Obsah (12)

§ 6181§ 477§ 434§ 478§ 445§ 173§ 162§ 172§ 165§ 174§ 175§ 177

2-20-14711 KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2021. a, Võru kohtumaja xxxxx maja Tsiviilasja number 2-20-14711 Tsiviilasi I A. S. hagi M. K. , M

) § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad.

§ 6181

lg 2 järgi võib avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asja läbi vaadata ka hagimenetluses, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus vaatas käesolevas asjas avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi hagimenetluses koos omandi rikkumisest hoidumise nõude hagiga. Kohus liitis tsiviilasjad, kuna nõuded on omavahel osaliselt õiguslikult seotud ning kohus hindas, et nõuete ühine menetlemine lihtsustab nende menetlemist.

§ 434

kohaselt on hagiasja sisuliselt lahendav kohtulahend kohtuotsus ja

§ 478lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus.

Kuna kohus vaatas avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi hagimenetluses koos hagiga, siis lahendab kohus mõlemad nõuded sisuliselt kohtuotsusega. Kohus lahendab esmalt avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudes ja seejärel hagi omandi rikkumisest hoidumise nõudes.

1. Kohus leiab, et M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. avaldus kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudes on põhjendatud osaliselt. 5.
2. Juurdepääsu nõude õiguslikuks aluseks saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1, mis näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi
3. lõikes nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Riigikohus on 13.02.
4. a lahendis tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud selgitust, et avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Lisaks ei tohi esineda olukorda, mille puhul nõude esitamine on AÕS § 156 lg-te 2 ja 3 kohaselt välistatud. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. 5.
5. Kohus tegi kinnistusregistri andmete (I kd tl 42) alusel kindlaks, et M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. (edaspidi avaldajad) kaasomandis on kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxxx kinnistu). 10 Avaldajad taotlevad, et kohus määraks xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu läbi A. S. ja T. T. kuuluvate kinnistute. Kohus tegi kindlaks, et A. S. (edaspidi puudutatud isik I) kuulub kinnistu, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxx kinnistu, I kd tl 4) ja T. T. (edaspidi puudutatud isik II) kuulub kinnistu, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas (edaspidi xxxxx kinnistu, I kd tl 59). Avaldajad on esitanud kohtule tõendina Maa-ameti geoportaalist X-GIS ortofotod (I kd tl 60 ja 61), millelt nähtub, et xxxxxxxxx kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega. Lähim avalikult kasutatav tee, riigitee nr xxxxx (xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx kõrvalmaantee), jääb xxxxxxxxx kinnistust lõuna poole ja xxxxxxxxx kinnistult pääseb sinna esmalt üle xxxxxxxx kinnistu, siis üle xxxxx kinnistu ning xxxxx kinnistult edasi mööda erateed nr xxxxxxx. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et xxxxxxxxx kinnistult on võimalik avalikult kasutatavale teele pääseda üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute. Vaidlust ei ole ka selle üle, et avaldajate kasuks juurdepääsuteed määratud ja seda kinnistusraamatusse kantud ei ole. Menetlusosaliste esitatust nähtub, et nad ei ole saavutanud kokkulepet juurdepääsu kasutamise tingimustes. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatas xxxxxx Vallavalitsus, et ei pea põhjendatuks xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele viivaid erateid määrata avalikult kasutamiseks (I kd tl 131). Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu nõude eeldused on täidetud ja avaldajatel on õigus juurdepääsu määramist nõuda. 5.
6. Avaldajad taotlevad xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute avaldusele lisatud ortofotodel (I kd tl 60 ja 61) punase joonega tähistatud asukohast. Puudutatud isikud ei vaidle iseenesest vastu xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisele üle nende kinnistute, kuid nad ei ole nõus juurdepääsu määramisega avaldajate taotletud asukohast. Puudutatud isikute väitel on Kliimani kinnistult üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute avalikult kasutatavale teele pääsemiseks olemas alternatiivne juurdepääsutee, mis on nende kui koormatavate kinnistute omanike huve vähem piirav. Tulenevalt

