KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe 18.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-17-1092 Hal
§ 74
lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering ei näe ette ehitusõigust üksikute kruntide kaupa. Seevastu detailplaneeringu ülesanne on just kruntide ehitusõiguse määramine (
§ 126lg 1 p 3).
Vaidlusi niivõrd erineva tasandi ja ülesannetega planeeringute ning nendega seotud menetluste õiguspärasuse üle ei ole võimalik lahendada ühes kohtumenetluses. Kõigi kolme detailplaneeringu näol, mille menetlemist kaebajad siinse kohtuasja raames nõuavad, on tegemist täiesti erinevate asjaoludega. Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011 korraldusega nr 413-k, menetlus on soikunud 2014. aastal, kuna huvitatud isiku arhitekt ei ole sellest ajast saadik esitanud menetlemiseks 3
(5)3-17-1092 koostatud detailplaneeringut. Kakumäe tee 8a ja Kakumäe tee 8d kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kohta on Tallinna Linnaplaneerimise Amet 15.11.2021 saatnud huvitatud isiku arhitektile kirja, mille kohaselt on detailplaneeringu algatamisettepanekus soovitud lahendust vaja mitmes punktis korrigeerida, kuid seda pole tehtud. Havi tn 12 kohta on 25.09.2021 esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek ja 07.09.2022 uus lahendusskeem ning vastustaja on kinnistu omanikule selgitanud, et detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlusega saab jätkata pärast Kakumäe metsa kaitse alla võtmise ala täpsustamist. Kaebajad on oma ette heitnud, et detailplaneeringute menetlused viibivad vastustaja süül ja vastustaja on tegevusetu. Seda, kas kaebajate väited vastavad tegelikkusele, saab tuvastada eraldiseisvates kohtumenetlustes. Täiendavad nõuded olid esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult.
- Kolmas isik Y on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Alternatiivselt, kui kohus ei pea nõuete menetlemist praeguse asja raames mõistlikuks ja põhjendatuks, tuleks nõuded võtta menetlusse uue asjana. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
- Kaebajal on HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt õigus muuta nõuet või alust, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.11.2019 otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lisada kaebusele uusi nõudeid pelgalt seetõttu, et nendele nõuetele vastama kohustamise korral peab vastustaja selgitama, mis on tema arvates üldplaneeringu sisu (kaebuse kohaselt on vastustaja senised seisukohad olnud muutuvad ja vastuolulised) ja selguse saamise korral võib kõne alla tulla esialgsest kaebusest loobumine või parem väljavaade lahendada asi kompromissiga. See, kas linn on detailplaneeringute, mille kaebajad on kaebuse kohaselt soovinud algatada mitte üldplaneeringut muutvatena, vaid sellega kooskõlas olevatena, menetlemisel õigusvastaselt viivitanud (
§ 128
lg 4), pole juba kohtu menetluses oleva asjaga olemuslikult, otseselt ja tihedalt seotud vaidlusküsimus.
- Kohus võib kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel arvestada mh menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu, seda kas kaebus oleks muudetud kujul nõuetekohane ning kaebuse muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-60-15, p 23). Halduskohus leidis õigesti, et arvestades üldplaneeringu vaidluse menetlusstaadiumi, ei ole otstarbekas täiendada menetlust uute nõuetega. See seaks ohtu asja lahendamise mõistliku aja jooksul. Praegune kohtuasi on menetluses juba
- aastast ning esineb tugev avalik huvi, et terve linnaosa üldplaneeringu vaidluses saabuks lõplik selgus. Halduskohtu määruse kohaselt on haldusasi valmis kohtuotsusega sisuliseks lahendamiseks. Üldplaneeringu kehtivuse küsimus mõjutab mitte ainult kaebajaid, vaid ka teisi isikuid ja avalikkust. Menetlusosaliste ja käimasolevate detailplaneeringu menetluste jaoks on samuti oluline, milliseks kujuneb siduv kohtulik tõlgendus üldplaneeringus toodud kitsenduste kohta. 4
(5)3-17-1092
- Kuna halduskohus uuendas 30.01.2023 määrusega asja arutamise kaebuse muutmise avaldusega mitteseotud põhjusel (kolmanda isiku kaasamine), ei saanud kaebuse muutmisest keeldumise aluseks olla asjaolu, et möödunud oli kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaeg. See eksimus ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna kaebuse muutmisest keeldumine oli õige sisulistel põhjustel.
- Kaebajatel on võimalik esitada täiendavad nõuded eraldi kaebusena, mille alusel algatab kohus uue haldusasja (HKMS § 37 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 16.12.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-60-15 (p 24), et kui kaebuse muutmise taotlus jääb rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus. Riigikohus märkis 28.06.2021 otsuses asjas nr 3-19-143, p 27, et pooleliolevas kohtuasjas esitatud kaebuse muutmise avaldust ei saa käsitada iseseisva kaebusena, sõltumata sellest, kas kaebuse muutmise eeldused olid täidetud või täitmata. Halduskohtul pole võimalik ka eraldada kaebuse muutmise avalduses märgitud nõudeid uueks iseseisvaks kaebuseks (Riigikohtu 26.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 19). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)