1-22-2631/23

1-22-2631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2631 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler, liikmed Janika Kallin ja Orvi Koik Kriminaalasi Janis Pintman süüdistuses KarS § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.08.2022 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Kaitsja Janis Pintman, isikukood 36906140312, kindel töökoht ja elukoht puudub, e-posti aadress xxx, kehtivad karistused puuduvad Indrek Västrik (määratud korras) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. augusti 2022 otsus Janis Pintmani süüasjas muutmata ja tema kaitsja Indrek Västriku apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 30.08.2022 (otsuse terviktekst 22.09.2022) mõisteti üldmenetluses J. Pintman süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistus jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui J. Pintman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 1/5 1-22-2631 30.08.
4. J. Pintmanilt mõisteti välja menetluskulu kokku 1093,80 eurot (sundraha 981 eurot ja määratud kaitsjatasu kohtueelses menetluses 112,80 eurot), mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Maakohtu otsusele esitas10.
6. 2022 apellatsiooni süüdistatav J. Pintmani kaitsja vandeadvokaat I. Västrik. Kaitsja ei esitatud apellatsiooni tähtaegselt. Kaitsja palus lugeda apellatsioonitähtaja rikkumise oma kohustuste rikkumise tõttu mõjuvaks ja apellatsioonitähtaja ennistada.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.10.2022 määrusega süüdistatava J. Pintmani kaitsja taotluse apellatsiooni tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsiooni läbi vaatamata. Kaitsja vaidlustas viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse Riigikohtusse. 01.02.2023 määruses leidis Riigikohus, et kuna kaitsja jättis oma kohustuste rikkumise tõttu J. Pintmani huvides apellatsiooni tähtaegselt esitamata ja jättis sellega süüdistatava kaebeõigusest ilma, esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Riigikohus saatis kaitsja apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Ühtlasi saatis Riigikohus kaitsja kohustustevastase käitumise tõttu apellatsioonitähtaja möödalaskmise küsimuse aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks Eesti Advokatuurile.
8. Tulenevalt KrMS §-s 364, mis sätestab Riigikohtu otsuste kohustuslikkuse, rahuldas ringkonnakohus vastavalt Riigikohtu juhistele J. Pintmani kaitsja I. Västriku taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Apellatsioonkaebus
9. J. Pintmani kaitsja taotleb ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist ja kogutud tõendite ümberhindamist, sest maakohus on rikkunud KrMS §-s 61 lg 2 sätestatut. Vaidluse all ei ole asjaolud, et Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-127264 (tagaseljaotsus) kohustati süüdistatavat tasuma oma lastele X-le ja Y-le elatis; peale tagaseljaotsuse tegemist ei ole süüdistatav lastele makseid teinud; süüdistatava suhtes on kohtutäituri Arvi Pinki poolt seoses elatise võlgnevusega alustatud täitemenetlus (kaks täiteasja 024/2020/608 ja 609), mis ei ole tulemust andnud; süüdistatav on enne kannatanust ja lastest lahku kolimist parendanud kannatanu (laste ema) eluaset XXX, kus kannatanu ja lapsed ka käesoleval hetkel elavad.
10. Süüdistatava sõnutsi sai ta tsiivilasjas tehtud kohtuotsusest teada siis, kui algatati kriminaalasi ja talle helistas uurija. Kohtuotsus ja täiteteated ei olevat süüdistatavani jõudnud, sest tal polnud aadressi ja püsivat elukohta. Kaitsja arvates ei ole maakohtu järeldus, et süüdistatav oli otsusest teadlik, kooskõlas süüdistatava ütlustega. Kõrvaldatud pole kahtlus, et süüdistatav ei olnud teadlik elatiseotsusest. Kuivõrd süüdistatav ei olnud teadlik kohtuotsusest, ei saanud ta hoida kõrvale elatise maksmisest KarS § 169 mõttes. Kohtuotsuse kätte toimetatuks lugemine saatmisega süüdistatava e-posti aadressile ei ole samastatav KarS § 169 mõttes kohtuotsusest teadlik olemisega ja süüdistatav tuleb õigeks mõista.