§ 477

lg-test 1 ja 5 ei ole kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Lähtudes AÕS § 156 lg-st 1 ja eespool (otsuse p 5.2.) viidatud Riigikohtu praktika suunistest, tuleb kohtul juurdepääsu asukoht määrata menetlusosaliste huvide kaalumise teel. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2)1 ortofotolt nähtub, et avalikult kasutatavale riigiteele (xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx kõrvalmaanteele) viivalt erateelt nr xxxxxxx kulgeb xxxxx kinnistu läänepoolselt piirilt üle xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxx kinnistu poole kaks paralleelset teed. Üks tee kulgeb xxxxx ja xxxxxxxx kinnistute põhjapoolsest osast (edaspidi põhjapoolne juurdepääsutee) ja teine tee xxxxx ja xxxxxxxx kinnistute lõunapoolsest osast (edaspidi lõunapoolne juurdepääsutee). Põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist xxxxxxxx kinnistule ja lõppeb xxxxxxxx kinnistul enne seal asuvaid hooneid. Teelõigu pikkus on ca 145 m. Sealt edasi on xxxxxxxxx kinnistu läänepoolse piirini rohtunud ala ca 55 m ulatuses. Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb paralleelselt xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi xxxxxxxxx kinnistust ida pool asuva xxxxx kinnistuni. Alates xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist kuni xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani on teelõigu pikkus ca 185 Maa-amet. Geoportaal. Kaardirakendus Maainfo (GIS-X 2). Kättesaadav arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo 1 11 m, sh xxxxx kinnistul ca 90 m ja xxxxxxxx kinnistul ca 95 m. Kinnistusregistri väljavõttest (tl 4) nähtub, et xxxxxxxx kinnistu registriosa III jakku on kantud teeservituut kinnistu nr 4541104 igakordse omaniku kasuks vastavalt 11.02.2020. a lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kinnistu, registriosa numbriga 4541104, asub xxxxx xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxx ja see on M. V. ja H. V. kaasomandis (edaspidi xxxxx kinnistu). Maa-ameti ortofotolt on näha, et xxxxx kinnistu piirneb xxxxxxxxx kinnistuga ja asetseb sellest lääne pool. Vaidlust ei ole selle üle, et juurdepääsutee, mida xxxxx kinnistu omanikel on vastavalt teeservituudile õigus kasutada, on lõunapoolse juurdepääsutee xxxxxxxx kinnistul asuv lõik, mis viib xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi xxxxx kinnistuni. Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi kuni xxxxx kinnistuni. Maaameti geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2) ortofotolt nähtub, et pärast xxxxx ja xxxxxxxx kinnistute piiri keerab xxxxxxxx kinnistult tee põhja suunda ja kulgeb kuni xxxxxxxx kinnistu õuealani. Esialgse õiguskaitse korras kohustas kohus puudutatud isikuid selle tee asukohast võimaldama avaldajatele juurdepääsu xxxxxxxxx kinnistule (I kd tl 103107). Seega lisaks põhjapoolsele ja lõunapoolsele juurdepääsuteele on olemas xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele veel kolmaski juurdepääs. Avaldajad taotlevad xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist mööda põhjapoolset juurdepääsuteed (tähistatud avaldusele lisatud ortofotodel I kd tl 60 ja 61). Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldajatele xxxxxxxxx kinnistult juurdepääsu mööda lõunapoolset juurdepääsuteed. Riigikohus on 03.06.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10 korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Peamine põhjus, miks puudutatud isikud ei ole nõus xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisega üle põhjapoolse juurdepääsutee, on see, et põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb läbi nende kinnistute õueala ja eluhoonete kõrvalt, mistõttu rikub sealt läbi käimine ja sõitmine puudutatud isikute privaatsust. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldajate kinnistule juurdepääsu mööda lõunapoolset juurdepääsuteed, mis jääb nende kinnistute eluhoonetest eemale. Avaldajad ei ole nõus lõunapoolse juurdepääsutee määramisega põhjusel, et väidetavalt ei võimalda tee seisukord sealt aastaringselt sõidukitega läbi sõita ja tee vajalikku korda viimine nõuab oluliste kulutuste tegemist ning sealt kaudu xxxxxxxxx kinnistule sissesõidu rajamine vajab ka olulisi ümberkorraldusi kinnistul. Avaldajad leiavad, et seoses põhjapoolse juurdepääsutee kasutamisega kaasnev privaatsuse riive ei ole nii suur, et kaaluks üles lõunapoolse juurdepääsutee kasutatavaks muutmiseks vajalikud kulutused. Kohus teostas 21.01.2021. a paikvaatluse xxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistutel kohapeal (protokoll I kd tl 154-159). Paikvaatlusel nähtus, et põhjapoolse juurdepääsutee sissesõidul on xxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuu. xxxxx kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Edasi xxxxxxxx kinnistu pole minnes on xxxxxxxx kinnistul paigaldatud juurdepääsuteele värav. Väravast edasi minnes pääseb xxxxxxxx kinnistult otse xxxxxxxxx kinnistuni. Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja kõrvalhoone. Enne xxxxxxxxx kinnistut on xxxxxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuu. xxxxxxxxx kinnistu on ümbritsetud aiaga, põhja ja lääne poolt puitaiaga ja ida ning lõuna poolt 12 võrkaiaga. Sissesõiduks on aed avatud xxxxxxxx kinnistu poole põhjapoolse sissesõidutee juures kohe pärast xxxxxxxx kinnistule paigaldatud tõkkepuud. Paikvaatluse ajal oli maas paks lumi ja põhjapoolse juurdepääsutee pinnas ei olnud lume alt näha. Puudutatud isiku I esitatud fotodelt (I kd tl 11-13) nähtub, et tegemist on kruusakattega osaliselt rohtunud teega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasemalt on kasutatud xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks just põhjapoolset juurdepääsuteed. Paikvaatlusel (protokoll I kd tl 154-159) nähtus, et lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb avalikult kasutatavale teele viivalt erateelt xxxxx kinnistu läänepoolsest piirist üle xxxxxxxx kinnistu kuni xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi. Tegemist on metsavahe teega. Paikvaatluse ajal oli teelt lumi lükatud. Tee pinnas oli külmunud ja teel olid kohati lumised rööpad, kuid tee oli sõiduautoga läbitav. Lumest lahti lükatud tee laius oli ca 3 m. Mõnes kohas oli tee peal lume alt näha liivane/kruusane pinnas ja välja tulnud geotekstiil. Mõlemal pool tee ääres olid kraavid. xxxxxxxxx kinnistu lõunapoolsel nurgal oli kraav täidetud ja rajatud teelt ülesõit xxxxxxxxx kinnistu aiani. Ülesõidu laius oli ca 3 m. Puudutatud isiku I seletuste kohaselt rajas ta sinna 2020. aasta lõpus teetruubi, paigaldas kraavi toru ja täitis selle pinnasega. Paikvaatluse ajal oli maapind lumega kaetud ja kraavi paigaldatud toru näha ei olnud. Oli aga näha, et lõunapoolselt teel on võimalik üle kraavi xxxxxxxxx kinnistu aia taha sõidukiga sõita. Lõunapoolset juurdepääsuteed iseloomustavad ka puudutatud isiku I esitatud õhust tehtud fotod (I kd tl 122, 123, 124). Fotodelt on muu hulgas näha, et lõunapoolselt juurdepääsuteelt on rajatud üle kraavi sissesõit xxxxxxxxx kinnistu aia taha (I kd tl 124). Avaldajad esitasid kohtule avalduse xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks 16.11.2020. a. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et 2020. aasta lõpus pärast avalduse esitamist, aga enne paikvaatluse teostamist tegi puudutatud isik I lõunapoolsel juurdepääsuteel parendusi ja võrreldes avalduse esitamise ajaga on tee seisukord muutunud. Avaldajad esitasid 04.12.2020. a kohtule foto lõunapoolsest juurdepääsuteest (I kd tl 79), millel nähtub, et teel on mullasegune porine pinnas. Avaldajad esitasid ka tõendina xxxxx kinnistu omaniku, H. V. 12.12.2020. a e-kirja (I kd tl 94p), milles H. V. teatab, et kui ta mõned nädalad tagasi perega maal käis, siis oli lõunapoolne tee maasturiga läbipääsmatu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et 2020. aasta lõpus paigaldas puudutatud isik I teele geotekstiili ja vedas sinna peale pinnast. Avaldajate väitel ei vasta puudutatud isiku I poolt tehtud parendused tee ehitamise kvaliteedi nõuetele ja olenevalt ilmastikutingimustest, märjemal aastaajal, ei ole tee ikkagi sõidukitega läbitav. Avaldajad on esitanud tõendina AS-i TREV-2 Grupp projektijuht-teemeistri, H. K. , 16.01.2021. a hinnangu lõunapoolse juurdepääsutee seisukorrale lähtuvalt tema 07.01.2021. a teostatud paikvaatlusest (I kd tl 165). H. K. märgib, et teoorias on õige lähenemine, et teele käib geotekstiil alla ja täitematerjal peale, kuid konkreetsel teel on see töö teostatud lohakalt ja puudulikult. Vaatlusel tuvastas H. K. , et hetkel on olemasolevale pinnale laotatud geotekstiil ja sinna peale veetud 10-12 cm mingit liiva sarnast materjali, mis tema hinnangul ei ole tee kattematerjal, kuid võib sobida alumistesse kihtidesse täitematerjaliks. Antud materjali laotamisega on geotekstiil ilmselt paigast nihkunud, kuna pole alt sobimatut pinnast ära kaevatud, mis seletab tekstiili ebaühtlast laiust ja kortsumist. 