Obsah (6)

§ 444§ 445§ 468§ 123§ 129§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023, Paide kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-3288 Tsiviilasi XX hagi YY vastu el

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 2 Statistikaameti andmete kohaselt on
4. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209,20 eurot. 2021 keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ja seega on elatise miinimummäär 255,64 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema toetusi 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 28.02.2023 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurus 215,64 eurot (255,64 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

Elatis tuleb kanda iga kuu ette hageja seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagejate lõplik nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on 215,64 eurot. Hagi hind on seega 1940,76 eurot (

§ 129lg 2).

9.

§ 164lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3