Obsah (12)

§ 35§ 367§ 42§ 113§ 339§ 361§ 108§ 162§ 363§ 158§ 100§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-9620 Tsiviilasi Holm Bank AS-i hagi Foorum

) §-le

1. Kostja III esitas taotluse kõrvalnõuete vähendamiseks summas 523 eurot 27 senti.
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. märtsi 2021 otsusega (tl 95-98 pöördel) hagi ning tunnustas hageja rendilepingust tulenevat nõuet kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena summas 23 438 eurot 18 senti. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et ei ole aru saada, kes on lepingu poolteks.
4. märtsil 2017 on sõlmitud Nord Varaliising OÜ (müüja), Koduliising OÜ (rendileandja) ja Foorum Puit OÜ (rentnik) vahel rendileping nr XXX kappimismasina rentimiseks vastavalt Haapsalu Metal OÜ pakkumisele. Leping vastab oma sisult ja olemuselt

§-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele. Rendilepingu üldtingimused võivad olla tüüptingimused

§ 35mõttes, kuid need ei ole ühte lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad.

Asjaolu, et kostja I ei ole hagejale rendiobjekti tagastanud, ei tähenda seda, et kostjal ei tuleks tasuda rendimakseid lepingu p 4.3 ja üldtingimuste p 9.7.4 järgi, mis näeb ette, et lepingu lõppemise või ülesütlemise korral on rentnik kohustatud maksma kõik tasumata rendimaksed perioodi lõpuni. Lepingu p-s 4.3 märgitud rendimaksele lisandub käibemaks. Arve mitte kättesaamine ei vabasta rentnikku rendimakse tasumisest. Viivise ja leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud, arvestades hageja õigustatud huve, võlgnevuses oldud perioodi pikkust, võlgnetava summa suurust ning põhivõlgniku majanduslikku seisundit. Menetluskulud jättis maakohus 49% ulatuses kostja I kanda, 49% ulatuses kostja II kanda, 2% ulatuses kostja III kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

1. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 115-118), milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega rahuldamata.
2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
3. novembri 2021 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (tl 131-134 pöördel). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja ja kostja I sõlmitud leping on liisinguleping. Lepingu eseme ostuhind oli 27 000 eurot, millest kostja I tasus otse müüjale 5400 eurot. Hageja finantseeris lepingu eseme omandamist 21 600 euro ulatuses. Lepingu kohaselt pidi kostja I hagejale tasuma 48 osamakset suurusega 617 eurot 53 senti, s.o kokku 29 641 eurot 44 senti. Järelikult hõlmasid kostja I lepingujärgsed maksed ka intressi, mida hagejal pärast lepingu ülesütlemist

§ 367lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole õigust nõuda.

Hageja ei ole maakohtus esitanud nõude arvestust selliselt, et kohtul oleks võimalik kindlaks teha, millises ulatuses hageja nõue sisaldab intressi. Lepingu üldtingimuste p 9.7.4, mille kohaselt peab kostja I ka lepingu ülesütlemisel tasuma lepingujärgseid makseid kuni lepinguperioodi lõpuni, on

§ 42

lg 1 kohaselt kostjat I ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, kuivõrd sellega rikutakse oluliselt lepingupoolte lepingu ülesütlemisest 4 tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu. Nimelt peaks selle tingimuse kohaselt kostja I jätkama vaatamata ülesütlemisele lepingust tuleneva põhikohustuse täitmist, samas kui hagejal on õigus nõuda lepingu eseme tagastamist, st lõpetada enda põhikohustuse täitmine. Maakohtus esitatud poolte seisukohtadest võib järeldada, et lepingu eseme omand jäi hagejale. Poolte seisukohad on ebaselged selles osas, kas ja millal on eseme valdus hagejale üle antud ning milline oli liisingueseme väärtus üleandmise ajal. Olukorras, kus hageja on saanud lepingu eseme valduse, ei ole asja lahendamisel oluline, kas ta on selle müünud.

§ 367lg 3 kohaselt on oluline eseme väärtus ajal, mil hageja valduse sai.

Hageja liisingulepingujärgne nõue saab hõlmata endas eelkõige lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamakseid ning

§ 367

kohaselt ülesütlemise ajale järgnevate osamaksete põhivõla osa, millest on lahutatud liisingueseme väärtus selle tagastamise aja seisuga. Viivist saab hageja nõuda

§ 113lg 6 järgi põhivõla, mitte aga intressi tasumisega viivitamise eest.

