Obsah (10)

§ 646§ 656§ 641§ 403§ 232§ 277§ 392§ 435§ 180j§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. märts 2023 Tsiviilasja number 2-22-11755

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 7. Maakohus menetles tsiviilasja

§ 403lg 1 järgi kirjalikus menetluses.

Kirjalikus menetluses peab kohus järgima § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadataks läbi kohtuistungil. See tähendab, et kohus peab välja selgitama menetlusosaliste taotlused, teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus edastas menetlusosalistele üksteise menetlusdokumendid, määrates tähtaja seisukohtade esitamiseks, seejärel teatas maakohus pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud oma nõudes asjaolule, et teda ei ole koondamisest õigeaegselt teavitatud. Hageja leidis

1. septembri
2. a menetlusdokumendis (dtl 37–38), et kostja poolt esitatud
3. aprilli
4. a teatis on võltsitud ning kinnitas, et hagejale ei ole seda kunagi esitatud. Hageja leidis, et ühe allkirjastanud isiku tuvastamine ei ole võimalik andmete puudumise tõttu. Teine, Sergei Podlipski, töötab kostja juures. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et asjaolude tuvastamiseks oleks maakohus võinud teatise allkirjastanud isiku vande all ära kuulata, kuid maakohus ei ole seda teinud. Maakohus leidis, et hageja väited
5. aprilli
6. a teatise võltsimise kohta on sisutühjad. Maakohus tugines seejuures kostja selgitustele ja kostja poolt esitatud
7. aprilli
8. a teatisele. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata üksnes selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (

§ 232lg 1).

Praegusel juhul ei vaidlustanud hageja 4 dokumendi nn tehnilist võltsimist, mida saaks lahendada

§ 277järgi, vaid seadis kahtluse alla selle usaldusväärsuse.

Maakohus ei ole hageja väiteid dokumendi võltsituse kohta täpsustanud. Samuti ei ole maakohus andnud hagejale võimaluse vajadusel esitada täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Hageja heidab maakohtule ette S. Podlipski vande all ärakuulamata jätmist. Maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata. Töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16). Hageja on töötaja, ehk nõrgem pool. Maakohus leidis kostja väidetele tuginedes, et hagejale oli teada, et teda soovitakse koondada (maakohtu otsuse p 7). Menetlusosalise seletused ei ole tõend (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 21;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1105-08, p 18) ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18;
9. novembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15). Maakohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskoormise jaotust olukorras, kus pooled vaidlevad asjas tähtsust omava asjaolu üle, s.o asjaolu üle, millal hagejale teatati koondamisest. Maakohus ei ole seda teinud.
11. Istungist loobumine ei anna kohtule õigust selgitamiskohustuse täitmata jätmiseks, kuid samas võib kirjalikus vormis võib pooltega õiguse kohaldamise ja muude asjakohaste küsimuste arutamine olla keerulisem. Ka kirjaliku menetluse puhul peab maakohus läbi viima eelmenetluse. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus.

Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelmenetlust korrektselt läbi viinud. Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Hageja esindab menetluses ennast ise. Kostjal on vandeadvokaadist esindaja. Kohus saab juhtida hageja tähelepanu võimalusele taotleda riigipoolset menetlusabi (

§ 180jj).

1. Kostja palus hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat hüvitist hagejale makstud töötuskindlustushüvitise tõttu (dtl 28). Hageja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta on töötuskindlustushüvitist saanud ning esitas kohtu nõudel vastavad tõendid (dtl 41–42). Kui asja uuel lahendamisel leiab maakohus, et hagejat ei ole töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtut etteteatamise tähtaega järgides teavitatud, tuleb maakohtul anda hinnang hageja rahalistele nõuetele.
2. Maakohus on rikkunud

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu

1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti
2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8415, p 12 teine lõik, ja
3. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd 5 ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja äriregistri väljatrüki. Ringkonnakohus ei lahenda selle tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmist. See tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
4. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6