07.01.2021. a paikvaatlusel mõõtis H. K. geotekstiili laiuseks 2,20-2,40 m. 3 m laiuse tee puhul on aga nõutud geotekstiili laius 4,2 m. H. K. hinnangul ei ole ka teelt xxxxxxxxx kinnistule rajatud ülesõit kohane. Tema arvates on ilmselt tegemist kunagi ammu rajatud teetammiga, kuhu on paigutatud kõrvalolevatest kraavidest saadud materjal. Väidetavalt mahasõidu all paigaldatud 200mm 13 läbimõõduga ja 5m pikkust teetruupi tal paikvaatlusel ei õnnestunud leida. H. K. hinnangul oleks ka sellise läbimõõduga teetruup liiga väike, et vastu võtta kevadist sulavett või vihmaperioodi vett ning pikkus liiga lühike, et rajada normaalse pöörderaadiusega mahasõit. Avaldajad on esitanud veel kolme ettevõtte hinnapakkumised lõunapoolse juurdepääsutee asukohas xxxxx kinnistult xxxxxxxxx kinnistuni 185 m pikkuse nõuetekohase tee ehitamiseks (II kd tl 19-21). Tõenditest nähtub, et AS TREV-2 Grupp on 10.02.2021. a teinud hinnapakkumise koos käibemaksuga kokku summas 17 852,90 eurot (II kd tl 19), OÜ Üle on 15.02.2021. a teinud hinnapakkumise koos käibemaksuga summas 19 439,82 eurot (II kd tl 20) ja Tariston AS 16.02.2021. a hinnapakkumise koos käibemaksuga kokku summas 19 600,92 eurot (II kd tl 21). Hinnapakkumistes on eraldi välja toodud tee ehitamiseks, sh teetruubi ehitamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Kohus leiab, et H. K. e-kiri annab kinnitust sellest, et lõunapoolsel juurdepääsuteel esineb ka pärast puudutatud isiku I poolt 2020. aasta detsembri tehtud parendusi puudusi, mis mõjutavad tee kandevõimet ja läbitavust sõidukitega. Avaldajate esitatud hinnapakkumised tõendavad, et lõunapoolse juurdepääsutee asukohas nõuetekohase tee rajamise maksumus võib olla vähemalt 17 852,90 eurot nagu on AS TREV-2 Grupp antud hinnapakkumine. Kohus leiab aga, et käesoleva juurdepääsu määramise asja lahendamisel ei oma need asjaolud tähtsust. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrusega nr 101. Määruse § 1 näeb ette, et määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee ehitamise kvaliteedi nõudeid. Avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab aga tee omanik. Antud juhul ei ole vaidlust, et xxxxx ja xxxxxxxx kinnistutel kulgev lõunapoolne juurdepääsutee ei ole avalikult kasutatav tee. Tegemist on erateega, mille ehitamise kvaliteedi nõuded määrab kinnistu omanik. Arvestades asjas kogutud tõendeid, hindab kohus, et on usutav avaldajate väide, et lõunapoolne juurdepääsutee ei ole aastaringselt sõidukitega läbitav. Paikvaatluse ajal oli tee läbitav, kuid paikvaatlus toimus talvel, kui maapind oli külmunud ja lumega kaetud. Lume alt oli mõnes kohas näha teepinnase alt välja tulnud geotekstiili, milles võib järeldada, et geotekstiilile paigaldatud pinnase kiht on suhteliselt õhuke ning eluliselt on usutav, et soojemal aastaajal, märjemate ilmastikuoludega, on teepinnas pehme ning sealt sõidukiga läbisõitmine raskendatud. Kohus leiab aga, et tee kvaliteet ei saa olla kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisel määrav. Juurdepääsu taotlejad ei saa koormatavate kinnistute omanikelt nõuda tee ehitamise kvaliteedi nõuetele vastava tee rajamist. Riigikohus on 09.06.2017. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 avaldanud seisukohta, et kui isik taotleb AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja teatud tingimustel, peab kohus hindama, kas juurdepääsu määramine taotletud tingimustel on võimalik. Juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja koormatava kinnisasja omanik avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama juurdepääsu taotlejal endal seda teha. Avaldajad, taotledes põhjapoolse juurdepääsutee määramist, tuginevad muu hulgas sellele, et mööda olemasolevat lõunapoolset juurdepääsuteed ei ole võimalik nende kinnistule pääseda päästeautol, kui see näiteks tulekahju korral peaks vajalik olema. Avaldajad on esitanud tõendina xxxxx päästepiirkonna juhataja, P. T. , e-kirja (II kd tl 36) koos väljavõttega Päästeameti ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõttest (II kd tl 36p-37). xxxxx päästepiirkonna juhataja toob oma kirjas välja, et 16.02.2021. a teostas päästekomando meeskond xxxxxxxxx kinnistu juurdesõidutee vaatluse ja selgus, et lume tõttu ei olnud xxxxxxxxx kinnistule päästeautoga ligipääs võimalik. Kirjas märgitakse, et vastavalt Päästeameti ehituslikele nõuetele peab hoonetele ligipääsuks päästeautodega olema juurdesõidutee olema kõvendatud pinnasega (vähemalt 25 000 kg kandevõimega, vähemalt 3,5 m laiune ja kurvidest tuleb 14 arvestada päästeautode pöörderaadiusega vähemalt 12 m). Tutvunud ka H. K. poolt 07.01.2021. a xxxxxxxxx kinnistule ligipääsuks rajatud lõunapoolsele juurdesõiduteele teostatud paikvaatlusega, kus mõõdeti geotekstiili laiuseks 2,20-2,40m, on P. T. andnud hinnangu, et see tee ei ole ilmselgelt päästeautodele sõidetav laiuse mõttes. P. T. märgib, et tee kandevõimet on raske hinnata, kuna lume tõttu (50

