← Eesti

2-22-8290/17

Obsah (11)§ 171§ 164§ 162§ 158§ 165§ 169§ 170§ 173§ 1933§ 65§ 651

2-22-8290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-22-8290 Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Jõhvi Kohtulasi A K pankrotiavaldus Menetlustoiming Menetlusosalis

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohus kuulutas 03.11.2022 välja A K pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 16.02.2023 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. 2. Pankrotihaldur esitas 17.03.2023 kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega ja taotluse pankrotimenetluse kulude katmiseks vastavalt pankrotiseaduse (

) § 65 lg

  1. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu summas 870,00 eurot koos käibemaksuga ja kinnitada kinnitamata kulud summas 0,16 eurot (ülekandetasu). Pankrotihalduri tasu osaliselt summas 179,27 eurot hüvitatakse pankrotivara arvelt ja osaliselt summas 690,73 eurot määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest ja nimetada A K usaldusisikuks võlanõustaja E M. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158

lg 1).

§ 158

lg 4 4/4 2-19-13740 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (

§ 165lg 3).

4. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et menetluse kestel on pankrotivarasse laekunud 177,26 eurot. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud. Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus 363,21 eurot. Kokku tähtaegselt esitatud nõudeid summas 12 750,92 eurot. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 5.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Hillar Villers tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. 6. Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluses palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks E M, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E M. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Esimene aruanne tuleb esitada 4/4 2-19-13740 kohtule 24.03.2024. Aruande esitamise kohustus lasub usaldusisikul seni kuni võlgadest vabastamise menetlus lõpetatakse.

§ 1933lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta

  1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. FiMS § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini.
  4. Pankrotihaldur palub kinnitada tasu ja kulutuste suuruseks 870,16 eurot (käibemaksuga).

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2).

Kohus määrab haldurile tasu alammääras (

§ 65lg 5).

Halduri tasu piirmäärad on sätestatud

§ 65

1. Kohus leiab, et halduritasu 871,20 eurot ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Halduri tasu on põhjendatud. Kohus kinnitab halduri tasu suuruseks 870,16 eurot. 9. Pankrotihaldur palub hüvitada halduri tasu osaliselt summas 690,73 eurot riigi vahenditest, rahaliste vahendite puudumise tõttu.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus määrab pankrotihalduri tasu osaliselt summas 179,27 eurot hüvitada pankrotivara arvelt ja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 690,73 eurot (sh käibemaks). Kanda tasu JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS. 10. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.