3.2 Maakohus luges tõendite alusel tuvastatuks, et kannatanu H.K. ja süüdistatava F. M. Rudissaare suhted olid head kuni 2019.a kevadeni, 2019.a maist suhted halvenesid ja on selliseks ka jäänud. Kannatanu H.K. ütlustega, tunnistajate E.L. ja M.K. ütlustega ning F. M. Rudissaare kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega on tõendatud, et kannatanu ja süüdistatava vaheliste suhete halvenemise põhjuseks on erimeelsused F. M. Rudissaare elukaaslasele E.L. le kuuluva sõiduki remontimisel ja värvimisel, kus on esitanud vastastikku üksteisele süüdistusi autoosade, rahade, tööde ja nende kvaliteedi teemal. 3.3 Kannatanu ütlustest kohtus ja süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb, et ajal, mil nendevahelised suhted olid veel head, avaldas F. M. Rudissaar auto kokku panemise juures H.K. le muuhulgas, et on olnud vanglas ja seal kokku puutunud ka Juri Ustimenkoga, kellega tal oli vanglas füüsiline konflikt ning kes oli lubanud ta ära tappa. 3.4 Kohtu hinnangul, süüdistuses kajastatud ajaks, s.o 23.maiks 2019.a oli kannatanu H.K. teadlik F. M. Rudissaare varasemast kriminaalsest minevikust ja vanglas olekust, kus ta kehtestas ennast isegi eluaegselt vangi mõistetud J. Ustimenko suhtes. 2 3.5 Kannatanu kohtuistungil antud ütlustega ja tema kasutuses olnud mobiiltelefoni ekraanivaadetest tehtud fotodega on tõendatud, et F. M. Rudissaar saatis 23.05.2019.a enda kasutuses olnud mobiiltelefonist talle kaks ähvardava sisuga sõnumit: kell 20:06 sõnumi "ma löön su vigaseks....arvesta sellega urood" ja kell 22:49 sõnumi: "ma hävitan siu ära". 3.6 F. M. Rudissaarelt saadetud sõnumite saabumise ja lugemise ajal oli kannatanu Eestis, Tartus. Kannatanu sõnul ta kartis sõnumitega edastatud ähvarduste täideviimist, arvestades F. M. Rudissaare varasemat elukäiku, tema vanglas viibimist ja seal J. Ustimenko peksmist, samuti arvestades tema viimase aja käitumist, s.h 20.05.2019.a, kui F. M. Rudissaar käis tal töö juures, ei kontrollinud oma emotsioone, röökis. Kannatanu pidas sõnumitega edastatud ähvardusi tervisekahjustuste tekitamiseks ja surma põhjustamiseks reaalseteks, mistõttu võttis enda kaitsmiseks vastu ka vastavaid meetmeid, s.h paigaldas turvakaamerad ning tegi ka politseile avalduse. 3.7 F. M. Rudissaare kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta saatis küll 23.05.2019.a H.K. le sõnumeid, kuid ta ei mäleta, kas ta saatis just sellise sisuga sõnumeid nagu on kahtlustuses kirjas ning isegi kui ta saatis sellise sõnakasutusega sõnumeid, siis ta ei mõelnud seda tõsiselt. 3.8 Kohtu hinnangul pole mingeid kahtlusi selles, et süüdistatav saatis 23.05.2019.a tema kasutuses olnud telefoninumbrilt süüdistuses kajastatud kaks sõnumit kannatanu kasutuses olnud telefoninumbrile. Välistatud on võimalus, et süüdistatav saatis kannatanule sõnumid kogemata või juhuslikult. Sõnumite sisust järeldub, et saatja oli väga vaenulikult ja agressiivselt meelestatud ning tegemist ei olnud hetkeemotsioonidega. 3.9 Kohtul ei olnud alust kahelda selles, et kannatanu tajus talle edastatud ähvardusi reaalsetena ja kartis nende täideviimist. 3.10 Saates kannatanule ligikaudu 3-tunnise vahega 2 sõnumit, mis oma sisult muutusid raskemaks, pidi F. M. Rudissaar vähemasti möönma ja pidama võimalikuks, et kannatanu võib tema ähvardusi pidada reaalseteks ja karta nende täideviimist. Seega tegutses F. M. Rudissaar vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. 3.11 F. M. Rudissaare käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatava käitumise õigusvastasust ei välista tema kohtumenetluses esitatud väited selle kohta, et ta oli sõnumite saatmise ajal Kreekas ja kaasus tulnuks lahendada Kreekas. Kannatanu viibis sõnumite saabumise ja nende lugemise ajal Eestis, Tartu linnas. KarS § 11 lg 1 p 3 mõttes on ähvardamine toime pandud Eesti Vabariigis. Kohus kvalifitseeris KarS § 120 lg 1 järgi tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisena, kuna oli alust karta ähvarduste täideviimist. 3.12 Kohus võttis arvesse kõik karistuse raskust mõjutavad asjaolud ning karistas F. M. Rudissaart 6- kuulise vangistusega, kohaldades KarS § 73 lg 1,3 sätteid, tingimisi 1-aastase katseajaga. Apellatsioon 3 4. