← Eesti

2-21-122291/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-122291 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 kokku suurema elatise kui 851,45 eurot, perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku suurema elatise kui 341,49 eurot ning alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise suuremas ulatuses kui 120,33 eurot kuus (mille aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega).
  5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatis kokku 851,45 eurot ning perioodi osas alates 01.01.2022 kuni 31.01.2022 elatis kokku 341,49 eurot ja perioodi eest alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha 2-21-122291 võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%) ja mida indekseeritakse iga aasta
  6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.
  7. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 3.
  8. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  9. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 summas 851,45 eurot. 3.
  10. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 341,49 eurot. 3.
  11. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 01.04.2022 kuni X täisealiseks saamiseni (10.09.2034) 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust 46,44 eurot ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest 30 eurot ja 7 päeva eest 46,67%). 3.
  12. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta
  13. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 3.
  14. Elatise summad kanda hiljemalt iga kuu
  15. kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“’. 3.
  16. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 3.
  17. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
  18. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  19. X esitas 07.09.2021 hagi Y vastu elatise saamiseks. Hageja palub 31.01.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 igakuiselt summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 vastavalt kehtivale elatisemäärale. 2 2-21-122291
  20. Hageja vanemateks on C (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja vanemad elavad lahus. Hageja elab koos emaga. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses. Hageja igakuisteks kuludeks on eluasemekulud summas 150 eurot, toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot, kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot. Hageja ei viibi kostja juures kostja poolt väidetud ulatuses, vaid mõnel üksikul päeval kuus, kui hageja ema on ööpäevases vahetuses tööl. Kostja vastuväited
  21. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lapse ema töötab vahetustega tööl ning tulenevalt sellest viibib ajal, mil ema on tööl terve ööpäeva, iga kahe päeva tagant laps isa juures. Juuli kuus oli laps 15 päeva isa juures, augusti kuus 15 päeva ja septembri kuus vastuse esitamise hetkeks juba 10 päeva. Ema töögraafiku põhjal on võimalik järeldada, et laps veedab pool kuud faktiliselt isa juures.
  22. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud ning eluasemekulud, mida tuleb jagada lapse vanemate juures oleku aja järgi. Lisaks sellele hakkab kostja maksma 45 eurot hageja eesti keele kursuste eest. Samuti oli lapsel sünnipäev
  23. septembril ning lapse isa maksis ainuisikuliselt kinni terve lapse sünnipäeva, kokku summas 295 eurot. Ka need kulud peavad olema pooleks jagatud lapsevanemate peale. Kostja kinkis hagejale kingitused ise, lapse ema arvestas seda aga kui mõlemalt vanemalt, ehk lapse ema omalt poolt ei kinkinud lapsele midagi Kostja kinkis raadio teel juhitava auto maksumusega 26,99 eurot ning konstruktori, jope ja püksid kokku summas 180 eurot. Seega kulutas kostja hageja peale
  24. a septembris koos lapse sünnipäevaga kokku 501,99 eurot. Lisaks saab hageja ema enda kätte 60 eurot lapsetoetust kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
  25. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatise summas 1394,52 eurot (s.o 262 eurot kuus) ning perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 10.09.2034) mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Maakohus märkis, et elatist indekseeritakse iga aasta
  26. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning määras, et elatise summad tuleb kanda hiljemalt iga kuu
  27. kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“. Maakohus määras, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  28. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. 3 2-21-122291
  29. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks tema juures vähemalt 40% ajast ega ka 7 päeva kuus, mis annaks aluse rakendada PKS § 101 lõikes 6 sätestatut. Hageja seaduslik esindaja on menetluses välja toonud, et ta töötab töögraafiku alusel, s.o 1 ööpäev tööl ja kolm vaba. Nimetatut kinnitavad ka esitatud töögraafikud, millest mh nähtub, et hageja seaduslik esindaja on tööl tavapäraselt ühes kuus 7 ööpäeva, s.o kokku 168 tundi. Ka tunnistaja Q (hageja vanaema/kostja ema) on kinnitanud hageja ema eelnimetatud töögraafikut ning selgitanud, et kui hageja seaduslik esindaja töötab, siis võtab kostja hageja enda juurde ka ööseks ning viib lapse lasteaeda ja toob sealt ka ära. Arvestades, et hageja käib lasteaias, siis ei ole eluliselt usutav, et kõik need 7 ööpäeva kuus (ehk 168 tundi) oleks hageja kostja ülalpidamisel. Tavapäraselt käivad lapsed lasteaias hommikul kella 8.00-st kuni õhtul kella 18.00-ni ehk ca 10 tundi. Seega isegi kui eeldada, et hageja viibiks maksimaalselt kolmel päeval nädalas kostjaga (s.o eelduslikult kahel tööpäeval ja ühel päeval nädalavahetusel), siis viibiks hageja kostjaga ca 148 tundi (168 tundi -10 tundi lasteaias - 10 tundi lasteaias), s.o ca 6 päeva kuus. Kuigi tunnistaja on märkinud, et hageja ööbib kostja juures kolm kui ka neli korda nädalas, siis nimetatu on vastuolus hageja ema töögraafikuga ja tunnistaja enda kinnitusega, et hageja emal on üks tööpäev ja kolm puhkepäeva ning hageja ööbib kostja juures ajal, mil tema ema on tööl. Seega puudub alus elatist vähendada põhjusel, et hageja viibib mõne aja kuust ka kostja juures.
