KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-13081 Kohtuasi X kohustustest

) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta ning lõikes 4 sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta, kuna ei ilmunud kohtu määratud ärakuulamisele. Kohus edastas võlgnikule teabe 14.09.2022 ärakuulamise aja kohta 26.05.

1. Võlgnik sai aruandenõude, milles sisaldus teade ärakuulamise aja kohta, kätte 30.05.2022 avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Seega oli võlgnik ärakuulamise ajast teadlik. Kohtul ei olnud võimalik võlgnikult saada informatsiooni tema kohustuste täitmise kohta. Võlgnik märkis aruandes, et ta ei ole rohkem kui 5 aasta jooksul teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Kohtul ei ole olnud võimalik võlgnikult väljamaksete tegemise osas informatsiooni saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele.
2. Kohus hoiatas võlgnikku, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on süüline, kuna võlgnik ärakuulamisest osa ei võtnud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest (

§ 175lg 2 p 2).

1. Täidetud oli ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete tegemata jätmist. Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, aga ka põhistuse selle kohta, kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid, ning sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik.
2. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt on võlgnik teeninud tulu, kuid sellest väljamakseid võlausaldajatele ei teinud. Võlgniku töötasu on jäänud vahemikku 700–1580 eurot, millest oleks võlgnikul tulnud teha väljamakseid ka võlausaldajatele. Võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. 3 2-16-13081 Määruskaebus
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta menetluskulud riigi kanda.
4. Kohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamise keeldumist sellega, et võlgnik ei ilmunud 14.09.2022 määratud ärakuulamisele ja ei andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Võlgnik maakohtuga ei nõustu.
5. Võlgnik on vanaduspensionär, tal on halb tervislik seisund, tal puuduvad õiguslikud teadmised ja ta ei oska eesti keelt ega kasuta iseseisvalt arvutit, mistõttu on tal raskused menetlusdokumentide kättesaamise ja nende sisust arusaamisega. Seetõttu esindab teda alates 07.06.2022 lepinguline esindaja.
6. Kohus ei teatanud võlgniku esindajale ärakuulamisest ega väljastanud kutset. Lähtudes TsMS § 217 lg-st 1 ja § 343 lg-st 1 pidi kohus kutsega kutsuma ärakuulamisele sarnaselt võlgnikuga ka võlgniku esindaja. Kohus seda ei teinud. Selle rikkumise tagajärjel jäi võlgnik menetluses esinduseta ning ei ilmunud ärakuulamisele. Tegemist ei ole süülise käitumisega.
7. Maakohtu seisukoht, et võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale ja suhtub ükskõikselt kohtu antud kohustuste ja korralduste täitmisesse, on meelevaldne. Võlgnik ja tema esindaja vastasid kohtu kirjadele ja nõuetele. Menetluse edasine käik
8. Kohtutäitur Katrin Vellet ja Osaühing MAKET KINNISVARA palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur Kristiina Feinman määruskaebuse osas seisukohta esitada ei soovinud.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.
11. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud

redaktsioonist.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

22. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175

lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus

§-s 173 sätestatud kohustusi ja

§ 175

lg-st 4 tulenevat kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. 4 2-16-13081 23. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175

lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 30.08.2016 (I kd, tl 4). Maakohus algatas 24.05.2017 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (I kd, tl 96–101). Maakohus edastas 18.11.2019 kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (I kd, tl 126). Võlgnik esitas 16.12.2019 kohtule aruande (I kd, tl 129–139). Järgmise aruandenõude tegi kohus 26.05.2022 kirjaga, milles ühtlasi teavitas võlgnikku, et kohus on määranud ärakuulamise ajaks 14.09.2022 kell 14.45 (I kd, tl 144). Võlgnik sai kohtu kirja kätte 30.06.2022 (I kd, tl 185) ja esitas 07.06.2022 kohtule aruande (II kd, tl 17–35). 24. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.

Praeguses asjas määras maakohus võlgniku enda

§ 172

lg 6 järgi usaldusisikuks.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on rõhutanud, et

§ 172

lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Praegusel juhul on võlgnik esitanud kohtu nõudel aruanded, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumist.

25. Kohustustest vabastamata jätmiseks võib eraldi aluse anda võlgniku poolt ärakuulamisele ilmumata jätmine.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Seega on

§ 175

lg-s 4 kohustuse rikkumine eraldi alus menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus on ekslikult sidunud ärakuulamisele ilmumata jätmist

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumisega.

26. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 selgitanud, et

§ 175

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus ka selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab. Maakohus kohustas oma kirjas võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ning hoiatas, et ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast (I kd, tl 144 ja pöördel). Maakohtu kirjast ei nähtu, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral kohus

§ 175lg 4 alusel menetluse lõpetab.

Maakohus on alles vaidlustatud määruses märkinud, et kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, ei olnud kohtul võimalik saada täiendavat informatsiooni selle kohta, miks ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. 5 2-16-13081 27. Arvestades eeltoodut ei saanud maakohus keelduda kohustustest vabastamisest põhjusel, et võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, vaatamata sellele, et võlgnik sai kohtu 26.05.2022 kirja kätte. Ringkonnakohus leiab, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks võib olla olemas, ei ole maakohus võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (

§ 175lg 4).

28. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada. 29.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 6