Obsah (8)

§ 178§ 630§ 632§ 187§ 128§ 162§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 28.märts 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-13447; M-A.Dhagi I.A vastu Kinnisasja ebaseaduslikust val

§ 178

lg 2); 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (

§ 630

); 1 3.3

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSE Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub ühe kaasomanikuna kinnisasi xxxxxx xxx xxx, xxxxxxxx . Vastavalt kaasomanike vahelisele kokkuleppele (kinnistu kasutuskord) on hageja kasutuses korter x, mis vastab tema kaasomandi osale nimetatud kinnisasjas ja mida teised kaasomanikud lubavad hagejal välja üürida (edaspidi eluruum). Eluruumi xxxxxx xxx xxx-x sai hageja pärimise teel 2007. aastal oma venna käest. Eluruum seisis tühjana, kostja kolis sinna sisse aastast 2015. juunis ja võttis seejärel hagejaga ühendust, kuna avaldas soovi korter ära osta, mida ta aga ei teinud. Eelnevalt kostjaga üürilepingut ei sõlmitud. Hageja ja kostja sõlmisid kirjalikult tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille alusel kostja kasutas eluruumi 30.04.2022 kuni 31.07.2022. Kuna kostja väitis, et temal pole üürilepingu lõppemisel eluruumist kuhugi mujale minna, andis hagejale kostjale täiendava tähtaja eluruumist lahkumiseks, et kostja leiaks nimetatud aja jooksul uue elamispinna. Kostja valduses on käesoleval ajal ilma õigusliku aluseta eluruum, mis on kahest toast koosnevad ruumid suurusega kokku ligikaudu 30 m2. Seega kostjal puudub praegusel ajal õiguslik alus nimetatud eluruumi kasutamiseks, sh üürileping on lõppenud täiendava tähtaja möödumisel, so 14.08.2022. Hageja ei soovi kostjaga enam üürilepingut pikendada ja soovib, et kostja eluruumi vabastaks. Kostja ei ole eluruumi vabastanud, vaid keeldub pinnalt lahkumast, mistõttu hagejal ei jää muud üle, kui pöörduda kohtu poole enda õiguste kaitsmiseks. Hageja esindaja – xxxxxxxx D.H käis hageja suulise volituse alusel eluruumi ukse taga enne üürilepingu lõppemist 26.07.2022 ning teatas kostjale, et lepingu tähtaeg on saabumas ja seetõttu peab kostja pinnalt välja kolima. 31.07.2022 sõitis hageja uuesti enda xxxxxxx elukohast xxxxxxxxxx , kus asub eluruum, et eluruumi võtmed kostjalt kätte saada. Kostja keeldus võtmeid üle andmast ja hagejat või tema esindajat sisse laskmast. Kuna kostja on ise eluruumi uksed ära vahetanud, siis ei ole ta hagejale ka võtit andnud. Lisaks on kostja ehitanud eluruumi omavoliliselt dušinurga. Viimase vastutulekuna kostjale andis hageja siiski kostjale täiendava tähtaja. Vaatamata hageja korduvatele helistamistele ja ka külastustele keeldub kostja hagejat eluruumi sisse lubamast ja hagejale kuuluvat eluruumi talle tagastamast. Samuti on kostjaga olnud probleeme teistel majaelanikel. Kostjat on näiteks karistatud kriminaalasjas nr 1-22-946 kohtulikus korras KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (korduv kehaline väärkohtlemine). Hageja kardab, et kostja võib osutuda ka talle füüsiliselt ohtlikuks, kuna kostjale ei pruugi meeldida eluruumist lahkumine. Samuti on elanikud sunnitud kostjale korduvalt kutsuma politsei; kostja on eluruumis omavolitsenud, teinud ümberehitusi, nt vedanud kõrval korterist endale elektri, mistõttu kardavad naabrid, et maja võib põlema minna. Maja elanikud on pöördunud hageja poole palvega, et kostja lahkuks nii eluruumist, 2 kui majast tervikuna. Hageja ei saa enam naabrite palveid ignoreerida ning on sunnitud pöörduma kohtu poole, et kostja eluruumist koos temale kuuluva varaga välja tõsta. Üürilepingu punkti 5.1. kohaselt käesolev leping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu lõpetamisel seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva lepingu sätteid. Leping lõppes 31.07.2022, peale eelnimetatud tähtaega andis hageja kostjale täiendava tähtaja kuni 14.08.2022. Kostja ei ole siiani korteriomandit vabastanud ega hagejale üle andnud. Üürilepingu punkt 5.6 kohaselt pooled lepivad kokku, et leping on kehtiv kuni lepingu lõppemise kuupäevani. Vastavalt üürilepingu p 3.5. on kostjal kohustus üürilepingu viimasel päeval tagastada hagejale koristatud korter ning sama lepingu p 3.1.7. on kostjal kohustus eluruumi vabastamisel anda üle eluruum, võtmed ja sisustus. Kostja on nimetatud üürilepingu punkte rikkunud. Kostjal puudub käesoleval ajal õiguslik alus nimetatud eluruumis viibimiseks, kuna kostjaga sõlmitud üürileping on lõppenud tähtaja saabumisel. Kostjal puudub omandiõigus kinnistule, samuti puudub tal igasugune muu õiguslik alus ruume kasutada – temaga ei ole sõlmitud kehtivat üürilepingut või muud asjade kasutusse andmise lepingut. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping, kuid nimetatud üürileping on lõppenud, aga kostja keeldub kinnistult lahkumast ja eluruumi hagejale üle andmast. Asja kohtuväline lahendamine on ebaõnnestunud. 2.Hageja palub vabastada kostja I.A poolt kinnistu registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxx xxx xxx, xxxxxxx asuv eluruum (xxxxxxxx xxx xxx-

