1-23-2425/3

(23730000047)Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata X OÜ esindaja kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
2. märtsi 2023 määrus muutmata ja kaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas esitas
4. veebruaril 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist Y OÜ ja selle seadusliku esindaja Q suhtes karistusseadustiku § 209 tunnustel. Teokirjelduse kohaselt sõlmis X OÜ Y OÜ-ga
5. veebruaril 2020 lepingud. Sellega kohustus W OÜ valmistama, tarnima ja paigaldama X OÜ-le konkreetsed seadmed. X OÜ kohustus tasuma lepingute alusel kokku 660 000 eurot, sh ettemaksud. W OÜ kohustus valmistama seadmed lepingus määratletud tähtaegade jooksul pärast ettemaksude laekumist. Tähtaegu pikendati, X OÜ tasus kokku üle 602 000 eurot, kuid mingeid seadmeid W OÜ-lt vastu ei saanud. X OÜ-le ei ole teada, kas W OÜ on üldse kunagi kokku lepitud seadmeid hakanud valmistama.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
7. veebruari 2023 teatisega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kuriteo tunnuste puudumise tõttu, põhjendades oma menetlusotsustust kokkuvõtlikult järgmiselt. Ringkonnaprokuratuur märkis teatises, et kuriteokaebusest ei nähtu, kas X OÜ on üldse pöördunud lepingu alusel W OÜ poole ja mis on olnud selle tulemus. Samuti leidis ringkonnaprokuratuur, et kuriteokaebusest ei nähtu niisuguseid asjaolusid, mis viitaks, et W OÜ-l oli juba enne lepingu sõlmimist tahe lepingut mitte täita ehk soovile X OÜ-d petta. Ringkonnaprokuratuuri hinnangul põhineb kuriteokaebuses esitatud hüpotees kuriteo tunnuste esinemisest avaldaja subjektiivsetel oletustel ja tegu on eelkõige tsiviilkohtus lahendatava lepingulise vaidlusega.
8. X lepinguline esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse Riigiprokuratuuris. 1

(3)1-23-2425 RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

1. Riigiprokuratuur jättis
2. märtsi 2023 määrusega kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. Riigiprokuratuur nõustus ringkonnaprokuratuuri teatise seisukohtadega. Riigiprokurör selgitas määruses, mis on KarS § 209 lg 1 järgi karistatava kelmuse koosseisulised tunnused. Riigiprokurör märkis, et kelmuse puhul peab olema põhjust arvata, et juba lepingu sõlmimisel oli teisel poolel tahe lepingut mitte täita ja petta esimest. Riigiprokurör tõdes, et X OÜ on täitnud oma lepingujärgsed kohustused, kuid W OÜ seda ei teinud. Riigiprokuröri hinnangul ei esine ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu selle kohta, et W OÜ-l puudus juba lepingute sõlmimisel tahe seda täita. X OÜ esindaja vastupidine seisukoht tugineb subjektiivsetele oletustele. Kaebuse kohaselt oli W OÜ eesmärk saada lihtsalt ettemaks, et enda varasemad kohustused täita, mitte aga X OÜ-ga sõlmitud lepinguid. Riigiprokurör leidis, et pole põhjust arvata sedagi, et W OÜ-l puudus tegelikkuses võimekus sõlmitud lepinguid täita. Riigiprokurör märkis, et lepingute kohaselt oli W OÜ kohustatud lepingute täitmata jätmisel tasuma leppetrahvi ja esitatud materjalist pole näha, et seda oleks W OÜ-lt sisse nõutud. Riigiprokuröri hinnangul põhineb kuriteokahtlus subjektiivsel nägemusel ja kriminaalmenetluse alustamise korral tuleks alles hakata otsima kuriteo tunnuseid. KAEBUS
3. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse kannatanu lepinguline esindaja Tanel Mällas, kes taotleb määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust alustama. Oma taotlust põhjendab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kriminaalmenetluse alustamise lävend on madal ja prokuratuur eksis KrMS §-s 6 sätestatud legaliteedipõhimõtte vastu (viide Riigikohtu lahendile asjas 4-21-3478). W OÜ tahet petta juba lepingu sõlmimisel näitavad maksekorraldused, milledest on nähta, et ettemaksuks saadud raha kasutas W OÜ oma teiste kohustuste täitmiseks, mitte aga X OÜ-ga seotud lepingute täitmiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud siis, kui kuriteokaebuses kirjeldatud ei oleks ühelgi juhul kuriteo tunnustele vastav, nt oleks tegu aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kaebus jääb rahuldamata.
5. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuratuuri teatises ja Riigiprokuratuuri määruses märgituga. Kõik sisuliselt oluline on kaebajale juba nendes lahendites ära selgitatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohtunik täiendavalt vaid järgmist. Kaebuses märgitud viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadele kriminaalmenetluse alustamisel kehtiva in dubio pro duriore põhimõtte kohta ei ole midagi uut ega lähiajal kohtupraktikasse lisandunud. Samas lahendis, millele kaebaja on viidanud, on Riigikohus viidanud oma eelnevatele seisukohtadele, sh nt asja 3-1-1-60-10 p-s 10 märgitule, mille kohaselt tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist teoreetilise kuriteokahtluse korral. Nagu ringkonnaprokurör ja riigiprokurör oma lahendites asjakohaselt argumenteerisid, siis X OÜ kuriteokaebuses esitatud hüpotees sellest, et W OÜ ja selle esindaja on pannud lepingu sõlmimisel toime kelmuse, on teoreetiline. Äritegevusega kaasneb alati ja paratamatult risk. Juhul, kui iga kord, kui üks lepingupool jätab lepingu täitmata, eeldada, et tal oli juba lepingu sõlmimisel niisugune tahtlus, mitte ei realiseerunud mõni äritegevuse risk, mis on märksa tõenäolisem, viiks see areng sellisel juhul kriminaalmenetluste kergekäeliste algatamisteni ja muudaks sellisteks olukordades ettenähtud tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid sisutühjaks. Kuriteokaebuse väiteid tuleb vaadelda äritegevusega kaasneva riski realiseerumise kontekstis. Kaebaja ei ole soovinud seda teha, mistõttu ongi tema nägemus 2

(3)1-23-2425 kuriteokahtluse esinemisest subjektiivne ja teoreetiline. Pelgalt kaebuses märgitud asjaolu pinnalt, et W OÜ täitis saadud ettemaksu arvelt muid lepingulisi kohustusi, ei saa samuti järeldada soovi juba lepingu sõlmimisel X OÜ-d petta. Pigem näitab see, et W OÜ oli sel ajal tegutsev, toimiv äriühing, mitte n-ö riiulifirma, mille puhul reaalne majandustegevus puudus ja misjuhul tekiks tõesti küsimus põhjendatud kuriteokahtluse esinemisest KarS § 209 lg 1 objektiivse koosseisu tähenduses. Ringkonnakohtule on teadmata, mille jaoks W OÜ saadud raha täpselt kasutas ja kas on üheselt selge, et seda raha ei kasutanudki ta tegelikult X OÜ tellimuste täitmiseks. Ei saa välistada, et tsiviilkohtumenetlusliku vaidluse käigus selguvad uued ja konkreetsed andmed W OÜ tegevuse kohta. Kuriteokaebuses väidetu kuriteo tunnuste esinemisest jääb ka ringkonnakohtus X OÜ esindaja püstitatud teoreetiliseks hüpoteesiks. Seega jättis riigiprokurör seaduslikult ja põhjendatud kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud määrus jääb muutmata ja kaebus rahuldamata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 14. märtsi 2023 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3