  30. Ka juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega ei pidanud kohus vajalikuks anda oma hinnangut kostja poolt esitatud ostutšekkidele.
  31. Kuna hageja on nõudnud käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada menetluses ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hageja poolt välja toodud kulude suurus moodustab kokku 584 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt esile toodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik.
  32. Vastuseks kostja seisukohale, et tema kannab lasteaiakulusid, märkis maakohus, et nimetatu ei takista elatise nõude esitamist. Kui kostjalt on elatis välja mõistetud, siis puudub vajadus ka täiendavate kulude tegemiseks. Kostja poolt esitatud arved ei tõenda iseenesest nende tasumist.
  33. Kostja ei ole menetluses ühtegi PKS § 102 lg 1 sätestatud alust välja toonud ega tõendanud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks. Kostja on palunud arvestada asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lapsetoetus. Kohus asus seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada lapsetoetusega, kuna see on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. Seega tuleb kuni 31.12.2021 makstavalt elatiselt, s.o summalt 292 eurot maha arvestada ½ lapsetoetust, see on 30 eurot ning tasutavaks elatiseks jääb 262 eurot. Alates 01.01.2022 kehtivas elatise miinimumsumma suuruses on juba seadusandja arvestanud lapsetoetusega. Apellatsioonkaebus
  34. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamatа või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 4 2-21-122291
  35. Maakohus on kohtulahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on toonud kaasa vale ja seadusega vastuolus otsuse tegemise.
  36. Kohus on täielikult ignoreerinud kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et kostja osutab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ning kannab mitte ainult tavapärased kulutused, mis on seotud lapse viibimisega tema juures. Kohus on valesti hinnanud tunnistaja ütluseid ning põhjendamatult leidis, et tunnistaja ütluseid ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohtu arvutused lapse viibimisaja kohta kostja juures on valed. On tuvastatud, et laps viibib kostja juures vähemalt 3 päeva nädalas ehk keskmiselt 13 päeva kuus. Asjaolu, et osa ajast laps viibib lasteaias, ei anna alust viibimisaja vähendamiseks lapse lasteaias viibimisaja võrra. Asjakohatud on kohtu selgitused, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Vastustaja seisukoht
  37. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata. Hageja viibib kostja juures kokku ca 5 päeva kuus (arvestusega 3 täispäeva ja 4 poolikut päeva) ehk vähem kui 7 ööpäeva (täispäeva). Suhtluskorra korralduse juures, kus keskmiselt kuu lõikes viibib laps isa juures kolm täispäeva, st kl 8-st kuni kl 8-ni (24 h) ning neljal korral nädala sees kl 18-st kuni kl 8-ni, langeb lapse eest vahetu hoolitsemise põhiraskus emale.
  38. 16.02.2023 seisukohas märgib hageja, et alates 01.01.2022 on lasteaia kohatasu maksete tasumise osas ainuotsus kostjal, lasteaia kohatasu tuleb tasuda kuni juunini
  39. Alates
  40. aasta septembrist alustab hageja koolis õppides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 kokku suurema elatise kui 851,45 eurot, perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku suurema elatise kui 341,49 eurot ning alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise suuremas ulatuses kui 120,33 eurot kuus, mille aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta
  42. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatise kokku 687,73 eurot ning perioodi osas alates 01.01.2022 kuni 31.01.2022 elatise kokku 341,49 eurot ja perioodi eest alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%) ja mida indekseeritakse iga aasta
  43. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
  44. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme ebaõigesti ja rikkus menetlusnorme osas, milles maakohus ei võtnud perioodi osas alates 5 2-21-122291 22.07.2021 kuni 31.12.2021 arvesse kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulutuste suurust ning alates 22.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja vahetut ülalpidamist kostja poolt 7 päeva ulatuses.