1. x)ja anda selle valdus üle hagejale ja kohustada kostjat I.At andma eelmises punktis märgitud eluruumi valdus üle hagejale M-A.D kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Nimetatud kinnistul kostja kasutuses oleva eluruumi mittevabastamisel kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval, määrata otsuse täitmise viisiks I.A väljatõstmine vaidlusalustest ruumidest koos talle kuuluva varaga. 3.Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 645 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 315 eurot õigusabikulud 330 eurot. Kostja põhjendused 4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väidab, et korter on vabastatud alates 12.08.2022. Kostja läks korterisse elama 2015 juunis, korter oli suhteliselt halvas seisus. Kostja avaldas soovi korteri osta, kuid hagejaga oli kokkuleppe selline, et kostja maksab üüri igakuiselt ja teeb remonti ning kui remont tehtud, siis tehtud remondi ja makstud üüri summade eest saabki korteri endale. Eelnevalt tõesti ei olnud üürilepingut sõlmitud ja see oli suusõnaline. 14.08.2022 oli hagejaga vestlus sellel teemal, et kostja annab korterivõtmed üle siis, kui ta on maksnud summa, mis läks korteri remontimiseks, kuna eelnevad kokkulepped ei pidanud ja kostja korterit endale ei saanud peale remondi tegemist. Kostja pani uued uksed ette korteris see (kaks) ja välisukse ning lisaks pööninguukse. Tehtud tööd olid kooskõlastatud hagejaga. Võtmeid tõesti ei andnud kostja hagejale, kuna viimane ei soovinud neid. Ka dušinurga ehitamine oli kooskõlastatud hagejaga. Kostja on korduvalt hagejale öelnud, et annab võtmed kohe, kui saab lubatud remondiraha. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 5.Hageja täiendavalt lisab, et kostja kolis korterisse omavoliliselt, kuna korteri uksed olid maja turvalisuse (tuleohutus) kaalutlustel lukustamata. Hageja ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut, et kostja võiks korteris teha remonti. Kostja tegevus on olnud algusest peale omavoliline ning hageja ei ole lubanud talle midagi kompenseerida. Ka puudub poolte vahel kokkulepe, et kostja saab korteri omale, kui maksab hagejale üüri jms või et korter müüakse talle. Kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, et poolte vahel mingid vastavad kokkulepped oleksid kehtinud. Kui kostjal on 3 väidetavalt hageja vastu mingi nõue (hageja seda ei tea, et oleks), siis tuleb kostjal selgelt välja tuua, mis on nõude rahaliseks suuruseks, millel see nõue põhineb, millal on saabunud nõude sissenõutavus jms asjaolud. Kuna kostja ei soovi esitada vastuhagi, siis näitab nimetatud asjaolu, et tegelikult tal mingeid nõudeid hageja vastu ei ole. Kohtu põhjendused 6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. 7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hagejale kuulub ühe kaasomanikuna kinnisasi xxxxxx xxx xxx, xxxxxxxx xxxx (tl 5-8). Hageja ja kostja sõlmisid kirjalikult tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille alusel kostja kasutas eluruumi 30.04.2022 kuni 31.07.2022 (tl 911) ja üürileping on lõppenud täiendava tähtaja möödumisel, so 14.08.2022 (tl 13). 