lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas G.L ’i väärteoasjas nr. 2302,20,019425 07.12.2020.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses summas 360 eurot,
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja tunnistab enda poolt
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist, kuid taotleb kohtul nimetatud süüteo osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samas palutakse kaebuses otsusega määratud rahatrahvi summas 360 eurot tühistada või vähendada rahatrahvi summat. Seonduvalt
lg 1 rikkumisega märgitakse, et kaebuse esitaja pole nimetatud süütegu toime pannud ning taotletakse määratud rahatrahvi summas 480 euro tühistamist või rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tunnistab ennast süüdi varalise kahju tekitamises, kuigi sündmuskohal seda ei märganud. Ta ei märganud mingisugust kokkupõrget. Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist mittetahtliku teoga ja ta palus tühistada määratud rahatrahvi või alternatiivina rahatrahvi vähendada. Kaebuse esitaja selgitas, et kuivõrd ta ei märganud varalise kahju tekitamist enda poolt, siis ta palub sündmuskohakohalt lahkumise eest määratud rahatrahvi tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasjas tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oli ettevaatamatu ning põhjustas teisele mootorsõidukile varalise kahju ning selle eest määratud karistus on õiglane ja põhjendatud. Seonduvalt teatamisnõude rikkumise osas märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et iga juht kes tagurdab ja sõidab kellelegi otsa, peab tegema endast kõik 2 oleneva, et välja selgitada, kas midagi on juhtunud või mitte ning käesoleval hetkel kaebuse esitaja tegi auto ukse lahti, vaatas teist autot, toimus suhtlus lähedal viibivate isikutega, kuid sellest hoolimata sõitis sündmuskohalt minema. Antud süüteo eest määratud karistus on kohtuvälise menetleja hinnangul samuti põhjendatud. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja G.L , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajatena üle I K ja K R. -d 1-3 ka kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 2-6/; - kohtuvälise menetleja 07.12.2020.a. otsust väärteoasjas 2302,20,019425 /kohtutoimik tl 13-14; väärteotoimik lk 31/; - kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud fotot /kohtutoimik tl 15/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1, 2/; - fototabelid /väärteotoimik lk 3-11/; - fotosid (ekraanitõmmised) /väärteotoimik lk 13-14/; -asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 15/; - sõiduki Xxxx reg. nr xxxx vaatlusprotokolli, fototabeleid /väärteotoimik lk 16-19/; - õiguste, kohustuste allkirjalehte /väärteotoimik lk 20/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 22/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 32/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat videosalvestist. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus väärteootsusega ettenähtud karistuse täies ulatuses tühistamiseks. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitaja seda ka ise ei eita ning kinnitas kohtus, et tunnistab ennast varalise kahju tekitamises süüdi, kuid sündmuskohal ta ei märganud varalise kahju 3 tekitamist. G.L’i poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on lisaks süü ülestunnistamisele tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelitega (lk 1-11), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (lk 3-11) nähtuvalt on sõiduki XXXX reg. nr xxxx vasakpoolne esistange kahjustatud. Sõiduki vaatlusprotokollist ja selle lisatud fototabelist (lk 1619) nähtuvalt on sõiduki Xxxx reg. nr xxxx parempoolne tagumine nurk kahjustatud. Lisaks tõendavad kaebuse esitaja süüd kohtuistungil vahetult vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (lk 15) lisaks olev videosalvestis, millest nähtub, et kaebuse esitaja kasutuses olnud sõiduautoga riivati parklas seisnud teist sõidukit. Samuti kinnitavad kaebuse esitaja süüd
lg 1 järgi ka kohtus üle kuulatud tunnistaja I K ütlustega, kes kinnitas, et ta seisis parklas ja rääkis kolleegiga juttu ja üks sõiduk, mille marki ta ei mäleta, hakkas tagurdama, ta kuulis mingit heli ja hakkas muretsema ja pööras pead. Tagurdava sõiduki juht avas ukse, ütles vene keeles, et kõik on korras ja sõitis edasi. Tunnistaja läks turvamehe juurde ja rääkis juhtunust. Kohtus tunnistajana üle kuulatud turvamees K R kinnitas, et eelnimetatud tunnistaja tuli tema juurde ja rääkis, et üks auto tagurdas parkivale autole otsa ning turvamees selgitas välja avariis kannatanud auto omaniku ja kontakteeruti politseiga. Isiku süü on eelnimetatuga tõendamist leidnud, tõendid on omavahel riimuvad ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses ning on tõendatud, et G.L põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas varalise kahju. Varalise kahju saamist tõendab ka kindlustusandja teatis, see nähtub ka väärteoprotokollist.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas leiab kohus samuti, et G.L-i süü on tõendamist leidnud. Isik ise väitis, et ta teadnud, et ta on toime pannud avarii. Objektiivseks tõendiks, milline näitab vahetult toimunut on vaieldamatult asitõendi vaatlusprotokolli (lk 15) lisaks olev videosalvestis, mida kohtuistungil vahetult vaadeldi ning sealt nähtus, et G.L tagurdades sooritas täiesti arusaamatu ja mittevajaliku ulatusliku manöövri, sealjuures tagurdas otsa teisele sõidukile, mille käigus teine sõiduk vappus. Ei ole eluliselt usutav, et G.L seda ei tundnud ja ei saanud aru, et kokkupõrge toimus. Teatavasti on Riigikohtu seisukohast oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-11-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I K kinnitas, et ta viibis parklas, kuulis tuhmi lööki, mingit heli, mille järel ta pöördus ja ta oli enne märganud, kuidas üks sõiduk asus tagurdama ja kuna ta oma sõnade kohaselt ise armastab autosid, hakkas ta muretsema ja videosalvestiselt nähtub, et ta läks vaatama sõidukit, millele otsa tagurdati ning seda nägi ka G.L, kuna ta seisis oma sõidukiga seal kõrval, avas hetkeks sõiduki ukse ning suheldes tunnistajaga ütles talle ,,kõik on korras“ ja lahkus. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad nii videosalvestisega, kui ka hiljem üle kuulatud tunnistaja K R ütlustega ning tunnistaja ei tunne G.L-i ning tal puudub põhjus olla ebaobjektiivne. Seega, esiteks on tõendamist leidnud, et avarii tekitas heli, seega pidi olema see suhteliselt vali, teiseks nägi juht, et parklas olev naisterahvas on lähenenud teisele sõidukile ja osundab sellele, millisest pidi juht järeldama, et midagi on juhtunud, kuid kõigele sellele vaatamata G.L lahkus väljumata sõidukist, uurimata toimunu tagajärgi ning teavitamata politseid. Isikul lasus kohustus sellistel tuvastatud tehioludel väljuda sõidukist ja teavitada politseid, kuna kohtus on tõendamist leidnud, et isik pidi aru saama, et on toimunud kokkupõrge ja ei ole välistatud kahjude teke. G.L-i väide, et ta suhtles politseiga paari tunni pärast, ei oma tähtsust, kuna talle helistati politseist, seda kaebuse esitaja ka ei eita (tl 67). Seega kaebuse esitaja enda initsiatiiv see ei olnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja politseile liiklusõnnetusest teatada, inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. 4 Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud täidetud eelnimetatud liiklusseaduse tingimused, oli vajalik politseid liiklusõnnetusest teavitada. Samuti kinnitavad isiku süüd eelnevalt refereeritud tunnistajate I. K, K. R ütlused ning kõik eelnimetatud tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokoll lisadega, fototabelid, sõiduki vaatlusprotokoll, videosalvesits). Ka on kaebuse esitaja tegevus fikseeritud väärteoprotokollis. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et tegemist oli suure sõidukiga ja ta kokkupõrget ei tundnud, ei ole eluliselt usutavad, ega riimu videosalvestisel nähtuvaga. Videosalvestiselt nähtus, et mootorsõiduk XXXX vappus kokkupõrkel ja see pidi olema tuntav ka kaebuse esitajale. Samuti tunnistaja I. Kondrašina käitumine pidi tekitama mõistmise avarii toimumisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et iga korrektne juht, kes tagurdab ja saab aru, et midagi on juhtunud, peab tegema kõik endast oleneva, et selgitada välja tagajärg. G.L’il oli kohustus autost väljuda, sõidukid üle vaadata ja üritada välja selgitada kahju saanud sõiduki omanik ning selline lahkumine oli pahatahtlik ja ilmselt isik lootis, et tal õnnestub tehtut varjata. kohus uuris, kinnitust leidnud koh toimepanemine poolt. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud G.L ’i poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 kohustusi.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 kohustab juhti tagurdades mitte ohustama ega takistama teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolikas, et hoiduda sõidukiga tagurdamisel kõigest, mis võiks kahjustada vara (teist sõidukit). Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus juba eelnevalt tuvastas, et kaebuse esitaja tagurdas oma sõidukiga vastu teist sõidukit, mille tagajärjel põhjustati vigastused teisele sõidukile ja varaline kahju selle sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning - otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd isikule on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1,
lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju; liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et G.L’i poolt
lg 1,
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks 5 menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Sel viisil tagurdades ja tehes arusamatu manöövri, kus on teised sõidukid, oleks isik tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral kokkupõrget ette pidanud nägema.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.
lg 1, § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
lg 1;
Seoses kaebuses esitatud taotlusega lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus
lg 1 osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus esmalt järgmist – kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg-s 1,
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohas elt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist, ta jättis kahju kandja olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata teiste isikute mittesekkumisel. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega G.L’ile määratud karistus, rahatrahvid 90 trahviühiku ja 120 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 360 eurot ja 480 eurot, on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Isik on varem karistamata. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistused keskmisest madalamas määras, leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Küll aga peab kohus võimalikuks võimaldada isikul tasuda rahatrahvi ositi, tagamaks rahalise kohustuse täitmise ja isiku vähesema koormamise, ja määrab, et kohaldatud rahatrahv kogusummas 840 eurot kuulub kandmisele ositi 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks (alates 17.03.2021.a kuni 15.06.2022.a.) vähemalt 70 eurot. 6 Väärteoasja materjalide juures olev CD-R plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 2, § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.