  45. Hageja esitas kohtule elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Hageja poolt välja toodud kulude loetelu moodustab kokku 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse (eelkoolitarbed ja eelkooliürituste osavõtumaksud) täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot, kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot. Kostja ei ole nimetatud kuludele vastuväiteid esitanud. Hageja nõustus maakohtu istungil, et nende kulude suuruse osas on arvestatud sellega, et teatud aja on laps isa juures ja sööb isa juures.
  46. Kostja väitel on ka kostja teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi. Maakohus ei andnud hinnangut kostja tõenditele kulutuste osas, leides, et kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline seisukoht ebaõige. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). Maakohus oleks pidanud seega hindama, kas kostja on teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi. Seda tegemata kohaldas maakohus vääralt PKS § 99 lõiget 1 (mis näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes) ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes andmata hinnangu asjas esitatud tõenditele (TsMS § 442 lg 8 - kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima). 20.
  47. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tasunud
  48. a juulis hageja lasteaia kohatasu 77,9 eurot (dtl 80), augustis 75,95 eurot (dtl 81), septembris 74 eurot (dtl 82), oktoobris 54,5 eurot (dtl 84), novembris 74 eurot (dtl 83). Pooled ei vaidle selle üle, et lasteaia kohatasu on olnud kostja tasuda (dtl 199) ning hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja on neid arveid tasunud (mis muudab ebaõigeks maakohtu seisukoha, et kostja pole arvete tasumist tõendanud). Seega tuleks ringkonnakohtu hinnangul hageja lasteaia kohatasu kokku 365,35 eurot (keskmiselt 71,27 eurot kuus) kostja poolse hageja ülalpidamiseks tehtava kulutusena arvesse võtta. 20.
  49. Kostja on esitanud kohtule tõendid ka selle kohta, et kostja on ostnud hagejale
  50. a augustis-oktoobris riideid kokku summas 163,58 eurot (dtl 75-77 ja 79), mänguasju kokku summas 99,27 eurot (dtl 75, 77-79). Kostja on teinud kulutusi nendele asjadele kokku 262,85 eurot. Tegemist on aga ringkonnakohtu hinnangul ühekordsete ostudega, mida pole ülalpidamiseks vajalike kulutustena põhjendatud arvesse võtta. 6 2-21-122291 20.
  51. Kostja väitel kulutab ta lapse toidule keskmiselt kuus 150 eurot, kuid tal pole toidukulu kohta esitada rohkem tõendeid kui üksnes ostutšekk 69,99 euro suuruse toidukulu kohta (dtl 74). Samas ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et hageja toidukulu osas (190 eurot kuus) on juba arvesse võetud hageja viibimist kostja juures. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul poolte väiteid ja kostja esitatud tõendeid arvesse võttes hageja ülalpidamiseks tehtavaks kulutuseks toidu osas pidada 190 eurot, millest kostja kannab vastavalt hageja viibimise ajale kostja juures (vt käesoleva otsuse p 21). 20.
  52. Kuigi praeguses asjas soovis hageja saada kostjalt miinimumelatist, ületavad lapse vajadused ülalmärgitud miinimumi, kuna last peavad vahetult ülal mõlemad vanemad ning ainuüksi ema tehtavad kulud on miinimumvajadustele vastavad (Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja tõi esile oma igakuiste vajaduste suurusena 584 eurot, kuid nende vajaduste hulgas ei ole lasteaia kohatasu. Seega tuleb hageja igakuiste vajaduste suuruse puhul arvesse võtta ka kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulu, mistõttu moodustavad hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku 655,27 eurot kuus (= 584 + kostja poolt kantud lasteaia kohatasu kulu 71,27 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kummagi vanema kanda jääv ülalpidamise kohustuse ulatus 327,64 eurot, millest poole ulatuses lapsetoetuse mahaarvamisel moodustub igakuise ülalpidamiskohustuse suuruseks ühe vanema kohta 297,64 eurot.