1. Asja uuel arutamisel andis kohus
2. veebruaril 2022 ja
3. novembril 2022 pooltele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks (tl 136-139, 177-177 pöördel).
4. Hagejate seisukohtade (tl 163-165, 180-181) kohaselt on lepingu nr XXX puhul tegemist rendilepinguga, mitte liisingulepinguga. Hageja pakub koostöös Nord Varaliising OÜ-ga juriidilistele isikutele kasutusrendi teenust (täisteenusrent) erinevate varade kasutusse võtmiseks. Poolte vahel sõlmiti rendileping, mille põhitingimuste alusel kohustus Holm Bank AS (endise ärinimega Koduliising OÜ) andma Foorum Puit OÜ-le (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme (kappimismasina) ning rentnik kohustus tasuma selle eest renti igakuiste arvete alusel. Rentnik on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et nõustub lepingu tingimustega. Hageja poolt esitatud arvete kirjelduses on näha, et tasuda tuleb rendilepingu XXX varade rendi eest. Hageja edastas nõude vara tagastamiseks kirjalikult rendilepingu ülesütlemisavalduses. Pärast lepingu ülesütlemist sõlmiti suuline kokkulepe, et lükata kostja I kohustust anda kappimismasina valdus hagejale edasi või tasuda ettevõtte majandusliku seisu paranemisel lepingujärgsed maksed kostjate poolt lõpuni ja saada vara omandiõigus endale. Vara müügiga tegeles Nord Varaliising OÜ. Hageja ei ole rendiobjekti valdust tagasi saanud. Hagejale kuuluv vara on hageja teadmata kostja III poolt koos pankrotivaraga maha müüdud. Hageja sai vara müügist teada kostja II vahendusel
5. märtsil
6. Rendilepingu alusel oli igakuine rendimakse ilma käibemaksuta 617 eurot 53 senti (koos käibemaksuga 740 eurot 32 senti). Peale rendilepingu ülesütlemist muutusid rendilepingu alusel sissenõutavaks kõik ülesütlemisele järgnenud 26 rendimakset. Kõik ülesütlemisavaldusele järgnenud tasumata rendimaksed ilma käibemaksuta on summas 16 055 eurot 78 senti ja koos käibemaksuga 19 248 eurot 32 senti. Hagejal on õigus nõuda kõiki rendimakseid koos käibemaksuga. Viimased rendimaksed on hagejale laekunud
7. augustil 2018, kuid hageja poolt nõutav viivis on arvestatud üksnes rendilepingu ülesütlemisavalduse kuupäevani. Rendilepingu poolteks on kaks juriidilist isikut ning ettevõtjate finantsilise võimekuse piir on kõrgem kui tarbijal. Hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult kahjustav või tühine tüüptingimus. Hageja nõuab kostjalt I leppetrahvi summas 50 eurot. Leppetrahvi nõue on esitatud hageja poolt
8. augustil 2018, hetkel kui poolte vahel oli kehtiv rendileping ning rentnik rikkus rendimaksete tasumise kohustust. Arvestades võlgnevuse tasumisega viivitamise perioodi pikkust, võla suurust ning hageja õigustatud huvisid, ei ole leppetrahv ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus. 5
9. Kostja II kordas
10. märtsi 2022 ja lõplikus
11. veebruari 2023 seisukohas oma varasemaid seisukohti (tl 153-158, 197-200). Hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, millest hageja nõue koosneb (põhiosa, intress). Lepingu kohaselt pidi kostja I vara tagastama seitsme päeva jooksul, kuid esmalt lepiti kokku, et vara saab jääda hoiule. Vara ei tagastatud, kuna hageja ei andnud selleks lisajuhiseid ega teinud midagi, et vara saaks tagastatud neile sobival ajal neile sobivasse kohta. Hageja lasi kostjal III rendieseme müüa 2021.a enampakkumisel tervikvarana koos kinnisasjaga. Hageja ei ole tegelenud vara müügiga nõuete rahuldamise eesmärgil.
12. a detsembris võttis kostja III kogu vara üle kostjalt II ja kostjal I puudus õigus vara hallata. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda.
13. Kostja III selgitas