11. Süüdistatav tuleb õigeks mõista veel sel põhjusel, et tema enda hinnangul oli ta lastele elatise maksmise kohustuse täitnud, parandades etteulatuvalt laste elamistingimusi. Seega ei pannud ta elatise maksmisest kõrvalehoidmist toime tahtlikult ja võib olla tegemist eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et süüdistatav osales kannatanu eluruumi parendamisel, mille eest hüvitist ei saanud. Kannatanule jäi ka süüdistatava lahkumisel vallasvara. Tänu süüdistatavale said tütred paremad elamistingimused, mis on süüdistatava panus laste kasvatamisse. 2/5 1-22-2631 Prokuratuuri vastus apellatsioonile
12. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad kaitsja apellatsioonile prokuratuur. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellant on märkinud, et tõendite ümberhindamiseks on veenvad põhjused, aga ei ole ühtegi sellist põhjust nimetanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
13. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning prokuratuuri vastusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud.
14. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, mis tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja süüdistatava põhjendamatu süüdimõistmise. Kaitsja taotleb taotleb ringkonnakohtult sisuliselt tõendikogumi ümberhindamist väitega, et kohus on rikkunud KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut.
15. Kõigepealt selgitab kolleegium, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi võib ringkonnakohus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohutust erineva hinnangu juhul, kui ringkonnakohtu otsuses põhjendatakse, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ja miks tuleks apellatsioonikohtul anda tõendikogumile teistsugune hinnang (vt nt RKKKo-d nr 3-11-6-15, p 9; 1-19-10157, p 7; 1-20-1301/35, p 14).
16. Kolleegium nõustub prokuröriga, et kuigi apellant avaldab, et praeguses asjas olevat veenvad põhjused maakohtu otsuse vaidlustamiseks, ei leidu apellatsioonis ühtegi sellist veenvat, mis kummutaks maakohtu seisukohti J. Pintmani süüdimõistmises. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et apellatsioonis kordab kaitsja samu väiteid ja argumente, mille esitas maakohtus kohtulikes vaidlustes. Kõiki neid väiteid on maakohus otsuses juba käsitlenud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega J. Pintmani süüküsimuse osas, ega leia maakohtu otsusest vajakajäämisi tõendite hindamisel ega kohtuliku uurimise läbiviimisel. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei tähenda, et maakohus poleks tõendeid kogumis õigesti hinnanud. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks esimese astme otsuse põhiosas käsitletud asjaolusid ja põhistusi täies mahus korrata. Seega annab kolleegium järgnevalt hinnangu apellatsioonis esitatud peamistele väidetele, lisades omapoolsed põhjendused.
17. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks menetletavas asjas teinud tõendite hindamisel vigu, mis annaks alust jõuda tõendite hindamise ja J. Pintmani süüküsimuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Maakohus on uuritud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud neid kogumis. Kohtu siseveendumuse kujunemine J. Pintmanile KarS § 169 järgi etteheidetava süüteo asjaolude tuvastamisel on otsuses kajastatud ilma vastuoludeta ja lugejale jälgitavalt. Kohtu põhjendused ja järeldus, miks tuleb J. Pintman uuritud tõendikogumi alusel lapse ülalpidamise kohustuse teadvas rikkumises süüdi mõista ja karistada, on veenev. Kolleegium jätab tähelepanuta kaitsja arusaamatu ja sisutu väite, et maakohtu järeldused „ei ole mittevastavuses“ faktiliste asjaoludega. Seega peab kolleegium ainetuks kaitsja etteheidet, et kohus on rikkunud tõendite hindamisel KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut. 3/5 1-22-2631
18. Kolleegium ei soostu kaitsjaga, et arutatavas asjas ei kõrvaldatud kahtlust, kas süüdistatav oli teadlik tsiviilasjas tehtud elatise väljamõistmise otsusest. Kaitsja jätab tähelepanuta, et kohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et ta sai otsusest otsusest teada alles siis, kui helistas uurija seoses kriminaalasjaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole kõnealusel juhul asjakohased ka see apellatsioonis esitatud argument, et süüdistatav ei saanud otsusest teada seetõttu, et tal puudus püsiv elukoht ja aadress. Maakohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 09.03.3020 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-12764, millega mõisteti Janis Pintmanilt laste kasuks välja elatis, toimetati J. Pintmanile kätte e-posti aadressil XXX. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt toimetati kohtuotsus J. Pintmanile kätte kõnealusele e-posti aadressile 16.03.