1. cm)päästeautoga xxxxxxxxx kinnistule ei pääsenud ja ei hakatud riskima kinnijäämisega. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid tõendavad, et lõunapoolne juurdepääsutee ei vasta Päästeameti tuleohutusnõuete kokkuvõttes ettenähtud juurdepääsutee nõuetele. Lõunapoolne juurdepääsutee ja sellelt xxxxxxxxx kinnistule ülesõidu pööramisraadius ei ole nii laiad, kui nõutud. Lõunapoolse juurdepääsutee kandevõime kohta täpsed andmed puuduvad, kuid kogutud tõenditest võib järeldada, et märjemate ilmastikuoludega võib olla tee läbimine raskemate sõidukitega raskendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et põhjapoolse juurdepääsutee tingimused võimaldavad sealt raskemate sõidukitega, sh päästesõidukitega xxxxxxxxx kinnistule pääseda. Kohus leiab aga, et ainuüksi see asjaolu ei välista kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist lõunapoolse juurdepääsutee asukohast. Ka Riigikohus on 19.02.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 selgitanud, et kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada TsÜS § 141 lg 1 järgi hädaseisund ja päästesõidukitele on tagatud juurdepääs kinnistule päästeseaduse kohaselt. Arvestades kõiki asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud määrata xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääs üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute lõunapoolse juurdepääsutee asukohast. Kohtu hinnangul koormaks lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine xxxxxxxxx kinnistult xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikke oluliselt vähem kui põhjapoolse juurdepääsutee kasutamine. Tõenditest nähtuvalt läbib põhjapoolne juurdepääsutee xxxxxxxx ja xxxxx kinnistu õueala ning selle vahetusse lähedusse jäävad kinnistute elu- ja kõrvalhooned. Vaidlust ei ole küll, et avaldajad ei ela püsivalt xxxxxxxxx kinnistul ja kasutavad seda maakoduna. Arvestades aga, et kinnistul on kuus kaasomanikku, on eluliselt usutav, et puhkuseperioodidel ja suvel kasutatakse xxxxx ja xxxxxxxx kinnistuid juurdepääsuks intensiivselt nii jalgsi kui sõidukitega sealt ülesõitmiseks. Kuna põhjapoolne juurdepääsutee läbib puudutatud isikute kinnistute õueala, siis on eluliselt usutav, et see häirib oluliselt puudutatud isikute privaatsust. Kohus leiab, et juurdepääsu määramiseks põhjapoolse juurdepääsutee asukohast ei õigusta ka see, et varasemalt, nö ajalooliselt on seda xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks kasutatud. Kohus leiab, et olukorras, kus lõunapoolselt juurdepääsuteelt on olemas alternatiivne juurdepääs, mis puudutatud isikute privaatsust ei häiri ja mille kasutamisega ka puudutatud isikud on nõus, siis ei ole põhjendatud määrata xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu põhjapoolselt juurdepääsuteelt. Tõendist võib järeldada, et teatud ilmastikutingimuste korral võib olla lõunapoolne juurdepääsutee sõidukitega raskesti läbitav ja kestva juurdepääsu tagamiseks võib olla vajalik teha tee parendamiseks kulutusi ning ka ümberkorraldusi xxxxxxxxx kinnistul. Kohus leiab aga, et vastavad kulutused ja ümberkorraldused ei kaalu üles põhjapoolse juurdepääsutee kasutamisega kaasnevat kinnistute omanike privaatsuse riivet. 5.4. Kohus määrab otsusega kindlaks juurdepääsutee talumise tingimused. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele tähtajatu juurdepääs üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute lõunapoolse juurdepääsutee asukohast xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste kinnistu igakordsete omanike nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega. xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute omanikud on kohustatud juurdepääsu võimaldama. 15 Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et avaldajatele tuleb tagada võimalus juurdepääsutee selle kasutamise nõuetega vastavusse viimiseks ja selleks vajalike teetööde tegemiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on ka tagada avaldajatele võimalus ise juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel lumekoristuse töid. Eeltoodut arvestades määrab kohus xxxxxxxxx kinnistult juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle xxxxxxxx ja xxxxx kinnistute mööda lõunapoolset juurdepääsuteed, tingimusel, et juurdepääs on määratud tähtajatult xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega. Kohus määrab, et xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama xxxxxxxxx kinnistu omanikel viia juurdepääsutee vastavusse selle kasutamise nõuetega ja teha selleks vajalikke teetöid. Samuti määrab kohus, et xxxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama xxxxxxxxx kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel lumekoristuse töid. 5.5. Tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 peab kohus juurdepääsu kindlaksmääramise korral määrama koormatavate kinnisasjade omanikele juurdepääsu talumise eest ka tasu, mis tuleb koormatud kinnisasjade igakordsete omanike kasuks välja mõista. Seaduses ei ole ette nähtud juurdepääsutasu suurust. Selle kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on 03.10.2018. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-3663 (p 18) korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest hüvitist, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Riigikohus on 16.06.2016. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 (p 42) asunud seisukohale, et hüvitis omandiõiguse riive eest peab olema perioodiline ja et hüvitada tuleb mitte asja väärtuse vähenemine, vaid kinnisasja ainukasutusõiguse kaotus. Lisaks on kolleegium märkinud, et juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama. Puudutatud isik I on avaldanud, et soovib saada xxxxxxxx kinnistul asuva lõunapoolse juurdepääsutee kasutamise eest tasu 100 eurot aastas. Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta xxxxx kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamise eest tasu saamise osas avaldanud. Avaldajad on seisukohal, et õiglane hüvitis juurdepääsutee kasutamise eest on pool tee aluse maa maamaksu hinnast ja lisaks kasutuseelisena pool tee aluse maa keskmisest rendihinnast (60 eurot/ha). Avaldajad on arvestanud tasu põhjapoolse juurdepääsutee kasutamise eest tingimusel, et xxxxx kinnistul asuv juurdepääsutee on 3 m lai ja 97,50 m pikk ning xxxxxxxx kinnistul asuv juurdepääsutee 3 m lai ja 105 m pikk. Sellistel tingimustel on avaldajad arvestanud tasu suuruseks xxxxx kinnistu omanikule kokku 10,11 eurot aastas ja xxxxxxxx kinnistu omanikule 11,80 eurot aastas. Arvestades lõunapoolse juurdepääsutee tingimusi ja selle talumisega seotud piirangute ulatust, leiab kohus, et avaldajate pakutud juurdepääsutasu on asjaolusid arvestades liiga väike ja puudutatud isiku I taotletav tasu põhjendamatult suur. Kohus tegi eespool kindlaks, et lõunapoolne juurdepääsutee on ca 3 m lai ja xxxxx kinnistul asuva teelõigu pikkus on ca 90 m ja xxxxxxxx kinnistul asuva teelõigu pikkus ca 95 m ehk 16 xxxxx kinnistu alune juurdepääsutee pindala on ca 270 m2 ja xxxxxxxx kinnistu alune pindala 285 m2. Maksu-ja Tolliameti infoportaali kohaselt on 2021. a maa maksustamismääraks xxxxxx vallas 2,0 % maa maksustamishinnast. Keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” lisa 123 kohaselt on xxxxxx vallas maa maksustamishind 1278 eurot/ha. Arvestades xxxxx kinnistu pindala (3,71 ha), kujuneb selle aastase maamaksu suuruseks 344,47 eurot (1278 x 3,71
2. ha)ja arvestades xxxxxxxx kinnistu pindala (2,92 ha), kujuneb selle aastase maamaksu suuruseks 437,67 eurot (1278 x 2,92 ha). Seega xxxxx kinnistu aluse ca 270 m2 suuruse lõunapoolse juurdepääsutee maamaksu aastaseks suuruseks kujuneb 2,48 eurot ja xxxxxxxx kinnistu aluse ca 285 m2 suuruse juurdepääsutee maamaksu aastaseks suuruseks 4,24 eurot. Avaldajad on välja toonud, et 2018. aastal oli xxxxx maakonnas rohumaade keskmiseks aastaseks rendihinnaks 56 eurot/ha ja arvestades üldist hinnatõusu ei saa avaldajate hinnangul olla sellise maa rendihind käesoleval ajal rohkem kui 60 eurot/ha. Kui lähtuda avaldajate arvestusest, siis kujuneb xxxxx kinnistu aluse ca 270 m2 suuruse lõunapoolse juurdepääsutee aastaseks rendihinnaks16,20 eurot ja xxxxxxxx kinnistu aluse ca 285 m2 suuruse juurdepääsutee aastaseks rendihinnaks 17,10 eurot. Riigikohus on koostanud 2014. aastal kohtupraktika analüüsi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjade kohta 2 . Analüüs sisaldab tabelit, kus on määratud juurdepääsutasude suurused kohtulahendite kaupa välja toodud. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik aluseks võtta sarnastel asjaoludel määratud keskmiste juurdepääsutasude määrasid. Nimetatud tabelist nähtub, et kohtud on sarnastel asjaoludel juurdepääsu määramisel, s.o väiksemates asulates, tee kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, määranud juurdepääsu tasu alates 20 eurost aastas kuni 150 euroni aastas. Sellest kõige väiksema tasu, s.o 20 eurot aastas, on kohus määranud juurdepääsu eest xxxxx Laheda vallas, tee pikkus 86 m ja laius 3,6 m. Suurim tasu, s.o 150 eurot on määratud juurdepääsu eest xxxxxxxxxxx vallas, tee pindalaga 302 m2. Arvestades käesolevas asjas määratava juurdepääsutee asjaolusid, sh seda, et lõunapoolne juurdepääsutee asub xxxxx maakonnas xxxxxx vallas kõrvalises kohas, tegemist on metsavaheteega, mis kulgeb kinnistute hoonetest kaugemal, juurdepääsutee aluse maa makstamise hinda ja hinnangulist keskmist rendihinda samas piirkonnas, samuti juurdepääsutee seisukorda, selle parendamise ja hooldamise vajadust, seda, et juurdepääsuteed kasutavad osaliselt ka koormatavate kinnistute omanikud ise ning sarnastel asjaoludel määratud keskmisi juurdepääsutasusid, leiab kohus, et mõistlik tasu juurdepääsu talumise piirangu eest on xxxxx kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot aastas ja xxxxxxxx kinnistu omanikule 30 eurot aastas, mis tuleb valitseva kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt koormatud kinnistute igakordsete omanike kasuks välja mõista. Puudutatud isik II on taotlenud, et kohusmääraks otsuses kindlaks, et tasu juurdepääsu kasutamise eest tuleb tasuda iga aasta 15. jaanuariks.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata, et xxxxxxxxx kinnistu igakordsetel omanikel tuleb xxxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanike kasuks välja mõistetud juurdepääsu kasutamise tasu maksta iga aasta