14. novembri 2022 seisukohas (tl 190-191), et OÜ Foorum Puit pankrot kuulutati välja 11.detsembril
15. Hageja ei esitanud vara välistamise avaldust. Hageja esitas võlausaldajana
16. detsembril 2019 nõude pankrotimenetlusse. Hageja on soovinud olla võlausaldaja pankrotimenetluses. Hageja oli vara välistamise õiguse kaotanud hiljemalt
17. detsembriks
18. OÜ Foorum Puit tervikvara hulgas oli kinnisasjal asuvas tootmisüksuses tootmisliin Kartro-Randek koos selle juurde kuuluvate oluliste osade ja päraldistega. Pankrotihaldur müüs OÜ Foorum Puit tervikvara
19. augustil 2021 ning selle omandas notariaalse ostu- müügilepingu alusel OÜ Taga-Suitsu Talu. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Hageja esitas kostjate vastu hagi nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena summas 23 438 eurot 18 senti.
21. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles.
22. Kohtule esitatud seisukohtadest järeldab kohus, et vaidlust ei ole järgmises: - Nord Varaliising OÜ, Koduliising OÜ (hageja õiguseelneja) ja Foorum Puit OÜ vahel on
23. märtsil 2017 sõlmitud leping, mis on pealkirjastatud kui „Rendileping nr XXX “ (edaspidi leping nr XXX , tl 11-14); - Foorum Puit OÜ jäi lepingust nr XXX tulenevate osamaksete tasumisega võlgnevusse ning AS Koduliising (hageja õiguseelneja) ütles
24. jaanuari 2019 ülesütlemisavaldusega lepingu nr XXX ettehoiatamata erakorraliselt üles (tl 18-20); - Tartu Maakohtu
25. detsembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 kuulutati välja Foorum Puit OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael; - Hageja esitas Foorum Puit OÜ pankrotimenetluses nõude lepingust nr XXX tulenevate tasumata rendimaksete, viivise ja leppetrahvi tasumiseks kogusummas 23 438 eurot 18 senti; - Hageja nõudele esitasid vastuväited pankrotivõlgnik (kostja I) ja võlausaldaja P. K. (kostja II) kogu summas ja pankrotihaldur Sirje Tael (kostja III) summas 523 eurot 27 senti (tl 27-29); -
26. juunil 2020 toimus kostja I võlausaldajate üldkoosolek, kus jäeti hageja nõue summas 23 495 eurot 18 senti tunnustamata (võlausaldajate üldkoosoleku protokoll, tl 21-26).
27. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Nord Varaliising OÜ on
28. veebruaril 2017 teinud Foorum Puit OÜ-le pakkumuse, mille sisuks oli seadme rent vastavalt Haapsalu Metalli 6 pakkumisele (tl 53, 65). Sisuliselt samadel tingimustel on
29. märtsil 2017 sõlmitud Nord Varaliising OÜ (müüja), Koduliising OÜ (rendileandja) ja Foorum Puit OÜ (rentnik) vahel rendileping nr XXX kappimismasina rentimiseks vastavalt Haapsalu Metalli pakkumisele (tl 11-14). Lepingu üldtingimuste (tl 12-13) p 1.1 kohaselt rendileandja finantseerib rentniku poolt välja valitud rendiobjekti kasutamist lepingus sätestatud tingimustel ja korras ning garanteerib kokkulepitud ulatuses rendiobjekti ostuhinna tasumise tingimusel, et rentnik on tasunud müüjale avansilise makse ja lepingutasu ning kõik muud kokkulepitud eeltingimused on täidetud. Rendiobjekt omandatakse rendileandja poolt ja antakse rentniku kasutusse ning rentnik kohustub tasuma rendiobjekti kasutamise eest kokku lepitud rendimakseid ja muid käesolevast lepingust ja seadusest tulenevaid makseid. Üldtingimuste p 2.
30. ja 2.
31. järgi kuulub rendiobjekti omandiõigus kogu lepingu perioodi kestel rendileandjale, kes müüb selle lepingu perioodi lõppedes tagasi müüjale. Üldtingimuste p-st 2.
32. nähtub ka, et rentnikul on õigus rendiobjekt müüjalt lepingu lõppedes välja osta. Hageja on väitnud, et pooled on sõlminud rendilepingu. Kohus leiab, et lepingule antud pealkiri „Rendileping nr XXX “ ei oma lepingu sisu tõlgendamisel tähtsust. Rendilepingule on

