(4)samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raul Talli on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral (8 karistust arhiveeritud), vangistuses viibib ta neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste ja narkokuritegude eest, joobes juhtimise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev karistus mõistetud dokumendi võltsimise ja narkootilise aine käitlemise eest. Kuriteod valdavalt toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil ja oma sõltuvuse rahuldamiseks. Positiivse asjaoluna saab Raul Talli puhul välja tuua majandusabitöödel ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemise. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi täies mahus, täites kõik nõutud töölehed põhjalikult (ka puudutud tundide kodutööd põhjalikult järgi tehtud). Isiku teemakohastest vastustest oli aru saada, et ta mõtles igas tunnis aktiivselt kaasa, jagades ka enda kogemusi teiste osalejatega. Isiku eesmärgiks on vähendada sõltuvusainete tarvitamist. Olemas kindel elu- ja töökoht. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa Raul Talli käitumist vangistuses paraku kõige paremaks pidada. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus – kääritatud vedeliku omamise eest. Kuigi rikkumine ei ole kõige tõsisem, viitab see siiski sellele, et kinnipeetaval on probleeme õiguskuuleka käitumisega. Raul Tall õigustas oma käitumist sellega, et vanglas ongi iga pisiasi kohe rikkumine. Tähelepanuta ei saa jätta Raul Talli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on proovinud nii kokaiini, ecstasyt kui ka kanepit, aga pikemalt tarvitanud heroiini ja amfetamiini. Käinud kahel korral Viljandi Haiglas võõrutusel, kuid pikemale ravile jäänud ei ole. Teenuse osutamine lõpetati, kuna rikkus korduvalt sisekorraeeskirju. Tunnistas, et olenemata kriminaalhooldusest tarvitas ta praktiliselt igapäevast narkootikume ja on narkootikume tarvitanud suure osa enda elust. Põhiline aine on amfetamiin, mida tarvitab nii süstides kui joogisisse manustatuna. Eelnevast lähtudes on kohtu hinnangul siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt mõnuainetest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Varasemast riskihindamisest nähtub, et tegi koostööd nende ametnikega, kellest temale kasu on. Ei ole valmis kompromissideks ning soovib, et tema arvamus ja vajadused oleksid esikohal. On arvamusel, et seni, kuni tema tegevus otseselt teisi ei kahjusta, võiks see ollagi tema enda asi, kuidas oma elu elab. Isik on väga pika kriminaalse minevikuga ning tema poolt toime pandud õigusrikkumised on väga erinevad, ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Raul Talli varasemad kuriteod on paljuski seotud narkootikumide tarvitamisega, samuti on kuritegusid toime pannud narkojoobes olles. Varasemalt on R.Tall korduvalt eiranud kriminaalhoolduse nõudeid. Olles korduvalt karistatud, ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kuigi kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on senine elukäik 3

(4)näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Ka sotsiaalprogrammi läbimine ei anna garantiid sõltuvusest täielikult loobumiseks. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Raul Tall küll soovib saada võimalust elada vabaduses rahulikku elu, kuid arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja suhtumist kehtivasse õiguskorda ning kohati ennastõigustavaid seisukohti ja käitumismaneeri vanglas, on kohtul alust arvata, et senine vangistus ei ole eesmärki täitnud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Raul Talli ei ole võimalik usaldada, et ta sellel korral vabaduses olles teisiti käituks ning seega saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Raul Talli karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Raul Talli kaitsjana 06.04.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Anne Vissak. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Raul Tallilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4