Obsah (5)

§ 175§ 2§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2458 Tsiviilasi Oxxx Rxxxxx kohustustest v

§-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

1. Kohus kuulas võlgniku ära 10.10.2022 istungil, kus võlgnik selgitas oma majanduslikku olukorda ning lubas teha võlausaldajatele väljamakse summas 1500 eurot vastavalt kohtumääruss toodud kohustusele. 02.12.2022 esitas võlgnik maksekorralduse, mille kohaselt oli tehtud väljamakse summas 1500 eurot. 2
2. Võlgnik esitas kohtule 19.02.2023 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest. KOHTU SEISUKOHT
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
4. aasta
5. juunini. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

10.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga xxxxxx Ehitus OÜ-s ning olnud perioodiliselt ka töötuna arvel Eesti Töötukassas. Töötuna olles on võlgnik teinud juhutöid. Samuti on võlgnik kohtule selgitanud, et on olnud kodune seoses väikelapse kasvatamisega ning abikaasa on käinud tööl. Kohus peab sellist peresisest tööjaotust aktsepteeritavaks, kus pere ülalpidamiseks vahendid saadakse võlgniku abikaasa töötasust ja teine vanem (võlgnik) vastutab kolme alaealisega tegelemise eest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 11.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluse alguses võlgnik ei omanud pangakontot ning töötasu maksti sularahas (võlgnik on töötasu suuruse kohta esitanud tõendid), kuid vastavalt kohtu korraldusele avas võlgnik pangakontod, mille väljavõtted on ka kohtule korrektselt esitatud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. 12.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu ning juhutöödest saadav tasu. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on täitnud kohtumääruses pandud kohustuse teha võlausaldajate nõuete katteks eraldis vähemalt 25 eurot kuus, so 1500 eurot viie aasta jooksul. Võlgnik on 1500 eurot välja maksnud sisuliselt menetluse lõpuks, kuid kohus ei pea seda loovutuskohustuse rikkumiseks, kuivõrd võlausaldajate nõuete ükskõik millises ulatuses rahuldamine ükskõik millises menetluse staadiumis ei või olla võlgniku kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks (vt. Riigikohtu lahend 2-11-24696, p 23). Lisaks on AS SEB Pank seisukohast nähtuvalt võlgnik tegelikkuses teinud veel kolmel korral väljamakse summas 2613,39 eurot, seega kokku on 3 välja makstud 4113,39 eurot. Vara võlgnikul ei ole. Kohus on seisukohal, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

2. ja 2007.a., anti võlgnikule ja tema selleaegsele abikaasale SEB Pangast laenusid xxxxxxxxx, xxxxx elamu ostmiseks ja renoveerimiseks summas 51 994 eurot (Eluasemelaenu leping nr. 2006029700 summas 32 808 eurot 10.10.2006.a. ja hüpoteeklaen leping nr. L070052761 summas 19 186 eurot 16.10.2007.a.), oli nö. buumi aeg, millal kinnisvarahinnad olid kõrged. Pärast laenude võtmist järgnes üldine majandussurutis ja finantskriis, kinnisvara hinnad langesid, võlgnik kaotas töökoha. Pank ütles laenulepingud üles ja kohtutäitur müüs võlgnikule ja tema endisele abikaasale kuulunud kinnistu hinnaga 20 000 eurot. Pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses jäi laenusaajatel põhiosa võlgnevus panga ees 32 686,04 eurot. Pankrotimenetluses kinnitati võlausaldaja nõue summas 52 722,54 eurot. Võlausaldaja poolt antud laenust on võlausaldaja tagasi saanud 24 078,59 eurot (täitemenetluses 20 000 eurot, kohustustest vabastamise menetluses 4078,59 eurot), mis moodustab peaaegu pool laenusummast. Finantskriisi saabumise tagajärjeks oli, et võlgnik kaotas töökoha, pank ütles laenulepingud üles aastal 2010 ja laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi kohtutäituri poolt aastal 2012 oluliselt väiksema hinnaga kui see osteti. See tähendab, et kinnisvara soetamiseks võetud laenu risk realiseerus üldise finantskriisi tõttu. Ülemaailmne majandus- ja finantskriis on objektiivne olukord ja kohus on seisukohal, et majanduskrahhist tulenevat negatiivset tulemust ei pea kandma üksnes võlgnik.
3. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
4. Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka

§ 175lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et Oxxxx

Rxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 16.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et OxxxxRxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 17.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Oxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Oxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Oxxx Rxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 5