§ 339

kohaselt iseloomulik, et rendileandja võimaldab rentnikule rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb antud lepingu puhul kappimismasinast korrapärase majandamise reeglite järgi vilja saamine. Samuti ei ole rendilepingule iseloomulik kolmanda osapoole (müüja) osalemine lepingus ega rentniku õigus lepingu lõppedes rendilepingu ese välja osta. Kohus leiab, hageja ja kostja I vahelisest lepingust nr XXX (tl 11-14) nähtuvad selgelt liisingulepingu olemus ja sellele tüüpilised kohustused.

§ 361

kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Ka lepingu nr XXX puhul esineb nn kolmnurksuhe müüja, liisinguandja (hageja) ja liisinguvõtja (kostja) vahel. Lepingu üldtingimuste p-st 1.1 nähtub, et lepingu ese antakse kostja I kasutusse, hageja finantseerib seda ja tagab ostuhinna tasumise. Kostja I omakorda kohustus maksma selle eest hagejale tasu. Lepingu üldtingimuste nähtub ka see, et riskijaotus on liisingulepingule tüüpiline – kõiki liisingulepingu objektiks oleva esemega seotud riske alates selle kostjale üleandmisest kannab kostja (vt p 3.6 ja 4.2). Ka lepingupoolte tahe viitab sellele, et nad soovisid sõlmida liisingulepingut. Pakkumuses on viidatud paindlikule liisinglahendusele ning kasutusrendile (tl 65). Ka kostja I on sõlmitud tehingut käsitlenud liisinguna, nt liisingu graafikut küsides (tl 69-69 pöördel). Lähtudes

§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, on kohus seisukohal, et hageja ja kostja I vahel

1. märtsil 2017 sõlmitud leping nr XXX on liisinguleping. Kohtu hinnangul on lepingu nr XXX puhul tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, kuna lepingust nr XXX ei tulene kostja kohustust lepinguese lepingu lõppedes omandada (mis on iseloomulik kapitalirendi tüüpi liisingulepingule).
2. Kohus leiab, et kostja I väited selle kohta, et ta ei saanud aru, kes on lepingu pooled, ei ole tõsiseltvõetavad. Lepingu p 9.1 kohaselt kinnitavad lepingu allkirjastamisega rentnik ja tema esindaja ja käendaja, et on lepingu ja üldtingimustega tutvunud ja nõus. Sama on rentnik kinnitanud üldtingimuste p-s 12.
3. Seega pidi kostja I juhatuse liige P. K. lepingut nr XXX (milles ta mh andis isikliku käenduse lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks 42 210 euro ulatuses) allkirjastades ja
4. aprilli 2017 vara üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 16-17) allkirjastades ning rendiobjekti vastu võttes mõistma, kellega ja millistel tingimustel ta tehingu sõlmis. Ka P. K. i
5. aprilli 2017 e-kirjast Nord Varaliising OÜ-le (tl 69), milles kostja I andis teada, et rendiobjekt on komplektselt kohal, ning küsis liisingu graafiku kohta, leiab kinnitust, et kostja I sai aru, kes on tehingu pooled. Kohtule esitatud arvetest (tl 166-175) ja kostja I konto väljavõttest (tl 73-74) nähtuvalt tasuti igakuiseid rendimakseid 741 eurot 3 senti Koduliising 7 AS-ile. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ Koduliising (registrikood 10892531) varad jagunemise käigus (jõustus
6. aprillil 2017 registrikaardile jagunemiskande tegemisega) läinud üle Koduliising AS-ile ja ning alates
7. aprillist 2020 on hageja nimeks Holm Bank AS. Seega on hageja Koduliising AS õigusjärglane.
8. Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel saavad kõne alla tulla enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõue

§ 108

lg 1 alusel, lisaks ka lõpetamisega seotud tagasitäitmise nõuded ja lepingu rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Kahju hüvitamise nõuete puhul on

§-s 367 seejuures ette nähtud erikord: lepingu lõpetamisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue on ette nähtud

§ 367

lg-s 1 (seda täpsustavad

§ 367

lg-d 2 ja 3) ja ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue

§ 367lg-s 4 (vt Riigikohtu 11.

juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 26).

