Obsah (11)

§ 63§ 71§ 42§ 150§ 148§ 29§ 68§ 69§ 90§ 149§ 145

4-22-4065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4065 (963022000070) Kohtukoosseis Julia Katškovskaj

) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse X-le KVTS § 222 järgi esitatud süüdistuses. Oma otsustust põhjendas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. 3.

1. Kohus tõdes, et X käitumise tõttu ei ole kohtuasja sisulise arutamiseni jõutud. X käitumine näitas kohtule, et ta ei kavatse kohtusse ilmuda ja on muutnud end kättesaamatuks. Maakohtu hinnangul ei ole kohtumenetluse jätkamine menetlusökonoomiliselt põhjendatud. Esiteks oli kohtule tuvastatav menetlusnormide oluline rikkumine. Kohtuväline menetleja heidab X-le ette
2. oktoobril 2022 Tallinnas ja
3. juulil 2022 Rakveres toimepandud väärtegusid. Kuna X süüdistatakse mitme väärteo toimepanemises, kohtuväline menetleja on neid käsitlenud eraldi episoodidena, tulnuks

§ 63lg 1 alusel need asjad menetlejal ühendada ja saata seejärel maakohtule.

Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasju ühendatud. Olukorras, kus väärteod on ühe ja sama kohtuvälise menetleja menetluses, olnuks see kohtuvälise menetleja kohustus. Teiseks, kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on X-le tutvustatud

1. novembril 2022 (s.o
2. juulil 2022 toime pandud teo) kohta koostatud väärteoprotokolli. Selle episoodi osas on seadusest tulenevad nõuded täidetud, kuid
3. novembri 2022 (s.o
4. oktoobril 2022 toime pandud teo) kohta koostatud väärteoprotokolli isikule (ega kaitsjale) tutvustatud ei ole.

§ 71lg 1 sätestab sõnaselgelt sellise kohustuse.

Tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja ei saa panna seadusega temale asetatud kohustusi maakohtule. Tegemist on rikkumisega, mida kohus kohtumenetluses kõrvaldada ei saa, mistõttu tuleb menetlus selles episoodis seoses väärteomenetluse olulise rikkumisega lõpetada. 3.

2. juuli 2022 episoodi osas märkis kohus järgmist. Vaidlus puudub, et X ei ilmunud
3. juulil 2022 ettenähtud kohta. Seega on X rikkunud KVTS § 40 lg 1 p
4. X on esitanud Kaitseressursside Ametile tõendi enda haigestumise kohta
5. juulil
6. Sellest nähtuvalt esines X-l
7. juulil 2022 objektiivne takistus (tulenevalt haiguse iseloomust) kaitseväeteenistusse ilmumiseks. Sealjuures on X varasemalt Kaitseressursside Ametile teatanud, et ta ei saa terviseprobleemidega seoses ilmuda. Nii on
8. juulil 2022 saadetud e-kiri info@kra.ee aadressile sooviga terviseprobleemidega seoses uue komisjoni läbimiseks.
9. juulil 2022 on ta saatnud samuti e-kirja, selgitades, et oli eelmisel nädalal haige ega saanud ilmuda, sealjuures küsinud juhiseid edasiseks käitumiseks. Ta on esitanud arstitõendi, milles sisalduvate andmete põhjal kohus möönis, et tal esines objektiivne takistus ilmumaks
10. juulil 2022 kaitseväeteenistusse. X-le ei ole ette heidetud KVTS § 40 lg 1 p 6 rikkumist. Etteheide saaks olla ka üksnes „viivitamata“ teatamata jätmises, kuivõrd siiski nädal hiljem ta teavitas Kaitseressursside Ametit haigestumisest. Kohus saab väärteoasja arutada aga üksnes esitatud süüdistuse pinnalt. Käesolevas asjas on X-le esitatud süüdistus selles, et ta on jätnud ilmumata
11. juulil 2022 ja
12. oktoobril 2022 kaitseväeteenistusse. Talle ei ole ette heidetud jätkuvat süütegu, vaid eraldi episoodid. Seega, asjaolu, kas ja millal oleks pidanud X peale
13. juulit 2022 kohustuse täitmisele ilmuma, ei ole relevantne. Juhul, kui nt kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et isik oleks pidanud ilmuma vähemalt koheselt peale tervenemist, tulnuks see kajastada väärteoprotokollis. Kohus on tuvastanud, et
14. juulil 2022 esines X-l objektiivne 2 4-22-4065 takistus. Selle esinemist ei ole kohtuvälise menetleja esindaja ümber lükanud. KVTS ei käsitle ilmumata jätmise mõjuvaid põhjuseid, kuid kohtu hinnangul on kohaldatav analoogia