  53. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb erinevalt maakohtu järeldusest arvesse võtta hageja viibimist kostja juures. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et maakohus on pidanud tunnistaja (hageja vanaema/kostja ema) ütlusi ebausaldusväärseks. Maakohus hindas tunnistaja ütluseid koos teiste tõenditega ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks kostja juures vähemalt 40% ajast ega ka 7 päeva kuus. Ehkki hageja ei ole tõendanud, et hageja viibiks kostja juures 15 päeva kuus, on kostja ringkonnakohtu hinnangul siiski tõendanud, et hageja on kostja ülalpidamisel 7 päeva kuus. Hageja ema töögraafikuga on tõendatud, et hageja ema käib tööl (ööpäevased vahetused) kokku 7 ööpäeva kuus (dtl 139-145). Pooled ei vaidle, et iga kord kui hageja ema on tööl, on hageja kostja juures. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et kuna hageja on enamuse ajast lasteaias, siis saaks maksimaalselt hageja viibimiseks kostja juures pidada 6 päeva kuus. Lasteaias viibimise tõttu ei saa kostja poolset hageja ülalpidamist vähendada. Maakohtu loogika kohaselt tuleks siis ka hageja ema poolset hageja ülalpidamise kohustuse täitmise ulatust lasteaias viibimise võrra vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul täidavad vanemad oma laste ülalpidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda tõendatuks hageja viibimise kostja juures 7 päeva ulatuses ühes kuus.
  54. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-165-13 tehtud lahendis selgitanud, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). 7 2-21-122291 22.
  55. Käesoleval juhul on kostja tõendanud hageja vajaduste osalise katmise vahetu ülalpidamisega 71,27 euro ulatuses kuus seoses lasteaia kohatasu maksmisega. Lisaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta kostja kulusid eluasemele ja toidule lähtudes hageja viibimisest kostja juures. Kostja väitel kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud ning eluasemekulud, mida tuleb jagada lapse vanemate juures oleku aja järgi. Kostja on esitanud tõendeid ka kulude kohta eluasemele, milleks on kommunaalkulud perioodil
  56. a juuli kuni september kokku summas 288,22 eurot (keskmiselt 96,07 eurot kuus) (dtl 71-73). 22.
  57. Lähtudes sellest, et hageja viibib kostja juures 7 päeva kuus, moodustab kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantav eluasemekulu 22,41 eurot kuus ning toidukulu 44,31 eurot (= (190 / 30) x 7). 22.
  58. Eeltoodust tulenevalt kannab kostja hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks 137,99 eurot (lasteaia kohatasu kulu 71,27 eurot + toidukulu 44,31 eurot + 22,41 eurot eluasemekulu), mistõttu lähtudes mõlema vanema kanda jäävast ülalpidamiskohustuse suurusest 297,64 eurot, tuleb kostjal hagejale lähtudes kehtinud elatise miinimummäärast perioodi eest enne 01.01.2022 tasuda 159,65 eurot kuus, mis moodustab perioodi kohta alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 kokku 851,45 eurot.
  59. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue seaduses sätestatud elatise saamiseks on põhjendatud alates
  60. jaanuarist
  61. a, s.o PKS § 101 seaduse muudatuse järgselt, kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid ei nõustu maakohtuga, et arvesse ei tule võtta hageja viibimist kostja juures. 23.
  63. jaanuaril
  64. a jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  65. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  66. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 23.
  67. Kuna hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus, tuleb PKS § 101 lg 6 alusel igakuist elatist ka perioodi osas alates 01.01.2022 vähendada. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülalpidamiskohustuse vähendamise alusena võimalik arvesse võtta hageja lasteaia kohatasu, kuna pooled ei ole esitanud väiteid selle kohta, et see kohatasu kuuluks alates 01.01.2022 kostja poolt ka edaspidi tasumisele. Põhjendatud on igakuise elatise puhul arvesse võtta hageja emale laekuvat lapsetoetust 60 eurot kuus, millest pool on 30 eurot. Seda on maakohus õigesti ka teinud. 23.
  68. Seega on kostja perioodil alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma hagejale elatist 113,83 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%), seega kokku 341,49 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on kostja 8 2-21-122291 kohustatud tasuma hagejale elatist 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%).
  69. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS § 164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.