1. jaanuariks. 5.
2. Juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega. Selleks, et kanda juurdepääs kinnistusraamatusse, on kinnistusraamatuseaduse Kohtupraktika analüüs „Juurdepääs avalikult kasutatavale teele“. Riigikohtu õigusteabe osakond
3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2014/juurdepaas_avalikult_kasutatavale_teele_m _aavik.pdf 2 17 (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodu alusel kohustab kohus puudutatud isikuid andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks tuleb avaldajatel endil pöörduda kinnistusregistripidaja poole. Käesolev määrus asendab puudutatud isikute vastavaid tahteavaldusi. Kohus lisab kohtuotsusele Maa-ameti ortofoto, kus on tähistatud helesinise joonega lubatud juurdepääsu asukoht.
4. Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub A. S. (edaspidi hageja) hagi M. K. , M. T. , V. K. , T. K. , M. S. ja R. K. (edaspidi kostjad) vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes. Hageja nõuab hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluva xxxxxxxx kinnistu ja sellel asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest ja kahjustamisest. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel puudub hageja nõusolek. Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav omandi kaitse nõudena, mis ei ole seotud valduse kaotusega. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohus leiab, et nõude eeldused on täidetud ja kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejale kuulub xxxxx maakonnas xxxxxx vallas kinnistu, nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx kinnistu), ja kostjate kaasomandis on xxxxxxxx kinnitu naaberkinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx (xxxxxxxxx kinnistu). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kasutanud hageja xxxxxxxx kinnistut enda xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks, sh on kostjad xxxxxxxx kinnistult üle kõndinud ja sõidukitega üle sõitnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjatel puudub xxxxxxxx kinnistu kasutamiseks hageja nõusolek. Käesolevas tsiviilasjas on kostjad pöördunud avaldusega kohtu poole xxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks muu hulgas üle hagejale kuuluva xxxxxxxx kinnistu. Kostjad taotlesid, et kohus määraks neile juurdepääsu üle xxxxxxxx kinnistu kulgeva põhjapoolse juurdepääsutee. Hageja juurdepääsu määramisega kostjate taotletud asukohast nõustunud ei ole. Ta on nõus võimaldama kostjatele juurdepääsu üle xxxxxxxx kinnistu kulgeva lõunapoolse juurdepääsutee, millega kostjad ei ole nõustunud. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ongi kostjad seni kasutanud hageja xxxxxxxx kinnistul põhjapoolset juurdepääsuteed, milleks neil hageja nõusolek puudub. Juurdepääsutee avalduse lahendamisel tegi kohus kindlaks, et põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb läbi xxxxxxxx kinnistu õueala. xxxxxxxx kinnistul on teele paigaldatud värav ja tõkkepuu, mis on lukustatud. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et xxxxxxxxx kinnistule juurdepääsuks on nad omavoliliselt xxxxxxxx kinnistu värava ja värava luku lõhkunud ja hageja keelust hoolimata väravaga piiratud alalt läbi käinud ja sõitnud. Sellist 18 kostjate tegevust saab käsitleda hageja omandiõiguse rikkumisena. Käesoleva kohtuotsusega rahuldab kohus kostjate avalduse xxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks osaliselt. Kohus määrab küll juurdepääsu, kuid ei määra seda kostjate taotletud asukohast, s.o üle xxxxxxxx kinnistu kulgevat põhjapoolset juurdepääsuteed. Arvestades, et kostjad ei ole sellisest asukohast juurdepääsu määramisega nõustunud ning hoolimata hageja keelust on seni kasutanud põhjapoolset juurdepääsuteed, sh lõhkunud hageja kinnistu värava, siis on kohtu hinnangul alust eeldada kostjate poolt hageja omandiõiguse rikkumise kordumist. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu nende rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus kohustab kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistu ja sellel asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest ja kahjustamisest. Kohus kohustab kostjaid hoiduma xxxxxxxx kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja – sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel puudub hageja nõusolek. Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus koos ühes menetluses hagi omandi rikkumisest hoidumise nõudes ja avaldust kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Kuigi kohus menetles nõudeid hagimenetluses, siis tulenevalt