§ 42lg 2 p 3 ja Kr

MS § 170 lg 2 p 3, millistel juhtudel tuleb mõjuvaks põhjuseks lugeda rasket haigestumist. Eeltoodu alusel tuleb menetlus selles episoodis lõpetada. APELLATSIOON

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja Kaitseressursside Ameti esindaja SP, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist ja X süüdimõistmist KVS § 222 järgi ning tema karistamist 10 päeva arestiga. Apellandi hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Kohtuotsusest ilmneb, et X sai kohtukutsed kätte, kuigi ta ei ilmunud kohtuistungitele. Kohtuasja oli võimalik arutada X osavõtuta. Maakohus võis avaldada X kohtuvälises menetluses antud ütlused. X ütluste ja allkirjalehega on tõendatud, et ta ei ilmunud ajateenistusse
2. juulil
3. Väärteoprotokoll oli nõuetekohane ja X sai selle alusel aru, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Seda tõendab ülekuulamisel antud selgitus. Pole tõendatud, et X oli nii raskelt haigestunud, et tal puudus võimalus ilmuda ajateenistusse. X tervis halvenes enne
4. juulit
5. Kuna ta teadis, et ta peab ilmuma sel päeval ajateenistusse, siis pidanuks ta kohe pöörduma tervishoiutöötaja poole ja teavitama Kaitseressursside Ametit raskest haigusest ja esitama sellekohased dokumendid. X teavitas tervise halvenemisest
6. juulil
7. Talle on esitatud süüdistus mitte teatamiskohustuse rikkumise eest, vaid KVTS § 2 lg 1 ja KVTS § 40 lg 1 p 2 kohustuse rikkumise eest. Seega kohtuväline menetleja ei pea eraldi väärteoprotokollis märkima KVTS § 40 lg 1 p 6 kohustuse rikkumist. Väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest on nähtav, et X-le heidetakse ette ajateenistusse mitteilmumist KVTS § 2 lg 1, KVTS § 40 lg 1 p 2 mõttes. Oluline ei ole, kas isik on ajateenistusse mitteilmumise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue väärteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks väärtegu, mille eest teda ei ole karistatud ning need tuvastatakse ühes väärteomenetluses (faktiline retsidiiv). Kohtuväline menetleja ei pidanud

§ 63

lg 1 alusel episoode ühendama, sest mõlemad rikkumised oli võimalik tuvastada ühes väärteomenetluses.

1. oktoobri 2022 episood on vormistatud väärteoprotokolli lisana. Tunnistaja K. Reinola ja
2. oktoobri 2022 kutsealuste allkirjalehega on tõendatud, et X ei ilmunud ajateenistusse
3. oktoobril
4. Seega esineb faktiline korduvus. Järgnevalt leiab apellant, et maakohus on eksinud süü suuruse tuvastamisel ja selle tagajärjel eskinud oluliselt määral väärteomenetlusõiguse vastu. Kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele (

§ 150lg 1 p 8).

Kohus jättis olulised asjaolud arvestamata. Selle tõttu kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkust oluliselt väärteomenetlusõigust (

§ 148p-d 2,3).

