohustada Marten Pärna alluma käitumiskontrollile alates kohtumääruse jõustumisest 24 (kahekümne neljaks) kuuks ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
(5)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 21, 4, 7, 9 alusel määrata Marten Pärnale katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate isikutega, 4) alluda elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Marten Pärna suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Marten Pärn karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marten Pärn on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.10.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6654
§ 184
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 121
lg 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti Marten Pärnale liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Marten Pärnale mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-62 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta vangistuse, võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 7 kuud vangistust, mille kandmist arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30.05.
- Kinnipeetava karistusaja lõpp 30.12.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Marten Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Marten Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toetab samuti süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistuses on isik aktiivselt, sisukalt ja korrektselt osalenud ITK täitmisel. Tagasiside juhendajatelt on hea. Vabanemise korral on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Isik soovib sõnades elada edaspidi seaduskuulekalt ja loobuda narkootikumide tarvitamisest. Läbitud koolitused ja saadud kogemused on selle soovi täitmisel toeks. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik näidata ennast 2
(5)seadusekuulekast küljest riigipoolse pika järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites, olles esialgu allutatud elektroonilisele valvele. Marten Pärn avaldas kohtuistungil, et põhiosa karistusest tuleb tal narkootikumide käitlemisest. Oma sõltuvusprobleemiga seoses soovib kohe minna vabanedes psühhiaatri vastuvõtule, on juba ka aja broneerinud. Soovib minna ka Sütik programm, saaks sealt tugiisiku teenuse. On valmis läbima kõik programmid, mis kohus peab vajalikuks määrata. Esialgu oleks Sütik programm videosilla vahendusel, kuna asuvad Tartus. Vabanedes saaks ta töötada arvutiga ja peale elektroonilist valvet saaks ta mehaanikuna tööle asuda. 14.10.2022 on tal saadud distsiplinaarkaristus seoses tablettidega. See on hetkel edasi kaevatud halduskohtusse, nr 3-22-2582. Vangistuse ajal on läinud suhteliselt hästi, on läbinud programmid. Lisaks sellele on olnud 3-4 järelvestlust. Tal on toetav võrgustik, ema, õde. On kuulutanud välja eraisiku pankroti, et saada lahti oma võlgnevustest. Lähedased samuti toetavad materiaalselt. Kaitsja toetab Marten Pärna vanglast enne tähtaega vabastamist. Marten Pärn on süüdi mõistetud umbes 55 g narkootilise aine käitlemises, tegemist on liitkaristusega. 55 g kanepit ei ole selline kuritegu, mis välistaks tingimisi karistuse. Marten Pärna puhul on võib-olla jäänud sotsiaalne abi puudulikuks. Vangistuse ajal on Pärn saanud distsiplinaarkaristusi. Kuid hiljem on ta läbinud erinevaid programme vanglas seoses oma sõltuvusega. Isik on teinud vajalikud järeldused, vangistus on oma eesmärgi täitnud ja talle võib anda võimaluse karistust edasi kanda vabaduses. Isik on valmis ka vabaduses osalema Sütik programmis. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Marten Pärn temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas asuv korter. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik, kinnipeetava poolvend, on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Marten Pärna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marten Pärna on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kannab esimest reaalset vanglakaristust. Varasemalt on karistatud kelmuse, varguse ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega võrreldes varasemaga on vägivalduse raskusaste muutunud. Kuritegude ettevalmistamise muster kordub, teod on 3
(5)pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudulikust probleemi lahendus oskusest, grupi mõjust ning sõltuvusainete tarvitamisest tingituna. Süüdimõistetu käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks. Ta on osalenud vanglas majandustöödel ning võtnud osa sõltuvusteemalistest vestlustest. Osales aktiivselt sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Tulevikus soovib kinnipeetav enda sõnul narkootikumide tarvitamisest hoiduda, kuna see viib otseselt vahendamiseni, kuid sellest tulenev potentsiaalne majanduslik kasu ei kaalu tema hinnangul üle negatiivseid tagajärgi (vangistus, vabadusekaotus jne). Saab aru, et käitus valesti ja vanglakaristus on sellise teo eest põhjendatud. Samuti on Marten Pärn enda jaoks läbi mõelnud ja paika pannud konkreetsed eesmärgid (tarvitamise vältimine, töö- ja pereeluga seotud eesmärgid). Ehkki Marten Pärnal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, on need seotud ravimite tarvitamisega, kuid muus osas on süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal on olnud viisakas ja korrektne. Positiivsed on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht xxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxkülas. Võimalikul vabanemisel saab tööle asuda poolvenna xxxxxxxxxxxxettevõttes xxxxxxxxxxxxxxx Vabaduses on kinnipeetaval olemas ka toetus lähedaste näol, eriti head suhted on emaga. Kuigi pere toetus oli Marten Pärnal olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht ja toetavate lähedaste abi soodustavad kindlasti Marten Pärna hakkamasaamist vabaduses. Eeltoodust nähtuvalt saab asuda seisukohale, et vangistus ja sotsiaalprogrammide läbimine on olnud pigem tulemuslik, süüdimõistetu mõttemaailma ja ka käitumist muutustele suunav ning võiks isiku vabastamist toetada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole esinenud probleeme ametiisikutega suhtlemisel. Eelneva pinnalt saab järeldada, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal annab aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ennetähtaegse vabastamise üheks peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Marten Pärna puhul on see eeldus täidetud. Marten Pärna kuriteoriskid on eelkõige seoses narkootikumide tarvitamisega. Enda sõnul hakkas tarvitama 16-aastaselt sõpradega koos kanepit. Lisaks on proovinud amfetamiini, ecstasyt, kokaiini, LSD ja ilmselt ka muid aineid, mida tarbis vastavalt sellele, kuidas neid kätte sai. Kohtuistungil kinnitas Marten Pärn, et soovib sõltuvusega tõsiselt tegeleda ja psühhiaatri poole pöörduda. Marten Pärna sõnu kinnitab senine sotsiaalprogrammide edukas läbimine ning Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt kohtule edastatud kinnitus, et Marten Pärn saab osaleda sõltlastele suunatud SÜTIK-programmis. Kohtu hinnangul on näha, et Marten Pärna soov muutuda ei ole paljasõnaline - ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid ja otsinud abi edasise toimetuleku kindlustamiseks ning on valmis vabaduses edasi osalema SÜTIK programmis. Kuigi pikaajalise sõltuvusainete tarvitajana jääb Marten Pärna puhul risk tagasilanguseks alati alles, ei ole see risk hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat selle tõttu vangistusest vabastamata jätta. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Marten Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega on võimalik. Arvestades praeguseks ära kantud suhteliselt pikka karistust, esmakordset vangistuses viibimist ning süüdimõistetu suhtumist oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast 4
(5)tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldusele alludes. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll, sealhulgas elektrooniline järelevalve ja temale määratavad kohustused peaksid tagama süüdimõistetu käitumise üle piisavalt range kontrolli.
§ 76lg 5 alusel tuleb Marten Pärnale määrata katseaeg kuni 30.12.2026.
Süüdimõistetul tuleb katseaja jooksul alluda käitumiskontrollile 24 kuuks ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb Marten Pärnale määrata käitumiskontrolli perioodiks
§ 75
lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus
§ 75
lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist.
§ 75
lg 2 p 7 alusel määrab kohus Marten Pärnale kohustuse mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate isikutega (v.a lähisugulased). Samuti tuleb Marten Pärnal
§ 75lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb
§ 751
lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 7 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)