8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude eluruumi asukohaga xxxxxx xxx xxx-x xxxxxxxxx , valduse hagejale üleandmiseks. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja on vaidlusaluse eluruumi omanik. Riigikohus on 30. novembri 2011. a lahendi nr 3-21-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Puudub vaidlus, et eluruum asukohaga xxxxxx xxx xxx-x, xxxxxxxxx kuulub hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab, sest kostja ei ole pärast tema poolt uste vahetamist hagejale korteri võtmeid üle andnud. 9.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Ka on Riigikohus 2. juuni 2003. a lahendis nr 32-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal on õiguslik alus eluruumi vallata. 10.Kostja leiab, et hageja peab hüvitama tema poolt tehtud remondikulud. Kostja on kinnitanud vastuhagi mitteesitamist ja ei ole nimetanud summalist tema poolt väidetavalt tehtud remondikulude mahtu. Kostja on esitanud kohtule loetamatud remondikulude kviitungid. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuhagi remondikulude hagejalt väljamõistmiseks, siis kohtul ei ole alust kostja nõuet remondikulude osas menetleda ja kostja poolt esitatud loetamatud remondikulude kviitungid tuleb kostjale tagastada. 11.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi M-A.D hagi I.A vastu eluruumi (Xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxx xxx-
2. x)ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb rahuldada ja kohustada I.At vabastama ja üle andma xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xxx-5 asuv eluruumi valdus M-A.D kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Nimetatud eluruumi mittevabastamisel tõsta I.A eluruumist välja koos talle kuuluva varaga. 12.

§ 128

teise lause kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kuivõrd poolte vahelise lepingu kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt 150 eurot, on hagihinnaks 1800 eurot. Hagihinna 1800 euro puhul on riigilõivu suuruseks 315 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada enammakstud riigilõiv 105 eurot. 4 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 15.Hageja esitas kohtule 13.märtsil 2023 menetluskulude nimekirja ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskulude suuruseks on 645 eurot. Hageja menetluskulude sisu on järgmine: riigilõiv 315 eurot; hagiavalduse koostamine 2 tundi 30 minutit, tutvumine kostja vastuse ja selle lisadega 30 minutit, seisukohtade koostamine 1 tund 30 minutit ja lõplike seisukohtade koostamine 1 tund. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 5 tunni 30 minuti eest tunnitasumääraga 60 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 60 eurot tavapärane ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. 16.Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ja esindajatasu 330 eurot, kokku 645 eurot. Kohus mõistab I.Alt välja M-A.D kasuks menetluskulud 645 eurot. 17.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning

§ 177

lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5