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt I enne lepingu nr XXX ülesütlemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist, s.o tasumata osamaksete tasumist ning viivist.17.
2. Poolte seisukohtadest ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lepingu eseme ostuhind oli 27 000 eurot (Haapsalu Metalli pakkumine, tl 53, 65; lepingu nr XXX p 2.1, tl 11). Kostja I tasus
3. märtsil 2017 lepingu üldtingimuste p 1.
4. ja lepingu nr XXX p 4.2 ja 4.
5. alusel otse müüjale avansilise makse 5400 eurot (millele lisandus käibemaks) ja lepingutasu 150 eurot (maksekorraldused tl 67-68). Seega finantseeris hageja lepingu eseme omandamist 21 600 euro ulatuses. Lepingu nr XXX p-des 4.1 ja 4.3 kokkulepitu kohaselt pidi kostja I hagejale tasuma 48 osamakset suurusega 617 eurot 53 senti, s.o kokku 29 641 eurot 44 senti (millele lisandub käibemaks). Lepingu üldtingimuste p 6.2 järgi kohustus kostja I tasuma makseid lepingus kokkulepitud summades ja tähtaegadel ning p 6.
6. kohaselt on maksete tasumise tähtpäev jooksva kuu
7. päev. Kostja I konto väljavõtte (tl 73-74) kohaselt tasus kostja I perioodil
8. aprillist 2017 kuni
9. septembrini 2018 hagejale kokku 12 597 eurot 51 senti, s.o 17 osamakse eest (koos käibemaksuga). Seega osamaksed, mis kuulusid tasumisele alates lepingu sõlmimisest
10. märtsist 2017 kuni
11. juulini 2018, on kostja I poolt tasutud. Pooled ei vaidle selle üle, et alates
12. septembrist 2018 ei ole kostja I hagejale rohkem makseid teinud ning seetõttu on hageja
13. jaanuari 2019 ülesütlemisavaldusega lepingu nr XXX erakorraliselt üles öelnud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja I on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ülesütlemine on kehtiv. Enne ülesütlemist muutusid sissenõutavaks tasumata osamaksed perioodi august 2018 kuni detsember 2018 eest, s.o viis osamakset summas 741 eurot 3 senti, kokku 3705 eurot 15 senti (koos käibemaksuga). Kuna kostja I rikkus lepingust nr XXX ja selle üldtingimustest tulenevat osamaksete tasumise kohustust, on hagejal

§ 108

lg 1 alusel õigus nõuda enne lepingu nr XXX ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata kohustuste täitmist summas 3705 eurot 15 senti. 17.

1. Hageja on palunud tunnustada tema nõuet ka tasumata viivise ulatuses lepingujärgses määras 0,15% päevas perioodi
2. august 2018 kuni
3. jaanuar 2019 eest kogusummas 473 eurot 25 senti. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

§ 113

lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist ei ole

§ 113

lg 6 järgi lubatud nõuda intressi, sh viivise, ega muu raha kasutamise 8 tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Lepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt kohustus kostja mistahes makse tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja II väidab, et lepingu nr XXX tüüptingimused on tühised. Kohus kohustas pooli 16. veebruari 2022 määrusega esitama seisukoht, kas viivise kokkulepe määras 0,15% päevas (lepingu üldtingimuste p 7.1) on

§ 42lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

Pooled ei esitanud kohtule selliseid seisukohti, mille kohaselt viivise kokkulepe määras 0,15% päevas on

§ 42lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

Arvestades lepingu sõlmimise eesmärki, olemust ja kaaludes lepingupoolte huve, ei saa kohtu hinnangul lepingu üldtingimuste p 7.1 pidada ühte lepingupoolt ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult kahjustavaks; viivise vähendamise taotlust analüüsib kohus allpool. Kohus selgitas hagejale 16. veebruari 2022 määruses, et hagejal tuleb esitada

§ 113lõikes 6 sätestatud piirangut arvestades uus viivise arvestus.

Hageja ei esitanud kohtule uut viivise arvestust. Kohus leiab, et viivise õigeks arvestamiseks tuleb esmalt leida, millises summas sisaldasid osamaksed lepingueseme ostuhinda. Eespool on kohus tuvastanud, et hageja finantseeris lepingu eseme omandamist 21 600 euro ulatuses ning leping nr XXX nägi ette 48 osamakset suurusega 617 eurot 53 senti, s.o kokku 29 641 eurot 44 senti (millele lisandub käibemaks). Jagades lepingueseme ostuhinna 21 600 eurot osamaksete arvuga, saab tulemuseks 450 eurot (21 600:48=450). Seega sisaldas igakuine osamakse lepingueseme ostuhinda 450 euro ulatuses (koos käibemaksuga 540 euro ulatuses) ning ülejäänu osamakse osa saab lugeda intressiks. Kohus arvestab viivist järgnevalt: Kostja on

1. augustiks 2018 tasumisele kuulunud osamakse lepingueseme ostuhinna osa 540 euro tasumisega
2. jaanuari 2019 seisuga viivitanud 151 päeva ning sellelt arvestatava viivise summa on
3. jaanuari 2019 seisuga 122 eurot 31 senti. Kostja on
4. septembriks 2018 tasumisele kuulunud osamakse lepingueseme ostuhinna osa 540 euro tasumisega
5. jaanuari 2019 seisuga viivitanud 120 päeva ning sellelt arvestatava viivise summa on
6. jaanuari 2019 seisuga 97 eurot 2 senti. Kostja on
7. oktoobriks 2018 tasumisele kuulunud osamakse lepingueseme ostuhinna osa 540 euro tasumisega
8. jaanuari 2019 seisuga viivitanud 90 päeva ning sellelt arvestatava viivise summa on
9. jaanuari 2019 seisuga 72 eurot 90 senti. Kostja on
10. novembriks 2018 tasumisele kuulunud osamakse lepingueseme ostuhinna osa 540 euro tasumisega
11. jaanuari 2019 seisuga viivitanud 59 päeva ning sellelt arvestatava viivise summa on
12. jaanuari 2019 seisuga 47 eurot 79 senti. Kostja on
13. detsembriks 2018 tasumisele kuulunud osamakse lepingueseme ostuhinna osa 540 euro tasumisega
14. jaanuari 2019 seisuga viivitanud 29 päeva ning sellelt arvestatava viivise summa on
15. jaanuari 2019 seisuga 23 eurot 49 senti. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I viivist perioodi
16. august 2018 kuni
17. jaanuar 2019 eest summas 363 eurot 69 senti. 17.
18. Kostja III on taotlenud kõrvalnõuete vähendamist