§ 477

lgle 1 tuleb avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudele kohaldada hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus rahuldab täielikult hagi omandi rikkumisest hoidumise nõudes. Seega

§ 162

lg 1 alusel tulen jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid hoiduma sama sisuga rikkumistest. Arvestades asjaolusid, sh seda, et kostjatele pandav kohustus ei ole jagatav, leiab kohus, et põhjendatud on

§ 165lg 3 alusel jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Avaldajate nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldab kohus osaliselt. Kohus määrab avaldajate kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikute kinnistu, kuid ei määra seda avaldajate taotletud asukohast. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et õiglane on jätta avaldusega seotud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8.

§ 174lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Kuna avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis hüvitatavaid menetluskulusid selle nõudega seoses ei teki. Kohus määrab kindlaks hagiga seotud hüvitatavad hageja menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 101-103) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 13 894 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise taotluselt 19 tasutud riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 13 494 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Hagilt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Ka hagi tagamise avalduselt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja kohus ka rahuldas hagi tagamise taotluse (I kd tl 23-24). Kohus leiab, et vastaspoole poolt hüvitatav ei ole hageja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kuna Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2021. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, mistõttu ei ole alust lugeda, et kostjad oleksid vastava menetluskulu põhjustanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on kostjate poolt hüvitatav üksnes osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Andrus Lillo. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja käesoleva tsiviilasjaga seoses hagejale õigusabi kokku mahus 93,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hageja esindaja kandnud õigusteenusega seotud kulu 30 eurot, s.o riigilõiv päringute eest rahvastikuregistrile. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja tunnitasu määra, mis 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Nii on Riigikohtu senises praktikas peetud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on hageja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on hageja lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusabi maht on aga hagiga seotud vaid osaliselt. Arvestades asja menetluse käiku, keerukust ja mahtu, saab kohtu hinnangul lugeda hagi menetlemisega seotud vajalikuks ja põhjendatuks hageja esinda toimingud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele ning ettevalmistamisele kokku 10 tunni ulatuses. Asja läbivaatamisel on olnud suurem kaal hagiga koos menetletud avalikult kasutatavalt teele juurdepääsu määramise avaldusel. Kohus hindab, et hagiga seoses saab lisaks lugeda põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kohtuistungitel osalemisele, nendeks ettevalmistusele ning hageja lõppseisukohtade koostamisele, samuti menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 4 tunni ulatuses. Pärast hagiavalduse esitamist on ülejäänud hageja menetlusdokumendid seotud suures osas juurdepääsu määramise avaldusele vastuväidete esitamisega. Samuti arutati kohtuistungitel juurdepääsu määramise avaldusega seotud asjaolusid ning ka hageja lõppseisukohad sisaldavad suures osas just juurdepääsu määramise avaldusega seotud põhjendusi ja vastuväiteid. Hagiga seotud toimingute maht võrreldes juurdepääsu määramise avaldusega seotud toimingute mahuga on tagasihoidlik. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks saab lugeda hageja esindaja hagiga seotud toimingud mahus kokku 14 tundi. 20 Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hagiga seotud hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 14 tunni eest, tasumääraga 120 eurot tund, s.o tasu kokku 1680 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 2016 eurot. Kohus leiab, et põhjendaud hagiga seotud menetluskuluks saab lugeda ka rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõivu summas 30 eurot. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatuks hagiga seotud hageja menetluskulud kokku summas 2396 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2016 eurot ning rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagiga seotud hageja menetluskulud hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjatel tuleb nendelt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 21 Lisa 22