Apellant ei nõustu maakohtuga, et X-l esines objektiivne takistus

1. juulil 2022 kaitseväeteenistusse ilmumiseks. X saatis
2. juulil 2023 Kaitseressursside Ametile e-kirja koos ambulatoorse epikriisiga. Seal ta kirjutas, et tal on probleeme tervisega ja palus määrata uus arstlik komisjon tervise hindamiseks. See tõendab, et ta oli teadlik kohustusest ilmuda kogunemiskohta ja ta jättis teadlikult ilmumata. Kaitseressursside Amet vastas
3. juulil 2022 ja kohustas X ilmuma
4. juulil 2022 ajateenistusse ja tema tervislik seisund lubati vaadata üle väeosa arsti poolt. KVTS § 55 lg 1 kohaselt tehakse ajateenistusse asunutel arstlik läbivaatus. Vastavad otsused ajateenistusse ilmunu terviseseisundi kohta teeb kaitseväe arst. Apellant viitab veel KVTS § 55 lg-test 3 ja 4 sätestatud võimalustele. Kui X terviseseisundis oleks leitud 3 4-22-4065 muduatusi, mis takistanuks ajateenistuse läbimist, oleks vastavad otsused langetatud väeosas. KVTS-s puudub regulatsioon, mille kohaselt perearsti või ühegi teise raviarsti diagnoos vabastaks kohustuseks ilmuda kogunemiskohta. KVTS § 55 kohaselt on see otsustusõigus üksnes väeosa ülema määratud arstil. X
5. oktoobri 2020 terviseseisundi hindamise otsus on endiselt kehtiv. X-l polnud õigust otsustada väeosa välisele arstlikule dokumendile tuginevalt, kas tema terviseseisundi muutus vabastab teda kohustusest ilmuda ajateenistusse. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6. Tallinna Ringkonnakohus võttis
7. märtsi 2023 määrusega kohtuvälise menetleja esindaja apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis väärteomenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks aega
8. märtsini
9. Menetlusalune isik käis ringkonnakohtu määrusel Tallinna Ringkonnakohtus
10. märtsil 2023 isiklikult järgi. Kirjalike seisukohtade esitamise tähtajaks esitas kirjaliku seisukoha Olga Väina. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
12. Apellatsioonimenetluses esitas kirjaliku seisukoha Y. Nähtuvalt Kohtuinfosüsteemist (KiS), teatas X
13. veebruaril 2023 maakohtule, et lõpetas koostöö oma senise esindajaga.
14. veebruaril 2023 oli X senine esindaja Y esitanud maakohtule ka ise teate, et tema esindusõigus X suhtes on lõppenud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud volikirja, mis näitaks, et Y esindab väärteoasjas taas X. Seega on tegemist menetlusvälise isikuga ja tema kirjalik seisukoht tuleb jätta läbi vaatamata.
15. Apelleeritud kohtuotsusega lõpetas kohus väärteoasjas menetluse X suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohus leidis kokkuvõtlikult, et kohtuväline menetleja oli ühe väärteoasja puhul eksinud oluliselt menetlusnormide vastu selle asja kohtusse saatmisel, ja teise väärteoasja osas, et seda rikkumist ei saa X-le ette heita. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes taotleb otsuse tühistamist ja asja tagasisaatmist maakohtusse või alternatiivselt X süüditunnistamist KVTS § 222 järgi ning karistamist arestiga. Ringkonnakohus on tutvunud Harju Maakohtu

1. veebruari 2023 istungiprotokolliga. Sellest nähtuvalt selgitas maakohus istungil kohtuvälise menetleja juuresolekul, et X oli teatanud kohtule, et oli haige, samuti Y esindusõiguse lõppemisest. Kohus küsis kohtuvälise menetleja esindajalt selle info peale seisukohta. Kohtuvälise menetleja esindaja vastas kohtule, et loobub esitatud taotlusest ja palub materjalid kohtuvälisele menetlejale tagastada. Seda kohtuvälise menetleja esindaja lauset ei ole võimalik mõista ringkonnakohtu hinnangul aga muudmoodi, kui et kohtuväline menetleja teatas, et loobub heitmast menetlusalusele isikule ette väärteoasju. Mingeid muid kohtuvälise menetleja taotlusi, peale selle, et kohus tunnistaks X süüdi KVTS § 222 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistaks teda arestiga, maakohtul ei olnud. Samuti sai arutataval juhul „materjali“ puhul olla jutt üksnes kohtuvälise menetleja poolt
2. novembril 2022 kohtusse saadetud väärteoasja materjalist. Kohtukolleegium märgib, et niisuguses olukorras, kus kohtuväline menetleja loobus süüdistusest, oligi maakohtul võimalik teha ainult üks otsustus ehk lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Seda maakohus tegigi. Riigikohtu praktika kohaselt toob kohtuvälise menetleja loobumine süüdistusest kaasa väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel (RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 31-1-94-07, p 8).