§ 162

alusel 523 euro 27 sendi võrra, leides, et vara eest võlgnetava summa kahekordne ulatus (kostja III arvestuse järgi 2x11 215 eurot) on piisav, et katta nii müügikulud kui võlgnetava summaga kaasnevad 9 kõrvalnõuded. Kohus selgitas 16. veebruari 2022 määruses, et kostjal III tuleb välja tuua viivise ja leppetrahvi vähendamise aluseks olevad asjaolud ja esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Kostja III selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Kohus võib

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 järgi vähendada viivist mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja I poolt, hageja õigustatud huvisid ja poolte majanduslikku seisundit. Kostja tasus kokkulepitud 48-st osamaksest 17 osamakset, s.o vähem kui poole osamaksetest. Kostja I kontoväljavõttest nähtub, et kostja on makseid tasunud viivitusega juba enne seda, kui kostja I osamaksete tasumise täielikult lõpetas. Hageja nõuab viivist ainult perioodi eest alates

1. augustist 2018 kuni lepingu ülesütlemiseni
2. jaanuaril
3. Lepingupoolteks on äriühingud, kelle finantsilise võimekuse piir on kõrgem kui tarbijal. Seetõttu on kohus seisukohal, et viivisemäär 0,15% päevas ega viivise kogusumma 363 eurot 69 senti ei ole ebamõistlikult suur ning viivise vähendamiseks puudub alus.
4. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt I pärast lepingu nr XXX ülesütlemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist. 18.
5. Lepingu üldtingimuste p 9.7.4 kohaselt peab kostja I lepingu ülesütlemise korral tasuma lepingujärgseid makseid kuni lepinguperioodi lõpuni. Kohus leiab, et lepingu üldtingimuste p 9.7.4 on

§ 42

lg 1 kohaselt kostjat I ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, kuivõrd sellega rikutakse oluliselt lepingupoolte lepingu ülesütlemisest tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu. Nimelt peaks selle tingimuse kohaselt kostja I jätkama vaatamata ülesütlemisele lepingust tuleneva põhikohustuse täitmist, samas kui hagejal on õigus nõuda lepingu eseme tagastamist, st lõpetada enda põhikohustuse täitmine. 18.2. Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja

§ 367

lg 1 järgi hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (

§ 367lg 2).

Lepingu nr XXX p-st 4.3 nähtuvalt pidi kostja I tasuma osamakseid summas 617 eurot 53 senti kuus (lisandub käibemaks). Hageja kinnitusel sisalduvad osamaksetes intress ja muud lepinguga nr XXX seotud tasud. Hageja leidis, et lepingu nr XXX puhul on tegemist rendilepinguga, ning ei esitanud kohtule arvestust selle kohta, mis summas sisaldab iga osamakse lepingueseme omandamisega seotud kulusid, mis summas intressi ning mis summas muid kulusid/tasusid. Kohus on eespool (vt otsus p 17.2) tuvastanud, et hageja finantseeris lepingueseme omandamist 21 600 euro ulatuses ning igakuine osamakse 617 eurot 53 senti sisaldas ostuhinna maksumust 450 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kokku oli lepitud 48 osamakses, millest 17 osamakset olid tasutud ning viie osamaksega oli kostja I 28. jaanuari 2019 seisuga viivituses, jäi kostjal I pärast lepingu nr XXX ülesütlemist tasuda veel 26 osamakset. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I liisingueseme omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku 11 700 eurot (26x450). 18.3. Olukorras, kus liisinguese jääb liisinguandjale, tuleb

§ 367

lg 2 järgi arvutatud nõuet korrigeerida (vähendada)

