) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (
Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tahteks see, et tema vangla tervisekaardilt eemaldataks märge narkootikumide kasutamise kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohtu hinnangul efektiivseim esitada vastavalt
lg 2 p-le 2 kohustamiskaebus vaidlusaluste märgete eemaldamiseks tervisekaardilt. 5.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule
-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17).
lg-st 1 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 7. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad (
Kaebaja on soovinud vaidlustada eelkõige Viru Vangla tegevuse, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kohtu hinnangul praeguses asjas õigeks vastustajaks hoopis Tallinna Vangla, kuivõrd kaebaja tervisekaardile on vaidlusalused märked tehtud Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt. Vaatamata sellele ei ole kaebus kohtus
lg-st 1 tulenevalt lubatav, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule kohustamiskaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Nii Tallinna Vangla kui ka Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale antud teemaga seonduvat vaiet. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt vaidega vangla poole pöördunud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lg-s 5 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seejuures asjaolu, et Registrite ja Infosüsteemide Keskuse väljavõtte kohaselt ei viibi kaebaja praegusel hetkel enam kinnipidamisasutuses, ei võta ära kohustust läbida kohtueelset menetlust. Kohtueelse menetluse kohustuslikkus ei sõltu isiku staatusest nõude esitamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18). Siiski ei pruugi kaebajal seoses karistuse kandmisest enne tähtaega vabanemisega enam õiguskaitsevajadust üldse olla. Kui kaebaja aga 2 3-22-2422 leiab, et vangla tervisekaardile tehtud märked jätkuvalt tema õigusi rikuvad, tuleb tal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vanglas. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse
Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest see sisaldab kaebaja terviseandmeid (
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.