) § 101 arvutatud summas (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka
) §-s 101 sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise seisuga on 226 eurot kuus. Lisaks nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt
alusel perioodi eest 27.07.2021 – 31.08.2021 ja 27.09.2021 – 16.05.2022 kokku summas 2146 eurot. Kostja ei ole nõutud perioodi eest, mil laps on isaga elanud, lapsele elatist maksnud. Kostja vastuväited Hageja väide, et kostja pole elatist maksnud, on vale. Oktoobrist 2021 on kostja tasunud elatist 55 eurot kuus, mille arvutusel on lähtunud elatiskalkulaatorist, teise vanema poolsest ülalpidamiskohustusest, lapse vajadustest, vanemate ebavõrdsest varalisest olukorrast ja asjaolust, et peretoetus laekub QQ kontole. Seni ei ole kostja saanud lapse isalt tagasisidet, et ülekantud summa ei kata lapse vajadusi ega ole piisav elatis. Kostja ei näe võimalust suuremas ulatuses elatist maksta ega nõustu elatise väljamõistmisega alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on vaidlustanud osaliselt hageja ülalpidamiskulud, pidades neid põhjendamatult suureks viidates lõpparuandele lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta (tl 56-83) ning vaidleb vastu kuludele, mis seonduvad psühholoogi vastuvõtu kuludega. Elatisehagis ei ole tõendatud elatist saama õigustatud isiku kahjustamine ning talle tekkinud kahju saamata jäänud elatise tõttu. Tagasiulatuva elatise nõudmine seab kostja raskesse olukorda. Lapse isa ei ole teinud ühtki toimingut võimaldamaks lapse emal lapsega suhelda, kuigi ema seda soovib ning osaleda lapse vahetus ülalpidamises. Eeltoodust lähtudes palub kostja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt välja mõista 55 eurot. Täiendavalt leiab kostja, et tema ja hageja esindaja varaline seis on ebavõrdne ning see on üheks aluseks temalt täiendava elatise mittenõudmiseks. Kui hageja leiab, et tema poolt tasutud igakuist 55 eurot tuleb arvestada taskurahana, siis näitab see, et lapse vajadused on kõik kaetud. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele 2 2-22-7356 Hageja ei eita, et kostja on tasunud 2021 oktoobrist 55 eurot, kuid käsitleb seda taskurahana. Üks poolte lastest elab emaga, kellele hageja seaduslik esindaja tasub elatist igakuiselt 250 eurot ning järelikult kostja hinnangul ei ole XX midagi väärt. Väär on kostja hinnang, et ta ei saanud tagasisidet, et lapse vajaduste katmiseks kulub rahalisi vahendeid. Käesolevas asjas ei ole alust jätta elatis välja mõistmata ning see oleks vastuolus
-ga. Kostja viide vähesele sissetulekule, mis annavad aluse elatise vähendamiseks, ei päde. Seonduvalt tagasiulatuva elatise nõudega märgib hageja, et ta on pakkunud kostjale võimalust seda tasuda, kuid kostja oma suhtumise tõttu seda teinud ei ole. Seega on võlgnevus tekkinud kostja enda pahatahtliku ja teadliku käitumise tagajärjel. Vastuväited, mis puudutavad lapsega suhtlemise puudumist, on kostja enda tingitud, viidates Viru Maakohtu 20.04.2022 kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-21-
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt
lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3. Vaidlust ei ole selles, et XX vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on hageja seadusliku esindaja, so isa elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma emalt elatist.
kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summa ning sama sätte lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Käesoleval juhul on hageja elatise nõude esitamisel eeltooduga arvestanud ning elatise suuruse arvestuslikku õigsust ei ole kostja ka vaidlustanud.
on sätestanud miinimumelatise suuruse, milleks on hagiavalduse esitamise seisuga 225,64 eurot, mitte 226 eurot nagu hageja nõuab. Samas nõuab hageja elatist
lg-tes 3 ja 4 sätestatud määras ning kohus jätab tähelepanuta kostja väited nagu nõuaks hagejad elatist rohkem kui nende ülalpidamiseks tegelikult kulub. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16, p 13; 07.02.2018 otsus nr 215-15909, p 12). Pooltel on ka teine laps, x TT, kes elab kostjaga ning vaidlust ei ole selles, et QQ maksab sellele lapsele elatist 250 eurot kuus. Seega on kostja ka ise aktsepteerinud lapse ülalpidamiskulu hageja nõutud ulatuses. 4.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel 3 2-22-7356 arvutatud elatise summa. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on esitanud vastuväiteid oma sissetuleku vähesuse kohta (tl 6), samas on kostja näol tegemist töövõimelise isikuga ning ainuüksi väide, et tema ja hageja seadusliku esindaja varaline seis on ebavõrdne, ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Mõjuv põhjus võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud ka, et tal ei ole võimalik nõutud elatist maksta kahjustamata tema vahetul ülalpidamisel oleva lapse ja enda ülalpidamist. Tulenevalt Riigikohtu 25.04.2018 otsusest nr 2-16100215, p 23 tuleb teise lapse olemasolu tõttu elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist, st analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi. Antud juhul QQ maksab teisele lapsele elatist, kostja ise ka töötab ning kostja ei ole esitanud muid andmeid ega tõendeid, mis annaksid aluse teise lapse olemasolu tõttu elatise vähendamiseks. Seega kohus leiab, et kostja ei ole asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära esitanud ega ka tõendanud. 5. Kostja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et alates 31.10.2021 on ta tasunud QQ kontole selgitusega „XX“ igakuuliselt kuni 26.06.2022.a. 55 eurot (tl 53). Kuivõrd kohus on käesoleva kohtulahendi p-s 3 tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda elatist
lg-tes 3 ja 4 sätestatud määras, leiab kohus, et kostja põhjendused elatise maksmiseks väiksemas summas, so 55 eurot kuus, ei ole kooskõlas kehtiva
-ga ning kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta. Kostja on väitnud ka, et ta ei ole saanud tagasisidet, et lapse vajaduste katmiseks kulub rahalisi vahendeid. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et ta on kostjalt elatist nõudnud (tl 92). Seega puudub alus väita, et tagasisidet ülalpidamiskulude tasumiseks hageja poolt ei ole olnud.
Kostja ei ole vaidlustanud seda perioodi, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab ega ka väljaarvestatud elatise suurust. Kostja on esitanud tõendi, et on tagasiulatuvat elatist nõudnud (tl 92). Kostja vastuväide tagasiulatuva elatise nõude puhul on see, et sellise nõude rahuldamine paneb ta majanduslikult raskesse olukorda, jättes samas esitamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus seda hinnata. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue
MS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulu nimekirja esitanud ei ole. Kostja on esitanud oma menetluskulu nimekirja, taotledes vastaspoolelt õigusabikulu väljamõistmist summas 200 eurot. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks sama sätte lg 6 järgi. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.