§ 367

lg 3 alusel, arvestades viidatud sätte järgi liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ehk jääkväärtust (vt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 31). 10 Liisinguandja peab liisingueseme väärtuse oma liisinguvõtja vastu suunatud kulutuste hüvitamise nõudest maha arvama siiski ainult juhul, kui liisinguvõtja tagastab liisingueseme liisinguandjale. Lepingu üldtingimuste p 9.3 järgi lasus kostjal lepingu ülesütlemise korral, juhul kui ta ei tasu ülesütlemise avalduse saamise päevale järgnevaks esimeseks tööpäevaks hagejale kõiki rendiperioodi rendimakseid ning muid lepingu alusel võlgnetavaid summasid, kohustus anda lepingueseme valdus hagejale üle seitsme päeva jooksul. Ka

§ 363

p 3 alusel on lepingu lõppemisel liisingueseme tagastamine liisinguandjale liisinguvõtja kohustus. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei saa olla liisinguandjale etteheidetav, et ta ei ole teinud omapoolseid toiminguid liisingueseme tagastamiseks, sest liisinguvõtjal on liisingueseme tagastamise kohustus ning liisingueseme kadumist või tagastamise võimatust peab tõendama liisinguvõtja (vt Riigikohtu

1. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-15, p 13). Hageja on lepingueseme tagastamise nõude esitanud
2. jaanuari 2019 ülesütlemisavalduses (tl 18-20). Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt jäi pärast lepingu ülesütlemist lepinguese kostja juurde hoiule kuni kostja ja teise võlausaldaja vahelise kohtuvaidluse lõpuni (tl 81-81 pöördel, 182-184 pöördel). Hageja selgituste kohaselt hõlmas selline kokkulepe pigem seda, et lükata kostja I kohustust anda kappimismasina valdus hagejale edasi või tasuda ettevõtte majandusliku seisu paranemisel lepingujärgsed maksed kostjate poolt lõpuni ja saada vara omandiõigus endale (tl 180). Kohus tõlgendab poolte kokkulepet nii, et sellega lükati edasi ülesütlemisavalduses kostjale I esitatud lepingueseme tagastamise nõude täitmine. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tl 183-185) nähtub, et alates
3. novembrist 2019 on kostja I ja hageja arutanud lepingueseme müümist, millega kostja I on lõplikult nõustunud
4. detsembril
5. Kohus leiab, et alates kokkuleppest lepinguese müüa, s.o
6. detsembrist 2019, tuli kostjal I vastavalt üldtingimuste p-le 9.3 anda lepingueseme valdus hagejale üle seitsme päeva jooksul. Poolte seisukohtadest ja kohtule esitatud tõenditest (hageja e-kiri
7. novembrist 2021, tl 186) ilmneb siiski, et
8. juuni 2020 nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetke seisuga ei olnud kostja I hagejale lepingueset tagastanud (ega hageja seda võõrandanud). Kostja III on selgitanud, et müüs kostja I tervikvara, mille hulgas oli kinnisasjal asuvas tootmisüksuses tootmisliin Kartro-Randek koos selle juurde kuuluvate oluliste osade ja päraldistega
9. augustil 2021 notariaalse ostu-müügilepingu alusel kolmandale isikule. Hageja sai väidetavalt lepingueseme võõrandamisest teada
10. märtsil 2022 (tl 162, 176). Kuna kostja I ei tagastanud hagejale lepingueset, ei tule

§ 367

lg 2 järgi arvutatud nõuet

§ 367lg 3 alusel lepingueseme väärtuse võrra vähendada.

18.

1. Kasutusrendi näol on tegemist teenuse osutamise lepinguga ning sellest tulenevaid liisingumakseid maksustatakse kui nn teenuse müüki. Liisinguvõtja ja -andja vahelises suhtes ei loeta kasutusrendi puhul käibemaksuga maksustatavat käivet tekkinuks liisingueseme valduse liisinguvõtjale üleandmisel, vaid iga perioodi möödumisel, millega liisinguleping seob liisinguvõtja tasu maksmise kohustuse tekkimise, mistõttu käibemaksu arvestatakse liisingumaksetelt (P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 361, p 3.2.3.c). Ka Riigikohus on
2. detsembri 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 leidnud, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse käibemaksu igakuiselt makselt, mh intressilt. Tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta (vt p 23., 24.) Seega ei lisandu pärast ülesütlemist tasumata liisingumaksetele enam käibemaksu ning hageja nõue on selles osas põhjendamatu. 11
3. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt I lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi maksmist summas 50 eurot.
5. Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe) (

§ 158

lg 1); - võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); - võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); - võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