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse F. M. Rudissaare süüdimõistmises KarS § 120 lg 1 järgi ning teha uus lahend, mõistes süüdistatava talle esitatud süüdistuses õigeks. 4.1 Kaitsja arvates ei vastanud F. M. Rudissaare süüdistuse aluseks võetud teopilt tegelikkusele ning kannatanu ütlused konflikti tehiolude osas olid vastuolus nii süüdistatava kui tunnistaja E.L. ütlustega. Neid vastuolusid kohtuistungil kõrvaldada ei õnnestunud. 4.2 Kohtuasja lahendamisel on oluline see, et lisaks sündmuse toimumisele tuleks arvestada ka sündmusega seotud asjaolusid ning isikute omavahelisi suhteid. 4.3 Süüdistatav andis 2019.a. jaanuaris Heiman Point OÜ-e remonditööde teostamiseks üle tunnistaja E.L. le kuuluva sõiduauto. Heiman Point OÜ juhataja oli H.K. . Seoses auto remonditöödega, tekkis isikute vahel sisuline võlaõiguslik vaidlus. Kaitsja hinnangul oli konflikti põhjuseks H.K. süüline käitumine. 4.4 Kaitsja nõustub sellega, et F. M. Rudissaar edastas tõepoolest süüdistuses märgitud aegadel kannatanule 2 sõnumit. Samas on oluline sõnumivahetuse sisu ja ajaline kulg. Seejuures toob kaitsja välja süüdistatavale H.K. saadetud sõnumi: “Ega sinusuguselt midagi muud ei oleks oodanudki,vaata varakult enesele advokaat valmis ja paki leivakott ära,Ustimenko ootab pikki silmi.“ Kaitsja hinnangul on tegu tüüpilise provokatiivse käitumisega, mis eskaleerus süüdistatava poolt edastatud ja süüdistuses esitatud sõnumitega. 4.5 Kohus on leidnud, et kell 22.49 edastatud sõnumi „Ma hävitan siu ära“ on tegemist tapmisähvardusega. Selle käsitlusega ei saa kuidagi nõustuda. Pigem oli selle sõnumi mõtteks tulevikus võimaliku mainekahju tekitamine. 4.6 Kaitsja möönab, et keskmise kodaniku seisukohalt võinuks süüdistuses käsitletud sõnumid olla tõsiseltvõetavad, kuid kannatanu pole keskmine tavakodanik. Teda on kriminaalkorras karistatud ning ta on kandnud ka reaalselt vangistust. 4.7 Kaitsja hinnangul on kohus mütologiseerinud nn. Ustimenko faktorit. Tartu Maakohtu 23.04.2015.a. kohtumäärus puudus süüdistusaktis esitatud tõendite loetelust ning selle kriminaalasja materjalide juurde võtmine kohtuistungil ei olnud õige. Täiendavate tõendite kogumist kohtulikul uurimisel reguleerib
. Kuna alused nimetatud määruse vastuvõtmiseks puudusid, siis tuleb see määrus tõenditeringist välistada. Kohtuotsuse leheküljel 5 toodud nimetatud määruse refereering asjakohatu. 4.8 Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja menetlusnormide rikkumine tõi kaasa materiaalõiguse väära kohaldamise, s.o F. M. Rudissaare süüdimõistmise. Prokuratuuri seisukoht
Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus vastused apellatsiooni põhiargumentidele. 7. Kõigepealt vastab ringkonnakohus kaitsja väitele selles, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui võttis kohtuistungil vastu Tartu Maakohtu 23.04.2015.a määruse. Prokurör taotles nimetatud määruse vastuvõtmist kannatanu ütluste usaldusväärsuse kinnituseks. Kaitsja selle tõendi vastuvõtmisele vaidles vastu.
käsitleb täiendavate tõendite kogumist kohtulikul uurimisel.
Prokurör põhjendas, miks ta sellise tõendi tahab kohtule esitada. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus ei eksinud
§-s 297 sätestatu vastu. Küll aga on vastu võetud määruse tõenduslik väärtus küsitav. Sellel peatub ringkonnakohus allpool.
alusel menetlus avaliku menetlushuvi puudumise ja süüdistatava süü vähesuse tõttu), sest kannatanu teadis isegi, et F. M. Rudissaar kasutas vanglas J. Ustimenko suhtes vägivalda.
M. Rudisaare süüdimõistmises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 21. F. M. Rudissaare kaitsja esitas 01.03.2022 Tartu Ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 45 minutit, apellatsiooni 6 koostamiseks 90 minutit ja süüdistatavaga konsulteerimiseks 10 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täielikult. Kuivõrd ringkonnakohus teeb
lg 1 p-s 1 ettenähtud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot,
M. Rudissaare kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.