6. Kohus tagastab kaebuse arstide ravimetoodika õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning haldusmenetlustes antud arstide hinnangute õigusvastasuse tuvastamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas 2 ilmselgelt kaebeõigus. 6.1.
lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal puudub kaebeõigus arstide ravimetoodika õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, kuna kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude. Kaebaja on kaebuses välja toonud samad asjaolud (kaebaja väitel ravivead), millele ta tugineb mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtuasjas 3-22-xxxx. Kohus andis kaebajale võimaluse välja tuua, mille poolest erineb käesolevas kohtuasjas esitatud tuvastamisnõue kohtuasjas 3-22-xxxx esitatud hüvitamisnõude alustest. Kaebaja seda ei teinud. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei saanud seda teha, kuna ta ei ole kohtunud oma esindajaga asjas 3-22-xxxx. Kaebus selles asjas esitati 03.05.2022 ning kohus võttis selle menetlusse 30.09.2022. Kui kaebaja kogu selle aja jooksul ei ole oma esindajaga arutanud kaebuse sisu ja nõude aluseid, siis on see kaebaja riisiko. Kohus selgitab, et kui kaebajal on esindaja, siis
Kaebaja kohustus on suhelda oma esindajaga ning olla kursis sellega, millised nõuded ja millisel alusel on ta kohtule esitanud. Vastasel korral rikub kaebaja
Samuti rikub kaebaja
lg 2 tulenevat kohustust mitte viia kohut eksitusse, mida kaebaja teeb korduva vangla haldusaktide või toimingute vaidlustamisega erinevates kaebustes. 6.2.
lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja kinnitas, et soovib käesoleva kohtuasja raames vaidlustada üksnes arstide otsuseid. Kuid kaebajal puudub eeltoodud sätte alusel kaebeõigus esitada iseseisva kohtuasjana nõue tunnistada õigusvastaseks arstide arvamused, millele tuginedes on vangla otsustanud kaebaja paigutamise üksikvangistusse. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.h eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine toimus sellekohaste haldusaktide (käskkirjade) alusel. Kaebaja paigutamine kambrisse üksi nii-öelda tavakorras on vangla kui haldusorgani toiming. Vajadusel arsti hinnangu kogumine on mõlemal juhul vastava haldusmenetluse menetlustoiming ning kaebaja tervislik seisund on üks asjaoludest, mida vastustaja vastavas haldusmenetluses kaalus. Kaebajale saab mõju avaldada vangla haldusakt (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) või toiming (kaebaja paigutamine), mitte eraldi võetuna iga vastava haldusmenetluse menetlustoiming või kontekstist välja võetud asjaolu või kaalutlus. Kaebaja on kohtus vaidlustanud kõik kaebuse täienduses nimetatud käskkirjad või toimingud ja esitanud nendega seoses esialgse õiguskaitse taotlusi. Kohus on neid kaebusi ja taotlusi sisuliselt lahendanud (haldusasjad 3-21-xxx, 3-21-xxxx, 3-21-xxxx, 3-21-xxxx, 3-22-xxx). Kaebajal oli vastavate haldusaktide või toimingute vaidlustamise raames võimalik tugineda sellele, et tema paigutamine üksikvangistusse ei olnud õiguspärane kaebaja tervisliku seisundi tõttu ja / või sellele, et arsti hinnang kaebaja tervislikule seisundile oli vale. 7. Kohus tagastab kaebuse kohtuasjades tõenditena esitatud arstide hinnangute õigusvastasuse tuvastamise nõudes
lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtul puudub pädevus sellise vaidluse lahendamiseks eraldi kohtuasjana. Ette on nähtud teistsugune menetluskord - kui 3 kaebaja ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, siis seda saab vaidlustada edasikaebe korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.