Lepingu üldtingimuste p 7.2 näeb ette, et kostja I kohustub igakordse rendimakse osalise või täieliku tasumisega viivitamise korral tasuma leppetrahvi 200 eurot iga osaliselt või täielikult viivitatud rendimakse eest. Hageja ei nõua leppetrahvi täies mahus, vaid 50 euro ulatuses. Kostja II väidab, et lepingu nr XXX tüüptingimused on tühised. Kohus kohustas pooli 16. veebruari 2022 määrusega esitama seisukoht, kas lepingu üldtingimuste p 7.2 on

§ 42lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

Pooled ei esitanud kohtule selliseid seisukohti, mille kohaselt lepingu üldtingimuste p 7.2 on

§ 42lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

Arvestades lepingu sõlmimise eesmärki, olemust ja kaaludes lepingupoolte huve, ei saa kohtu hinnangul lepingu üldtingimuste p 7.2 pidada ühte lepingupoolt ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult kahjustavaks; leppetrahvi vähendamise taotlust analüüsib kohus allpool. Lepingu üldtingimuste p 6.

1. järgi pidi kostja I igakuise osamakse tasuma jooksva kuu
2. päevaks. Kostja I konto väljavõtte (tl 73-74) kohaselt tasus kostja I küll 17 esimest osamakset, kuid tegi seda hilinemisega. Kostjal I oli leppetrahvinõude (tl 30-31) esitamise ajaks, s.o
3. augustiks 2018 hagejale tasumata 2018.a juulikuu osamakse summas 741 eurot 3 senti. Seega rikkus kostja I lepingust nr XXX tulenevat kohustust tasuda igakuiseid osamakseid õigeaegselt. Tegemist ei ole vabandatava kohustuse rikkumisega. Hagejale pidi kohustuse rikkumise avastama koheselt pärast maksetähtaja möödumist, s.o
4. juulil
5. Hageja esitas kostjale I
6. augustil 2018 meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 32), millele
7. augustil 2018 järgnes leppetrahvinõude esitamine. Kuigi mõlemas meeldetuletuses on viidatud laenulepingule nr 0283702280, sisaldub
8. augusti 2018 meeldetuletuses ka viide hagejapoolsele lepingu allkirjastamise ajale
9. veebruar 2017, müüjale Nord Varaliising OÜ-le ja kaupadele XXX , mis võimaldavad meeldetuletused siiski siduda lepinguga nr XXX ; liisinguleping on ühtlasi ka krediidileping ning pooled ei ole väitnud, et nende vahel oleks sõlmitud veel teisi krediidilepinguid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I sai leppetrahvinõude kätte. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõudmisest kostjale I teatanud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (kümne päeva jooksul). Seega on leppetrahvi nõude tekkimise üldised eeldused täidetud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi tasumist summas 50 eurot. 19.
10. Kostja III on taotlenud kõrvalnõuete vähendamist

§ 162

alusel 523 euro 27 sendi võrra, leides, et vara eest võlgnetava summa kahekordne ulatus (kostja III arvestuse järgi 2x11 215 eurot) on piisav, et katta nii müügikulud kui võlgnetava summaga kaasnevad kõrvalnõuded. Kohus selgitas 16. veebruari 2022 määruses, et kostjal III tuleb välja tuua leppetrahvi vähendamise aluseks olevad asjaolud ja esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Kostja III selgitusi ega tõendeid ei esitanud. 12 Kohus võib

§ 162

lg 1 järgi vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja I poolt, hageja õigustatud huvisid ja poolte majanduslikku seisundit. Kostja I kontoväljavõttest nähtub, et kostja on makseid tasunud viivitusega juba enne seda, kui hageja esitas temale leppetrahvi tasumise nõude. Hageja nõuab leppetrahvi ainult veerandi ulatuses sellest, milleks tal üldtingimuste p 7.2 järgi on õigus. Lepingupoolteks on äriühingud, kelle finantsilise võimekuse piir on kõrgem kui tarbijal. Kostja I hilisem maksekäitumine näitab, et kostja tegi

1. septembril 2018 veel ainult ühe makse ning seejärel maksete tasumine lõppes. Hageja ei ole täiendavat leppetrahvinõuet esitanud. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi summa 50 eurot ei ole asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ning selle vähendamiseks puudub alus.
2. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuet tuleb tunnustada kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2) nõudena summas 15 818 eurot 84 senti, mis sisaldab enne lepingu nr XXX ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata kohustusi summas 3705 eurot 15 senti, viivist perioodi
3. august 2018 kuni
4. jaanuar 2019 eest summas 363 eurot 69 senti,

§ 367

lg 1, 2 järgi liisingueseme omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku 11 700 eurot ning leppetrahvi 50 eurot. Menetluskulude jaotus 21. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 13