Seega on apellatsiooni rahuldamine välistatud juba üksnes eeltoodud põhjustel 4 4-22-4065 ja maakohtu otsus jääb muutmata. Vastuseks apellatsiooni väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul polnud võimalik
2. novembri 2022 väärteoprotokollis kirjeldatud väärteoasja menetleda. Apellatsioonis on leitud, et nimetatud väärteoprotokoll oli
3. novembri 2022 väärteoprotokolli lisa. Samuti on apellant apellatsioonis loetlenud, mis tõendid tõendavad
4. novembri 2022 väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist X poolt. Apellandi väide, et
5. novembri 2022 väärteoprotokoll on koostatud
6. novembri 2022 väärteoprotokolli lisana viitab, et neid tuleks kohtuvälise menetleja nägemuses käsitleda kui ühte väärteoprotokolli. Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu.

§ 68

lg 2 alusel on võimalik protokolli täiendada, kui tuleb täiendada tõendusteavet või muuta väärteo kvalifikatsiooni.

1. novembri 2022 väärteprotokollis ei täiendata
2. novembri 2022 väärteoprotokolli
3. juuli 2022 rikkumise tõendusteave osas ega muudeta selle väärteo kvalifikatsiooni.
4. novembri 2022 väärteoprotokoll on koostatud X uue väärteo kohta ja see vastab eraldiseisvalt

§ 69alusel väärteprotokolli nõuetele.

Väärteoprotokollidest nähtuvalt käsitles kohtuväline menetleja X poolt Kaitseväeteenistusse ilmumata jätmisi

1. juulil 2022 ja
2. oktoobril 2022 korduva rikkumise erinevate episoodidena. Mõlemad väärteoprotokollid on koostatud sama väärteoasja numbri all. Väärteomenetluse seadustiku § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada. Väärteoasjade ühendamine on menetleja õigus, mitte kohustus. Eelnevast tulenes, et kuivõrd kohtuväline menetleja oli märkinud X kahe väärteo väärteoprotokollides sama väärteoasja numbri, siis oli kohtuvälise menetleja tahe menetleda neid rikkumisi koos ühes menetluses. Sel juhul tulnuks kohtuvälisel menetlejal aga

§ 63

lg 3 kohaselt väärteoasjad oma määrusega ühendada.

§ 71lg 1 kohaselt oli kohtuvälisel menetlejal võimalik saata 18.

novembri 2022 väärteoprotokoll maakohtule menetlemiseks 20 päeva möödudes pärast seda, kui X või tema kaitsja olid saanud selle väärteoprotokolli koopia ja nad olid esitanud sellele vastulause. Nähtuvalt väärteotoimikust, on X allkirjastanud ja kinnitanud

1. novembri 2022 väärteoprotokolli koopia saamist.
2. novembri 2022 väärteoprotokollis puudub sellekohane allkiri, et X on sellega tutvunud ja saanud koopia. Maakohtul oli seetõttu võimalik menetleda X väärteoasja KVTS § 222 järgi vaid
3. juuli 2022 episoodis.
4. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse X-le ette ilmumata jätmist
5. juulil 2022 ajateenistusse. Nähtuvalt Harju Maakohtu
6. veebruari 2023 istungiprotokollist, oli X
7. veebruaril 2023 kohtule teada andnud, et ta oli haige, ent arstitõendit ta ei esitanud. X vastav ekiri sisaldub ka KiS-is. Ta palus istung edasi lükata ja selgitas ühtlasi, et senine kaitsja teda enam ei esinda.

§ 90

kohaselt saab asja arutada isiku osavõtuta, kui asja arutamise aeg ja koht on teatavaks tehtud ning enne asja arutamist on kutse kätte saadud. Isik võib taotleda asja arutamise edasilükkamist, kuid selline taotlus peab olema põhjendatud ja tõendatud. X taotlus maakohtule jäi paljasõnaliseks. Seega oli tuvastatud asjaoludel X-l võimalik asja arutamisest maakohtus osa võtta, kuid ta ei teinud seda. Maakohtul oli võimalik teha otsus ja ta ei pidanud istungit edasi lükkama.