19. Viidatud tsiviilasja kohtuotsusest ilmneb, et samale e-posti aadressile toimetati J. Pintmanile eelnevalt ka hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus TsMS §-st 3141 lähtudes. KIS infosüsteemist nähtub seegi, et J. Pintman on kõnealuses tsiviilasjas enne hagimenetlust toimunud maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudele vastuväite esitamisel näidanud oma toimiva sidevahendina e-posti aadressi XXX. Samuti on maakohus on asjakohaselt välja toonud, et prokuratuur toimetas arutatavas kriminaalasjas J. Pintmanile elektrooniliselt samale e-posti aadressile süüdistusakti, mille kättesaamist süüdistatav kohtuistungil kinnitas. Seega maakohus tuvastas õigesti, et süüdistatava väide, et ta polnud teadlik tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest, millega temalt mõisteti välja lastele elatis, ei vasta tõele. Lisaks nähtub kriminaalasjas uuritud tõenditest, et J. Pintmanile toimetati kätte täitmisteade koos lisadega, mille saamist ei ole süüdistatav kohtuistungil eitanud. Maakohus jättis põhjendatult ebausaldusväärsetena kõrvale süüdistatava ütlused, et ta ei olevat tutvunud täitmisdokumentidega ja ei tea nende sisu. Kokkuvõtlikult nõustub kolleegium üksmeelselt maakohtuga, et arutatavas asjas leidis ilma kahtlusteta tõendamist, et J. Pintman oli teadlik nii Harju Maakohtu 09.03.3020 tagaseljaotsusest, millega mõisteti välja tema lastele elatis kui ka kohtuotsuse alusel alustatatud täitemenetlusest.
20. Kolleegium peab täiesti põhjendamatuks kaitsja etteheidet, et maakohus on jätnud otsuses käsitlemata süüdistatava ennast õigustava väite lastele elatise maksmise kohustuse täitmisest seoses laste eluruumi remondiga. Otsusest nähtuvalt on maakohus süüdistatava väitele vastates selgitanud, et süüdistatava argumendid maja remontimisest ja väide, et parendatud maja jäi tema lahkumisel lastele, ei oma elatise kohustuse täitmisel tähtsust. Kõnealune eluruum oli perega kooselu perioodil ka süüdistatava enda elukoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtus uuritu kohaselt ei saanud süüdistatav arutataval juhul pidada eluruumi remondiga elamistingimuste parandamist elatise ettemaksuks. Maakohus märgib asjakohaselt, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Perekonnaseaduse § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, s.o elatisega. Kriminaalasjas ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav oleks esitanud mõjuvaid põhjusi, et nõuda lastele ülalpidamise andmist mingil muul viisil.
21. Maakohus tuvastas, et J. Pintmanil oli kohustus elatist maksta ja tal oli võimalik ülalpidamiskohustust täita. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav ei täitnud Harju Maakohtu 09.03.
22. otsust, millega mõisteti tagaselja J. Pintmanilt laste kasuks välja elatis algusega 01.03.
23. kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtus uurituga leidis tõendamist, et elatise mittemaksmine süüdistatava poolt oli süstemaatiline ja pikaajaline, sest J. Pintman ei täitnud ülalpidamiskohustust ega maksnud oma lastele elatist enam kui kahe aasta vältel mitte kordagi. Maakohus tuvastas, et süüdistataval oli võimalik ülalpidamise kohustust täita – tal oli olemas vara, millest saanuks lastele elatist maksta. Lisaks sellele väitis süüdistatav kohtus, et tegutseb Soome Vabariigis konsultandina erinevates valdkondades, sh ettevõtete arenduse alal. Kolleegium nõustub maakohuga, et kohtus uuritud tõendite alusel saab jõuda järeldusele, et süüdistatav hoidus ametlikult töötamisest ja ei võtnud end Töötukassas arvele selleks, et hoiduda laste 4/5 1-22-2631 ülalpidamiskohustuse täitmisest. Süüdistatava käitumisest ning tema ütlustest maakohtus nähtub, et ta ei soovi põhimõtteliselt täita laste ülalpidamiskohustust.
24. Kokkuvõtvalt nõustub kolleegium maakohtu järeldustega J. Pintmani KarS § 169 järgi süüdimõistmises ja leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks.
25. J. Pintmanile mõistetud karistust pole apellatsioonis vaidlustatud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendanud mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Samuti nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega KarS § 73 kohaldamise osas. Maakohus on õigesti lahendanud ka menetluskulude otsustuse.
26. Kaitsja ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kohta. Kuna ringkonnakohtul puudub eelnimetatud teave, ei ole kohtukolleegiumil võimalik selles osas seisukohta võtta.
27. Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alust, siis juhindudes KrMS § 342 lg 3 p 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
28. augusti 2022 otsuse J. Pintmani suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5