KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-554 Haldusasi Tallinna linna kaebus Terviseameti 01.03.2023 su

) § 3 lg-d 2 ja 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 2, Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14).

1. Terviseamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule 05.04.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Terviseamet jäi 17.03.2023 vastuses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et sunniraha rakendamise hetkel ei olnud haldusakti kehtivus peatatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab Terviseameti määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine määruse peale, millega kohaldati esialgset õiguskaitset, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 2

§ 7lg 2).

Kui ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täideta, nõutakse sunniraha sisse, s.o rakendatakse sunniraha (

§ 2lg 1).

Sunniraha rakendatakse menetlustoimingutega (Riigikohtu 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 16). Isikul on õigus vaidlustada sunniraha rakendamist

§ 16lg 1 alusel halduskohtus.

Asjakohase õiguskaitsevahendi valik sõltub kaebuse eesmärgist ja sunniraha sissenõudmise menetluse edenemisest. Kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset. 11. Enne sunniraha sissenõudmist (

§ 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi.

Ettekirjutuse sundtäitmine on lubatav üksnes siis, kui ettekirjutus on kehtiv ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (

§ 8lg 1).

Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kohus saab kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).

1. Iseenesest on õige Terviseameti seisukoht, et sunniraha rakendamise ajal oli ettekirjutus kehtiv. Sunniraha rakendati 01.03.2023 otsusega ning see tuli tasuda hiljemalt 10.03.
2. Halduskohus peatas ettekirjutuse kehtivuse 13.03.2023 määrusega haldusasjas nr 3-22-
3. Ringkonnakohtule ei nähtu HMS § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mille tõttu oleks ettekirjutus tühine. Sunniraha ei saanud aga rakendada pärast ettekirjutuse kehtivuse peatamist. Põhimõtteliselt on sunniraha rakendamine jätkuv toiming, s.t selle rakendamise eeldused peavad olema täidetud tasumise või laekumiseni. Ettekirjutuse kehtivuse peatamisega langes ära sunni rakendamise alus (

§ 8lg 1 ja lg 3 p 1).

Sunniraha eesmärk on kallutada isikut täitma talle tehtud ettekirjutust. Kui ettekirjutus ei kehti, ei ole õige ka selle adressaati täitmisele kallutada. Seega – kui kaebaja ei olnud sunniraha tasunud, ei saanud pärast ettekirjutuse kehtivuse peatamist temalt selle tasumist nõuda. Nendel asjaoludel oli esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Ringkonnakohus siiski märgib, et kuna halduskohus oli haldusasjas nr 3-22-2478 kohaldanud esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel tähtajaliselt, oleks seda võinud arvestada esialgse abinõu kestuse määramisel.

1. Hiljem on asjaolud muutunud selle võrra, et ettekirjutuse kehtivuse peatamise asemel on halduskohus 11.04.2023 määrusega nr 3-22-2478 peatanud ettekirjutuse täitmise selliselt, et keelatud on sunniraha määramine. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selles määruses tegelikult soovinud keelata sunniraha rakendamise, sest sunniraha oli juba ettekirjutusega määratud (vt ka 11.04.2023 määruse nr 3-22-2478 põhjenduste p 13 viies lõik). See abinõu on küll edasiulatuva mõjuga, kuid kuna halduskohus keelas praeguses asjas sunniraha rakendamise 01.03.2023 otsuse alusel põhjendusega, et ettekirjutus ei kehti, on 11.04.2023 määruses nr 322-2478 kohaldatud abinõuga sisuliselt hõlmatud ka 01.03.2023 toiming. See tähendab, et sõltumata 21.10.2022 ettekirjutuse kehtivuse taastumisest alates 11.04.2023 määruse nr 3-222478 teatavakstegemisest, ei ole vastustajal õigus selle alusel sunniraha rakendada. Seetõttu puudub vajadus hinnata eraldi esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust pärast 11.04.2023 määruse teatavakstegemist. Kaebaja on kaebuses esitanud vastuväited 21.10.2022 ettekirjutusele. Halduskohtul on HKMS § 48 lg-t 1 arvestades võimalik kaaluda haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-22-
2. 3