1. Apellatsioonis leiab apellant sisuliselt, et X oli hoolimata haigusest ja arstitõendist kohustatud ilmuma
2. juulil 2022 ning üksnes väeosa arst võinuks tuvastada X-l niisugust terviseseisundit, mis kujutanuks objektiivset takistust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga. Isikul võivad takistada ilmumist kokkulepitud kohta, nt kohtuistungile, ajateenistusse, töökohta, erinevad objektiivsed asjaolud. Nende hulka võib kuuluda ka tervislik seisund. Tervislikku seisundit on pädev objektiivselt hindama arst, olenemata, kas tegemist on väeosa arsti või 5 4-22-4065 perearstiga. Juhul, kui isik on haigestunud viirushaigusesse, on loomulik ja eeldatav, et ta pöördub juhiste ja abi saamiseks just perearsti poole. Väärteotoimikus sisalduv M OÜ
3. juuli 2022 haigusloo epikriis kinnitab, et just seda menetlusalune isik tegigi (väärteotoimik, tl 21). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades perearsti tõendist nähtuvat X-l diagnoositud haiguse iseloomu, saab seda pidada objektiivseks takistuseks ilmuda
4. juulil 2022 ajateenistusse. Arvestades nimetatud tõendist nähtuvat, on loomulik ja mõistlikult eeldatav, et nende tunnustega isik ravib end kodus terveks. Lühidalt öelduna diagnoosis perearst X-l viirusnakkuse, mis esines tal alates
5. juulist 2022 ja sellele järgnevatel päevadel. Tõendist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul neil päevadel võrdlemisi kõrge palavik. Ringkonnakohus ei eelda, et viirusnakkust põdev ja kõrge palavikuga isik liiguks kodust välja. Apellandi väited sellest, et X tervislikku seisundit oleks hinnatud ajateenistuses kohapeal, ei ole eeltoodud asjaolude tõttu asjakohased. Apellatsioonis viidatud õigusnormide mõte on teostada ajateenistusse tulija üldine tervisliku, füüsilise olukorra kontroll eesseisva ajateenistuse jaoks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et juhul, kui isikul on eelduslikult ajutine viirusnakkus, tulnuks see tingimata tuvastada ajateenistusse ilmumisel.
6. Apellant heidab apellatsioonis maakohtule ette mitmeid eksimusi, nii materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kui menetlusõiguse olulist rikkumist. Ringkonnakohtule maakohtu otsuse pinnalt sellised rikkumised tuvastatavad pole. Apellatsiooni pinnalt jäävad need etteheited maakohtule üldsõnalisteks.

§ 149

kohaselt on materiaalõigust kohaldatud ebaõigesti, kui ei ole kohaldatud sätet (p 1), mida oleks pidanud kohaldama või kui on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama (p 2). Apellatsioonis ei ole selgitatud, kumma

§-s 149 kirjeldatud olukorraga maakohtu otsuse puhul tegemist on. Apellant heidab ette, et maakohus hindas ebaõigesti süüdistatava süü suurust ja selle tagajärjel eksis väärteomenetlusõiguse vastu. Maakohus aga X süü suuruse hindamiseni otsuses ei jõudnud. Apellant väidab ka, et kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ehk esineb

§ 150lg 1 p 8 rikkumine.

Maakohus tuvastas otsuse põhiosas, et X suhtes tuleb menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel ja otsuse resolutiivosa kajastab sedasama otsustust.

Seega ei saa rääkida ka sellest rikkumisest. Apellant väidab, et kohus jättis arvestamata olulised asjaolud, mis viisid

§ 148p-de 2,3 rikkumiseni.

Ringkonnakohtule ei ole apellatsiooni pinnalt sellised asjaolud tuvastatavad. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtule tuvastatav, et maakohus oleks kohtuotsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust või rikkunud oluliselt menetlusõigust. Seega jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes

§ 145lg-le 1 ja 147 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.

veebruari 2023 otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6