S § 31 lg.2 alusel.
lg.2 järgi kohus, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab välja võlgniku pankroti (p.1), kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p.2); jätab avalduse rahuldamata (p.4) või lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule (p.5).
lg.3 esitab loetelu juhtumitest, mil kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, nende hulgas p.4: kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; Kohtule esitatud tõenditest, usaldusisiku aruandest ja võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtub vaidlusteta, et Uxxxx Mxxxxxxx on kohtulahendist tulenev kohustus võlausaldaja Svea Finance AS ees summas 4860,90 eurot. Selle kohustuse sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt, millega kaasneb kohustus kohtutäituri tasu näol summas 674,83 eurot. Lisaks sellele teenustasu võlgnevus LHV Pank ees summas 3,94 eurot. Kokku võlgnikul kohustusi maksejõuetusavalduse esitamise aja seisuga 5539,67 eurot. Võlgnikul puudub igasugune esemeline vara. Võlgnik on võõrandanud temale kuuluva sõiduki Citroen C6 (registreerimismärk xxxxxx) 16.07.2020.a lähikondsele Axxxx Lxxxxxxx 500 euro eest, sõiduk omandatud 18.06.2020 vähemalt 4490 euro eest. Võlgnikule kuuluvad kaks korteriomandit asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn xxxxx valdxxxxxxxxi maakond, eluruum nr. x ja eluruum nr. x, on võlgnik võõrandanud kinkelepinguga s.t. tasuta oma pojale Axxx Txxxxx, korteriomandite kinkeleping, korteriomandite koormamine isikliku kasutusõigusega ja asjaõigusleping sõlmitud 16.08.2021 (tl.53-59). Võlgniku sissetulekuks maksejõuetusavalduse esitamise ajal on töövõimetoetus päevamääraga 9,30 eurot päevas. Seega on võlgnik võõrandanud temale kuuluva vara kaks aastat enne usaldusisiku nimetamist (sõiduki) oluliselt alla ostuhinna ja aasta enne usaldusisiku nimetamist (korteriomandid) tasuta oma lähikondsele. Sellise tegevusega on võlgnik muutnud ennast varatuks, maksejõuetuks ja selline tegevus on käsitatav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg.2 tähenduses. Võlgnik Uxxxx Mxxxxx on maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses: Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärast usaldusisiku aruande esitamist kohtule on kolmas isik Lxxxx Txxxxtasunud võlgniku kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb- kohustuse võlausaldaja Svea Finance AS ees, lisaks 4 sellele tasutud ka kohustus teise võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ees, kes toimetas täitemenetlust nõude sissenõudmiseks Svea Finance AS kasuks. PankrS § 31 lg.2 sätestab: Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. PankrS § 15 lg.3 p.6 järgi kohus jätab ajutise pankrotihalduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; Seega PankrS § 31 lg.2 teise lause järgi võiks kohus siiski pankroti välja kuulutada (ehkki esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus). Seega tuleb kohtu maksejõuetusavaldust lahendades
lg.2 järgi kaaluda, kas kuulutada välja võlgniku pankrot, kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus või valida muu lahendus. Uxxxx Mxxxxx on maksejõuetusavalduses taotlenud tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab siiski, et UxxxxxMxxxxxx pankroti väljakuulutamine ei ole võimalik. Uxxxx Mxxxxx on lühikese aja jooksul enne usaldusisiku nimetamist võõrandanud temale kuuluva vara ostuhinnast oluliselt madalama hinnaga (sõiduki) ja korteriomandid tasuta tehinguga oma lähikondsele. Olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule võlausaldaja poolt võlgniku vastu 06.septembril 2021 ja võlgnik oli oma korteriomandid kinkinud oma lähikondsele 16.08.2021, on tegemist eesmärgipärase tegevusega enda varatuks muutmiseks, et vältida kohustuse täitmist võlausaldaja ees. Selline tegevus vastab
lg.3 p.4 kirjeldatud juhtumile, mille puhul kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus ei pea võimalikuks luua võlgnikule võimalust kohustustest vabastamise menetluseks, kuna ta on oma tahtliku tegevusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Pärast usaldusisiku tegutsemist ja sellekohase aruande esitamist kohtule on kolmas isik võlgniku eest tasunud tema võla võlausaldajatele. Kuna kohus ei pea võimalikuks Uxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetlust algatada ja
lg.2 järgi kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, jääb Uxxxx Mxxxxxx maksejõuetusavaldus rahuldamata, pankrot välja kuulutamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
lg.2 sätestab: Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. 5 Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Käesoleval juhul toimuks Uxxxx Mxxxxxx pankroti väljakuulutamine
Kuid seda ei toimu, kuna esineb
S § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 04.11.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega
S § 23 lg-te 2, 3, 4, 51 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 15 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535. Kohus leiab, et usaldusisik on hinnanud menetluses kulunud aega säästlikult ja tasu on taotletud kokkuhoidlikult. Kohus rahuldab tasutaotluse taotletud ulatuses. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
S § 23 lg.4 koostoimes määrab kohus, et usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnikult, kuid tasu hüvitamine määratakse riigi vahenditest. TsMS § 179 lg.1 sätestab: Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 ´lg.21: Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. TsMS § 179 lg.5 sätestab: Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus peab vajalikuks anda võlgnikule riigi tuludesse menetluskulude hüvitamiseks pikem tähtaeg, s.o. 90 päeva. TsMS § 179 lg.9 alusel märgib kohus lahendi resolutsioonis menetluskuludelt riigi tuludesse tasumise nõudelt viivise tasumise kohustuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.