← Eesti

2-23-2465/10

Obsah (9)§ 47§ 49§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023, kell 15.30 Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2465 Tsiviilasi M.K. ma

§ 47lg 1-2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

  1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
  2. M.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 13.02.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 1.
  3. Avalduse kohaselt on M.K. vallaline, ülalpeetavaid ei ole, igasugune vara puudub. Avaldaja töötab administraatorina Xxxxxxxxxxx-is, tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 957,36 eurot kuus ning väljaminekute suuruseks ca 891 eurot kuus, millega võlgnevuste tasumiseks jääb ca 67 eurot kuus. Võlgnik on xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx esimesed kuud. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused vähemalt 7 võlausaldaja ees ning võlgade kogusumma on vähemalt 22 885 eurot (sh ilmselt ka täituritasud ja täitekulud). Taotleb ka täitemenetluste peatamist. 1.
  4. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid 2018 – 2020 aastatel, endise elukaaslasega kooselu ajal. Enamus ajast elukaaslane tööl ei käinud ja elas avaldaja kulul. Kooselu ajal sundis ta avaldajat ähvardades pidevalt maksma tema võlgasid ja veenis võtma laenu tema võlgnevuste maksmiseks. 2018 aasta keskpaigas võttis avaldaja esimese kiirlaenu, et aidata elukaaslast ja võetud laenude maksmiseks võttis uuesti kiirlaene. Kuni
  5. aasta jaanuarini suutis avaldaja kohustustega enam vähem toime tulla, kuid
  6. aasta jaanuaris jäi avaldaja kuuks ajaks haigeks ja peale seda kohe oli ka koroonasse nakatumine. Tema sissetulek vähenes nii, et jätkus ainult üüri ja kommunaalide maksmiseks, et säiliks elukoht ja selle tõttu jäid mitmed võlgnevuste maksed tegemata ning siiani ei ole järjele saanud. 1.
  7. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised: 2020.a pöördus võlanõustaja poole, kuid abi ei saanud.
  8. aasta aprillis müüs paar aastat varem pärimise teel saadud maja ja siis sai enamus nõuetest tasutud, mis maksekäskude ja kohtutäiturite nõuetena olid üleval.
  9. aasta märtsis tagastas auto Škoda Fabia, mis oli liisingus SIA Citadele Leasing Eesti Filiaal all.
  10. mai –
  11. jaanuar tegi nii palju makseid kui tal oli võimalik.
  12. aasta jaanuaris võttis pensionifondist raha välja ja maksis võlgasid.
  13. aasta augustis pöördus uuesti võlanõustaja juurde ja sai aru, et on väga keerulises olukorras, mida enam iseseisvalt ei suuda lahendada. Avaldaja võetud kohustused ületavad tema sissetulekuid. 1.
  14. Võlgnik palub pankrot väljakuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada, mida põhjendab sellega, et ei ole suuteline kohustusi täitma ja tema maksejõuetus on kestev.
  15. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 10.03.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Raivo Piirla, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja. 3

(8)2-23-2465
  1. Usaldusisik Raivo Piirla esitas 03.04.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik M.K. pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgiste asjaolude põhjal: 3.
  2. Võlgade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused 6 võlausaldaja ees kokku 21 780,82 eurot. Võlausaldajateks on peamiselt võlgnikule väikelaene ning tarbimislaene andnud krediidiettevõtted, lisaks on võlgnikul kohtulahendi alusel riikliku õppelaenu võlg Rahandusministeeriumi ees summas 4575 eurot. Võlausaldajate kohustuste tagamiseks puuduvad pandiõigused ja käendused. Usaldusisik on täpsustanud maksejõuetuse avalduses võlgniku poolt märgitud andmeid. Võlgnik on avaldanud, et igakuulised väljaminekud ca. 891 eurot kuus. Võlgnik töötab administraatorina Xxxxxxxxxxx-is, tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu (neto) summas 957,36 eurot kuus ning võlgnevuste tasumiseks jääb ca 67 eurot kuus. Aktiivsed täitemenetlused on peatatud. Usaldusisik on esitanud kõigile teadaolevatele võlausaldajatele päringud, kõik võlausaldajad on usaldusisikule esitanud andmed nõude suuruse kohta, mis on kajastatud võlanimekirjas. Võlgnik ei ole vaidlustanud võlanimekirjas välja toodud kohustusi. Kohustusi, mille eest vastutab või võib vastutada kolmas isik, ei esine. 3.
  3. Varanimekirja (lisa 32) kohaselt võlgnikul registreeritav vara puudub ning ainsaks tuluks on Xxxxxxxxxxxist igakuine sissetulek töötasuna summas 957,36 eurot. Transpordiameti teatel võlgnikul sõidukid puuduvad (lisa 6,7). Võlgnik omab kontot EE362200221057719835 AS Swedbanga (lisa 22, 23, 24, 25, 26) ja SEB pank kontot EE641010010396943013 (lisad 8,9,10,11) ning AS-is LHV Pank kontot EE877700771004285901 (lisa 20, 27, 28, 29, 30) Usaldusisiku päringule vastanud krediidiasutused BIGBANK, Inbank, Coop Pank, Tallinna Äripank, Holm Bank ja Luminor Bank kinnitavad võlgniku konto puudumist. Andmed kinnisvara kohta: võlgnik on võõrandanud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx 26.04.2021.a müügihinnaga 57 000.-eurot (lisa 33), 2500.-eurot maakleritasu, 42 462,38€ laekus kohtutäitur Rocki Albertile täitemenetluste katteks, võlgnikule laekus ostjatelt 8837,62eurot ja notari poolt 3200.-eurot, raha laekus SEB pangakontole. 3.
  4. Usaldusisiku hinnangul on tuvastatud võlgnik M.K. maksejõuetus, kohustused moodustavad vähemalt 21780,82 eurot ja kohustuste katteks sissetulekud töötasuna netos 957,36 eurot. Võlgnik on esitanud usaldusisikule viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid (lisad 15,16,17) millest selgub, et 2020.a. netotulu oli 12155,94 eurot, 2021.a. netotulu oli 12188,27eurot ja 2022.a. netotulu oli 17853,18eurot. Võlgnik on esitanud viimase kolme aasta kohta oma kõikide pangakontode väljavõtted ning neist ei saa teha järeldusi, et võlgnik oleks kinkinud või laenanud raha suuremas koguses kui 3000.-eurot. Ära tuleb ära märkida, et kohtutäitur Rocki Albert on kinni pidanud võlgniku arvelt SEB Pangas 27.04.2021.a. 3129,15 eurot ja samal kuupäeval 27.04.2021.a. 5696,31eurot. 3.
  5. Usaldusisiku hinnangul M.K. maksejõuetuse põhjuseks tuleks lugeda asjaolu, et võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustusi täita, tegemist on muude asjaoludega PankrS§ 22 lg.5 mõttes. Kindlad võimalused tagasivõitmise hagide esitamiseks puuduvad, ei ole teada, et võlgnikule oleks keegi võlgu, mida tuleks pankrotimenetluse käigus tagasi nõuda. Samas on esineb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse eeldusena asjaolu, et võlgnikul on kindel töökoht ja seega on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid töötasust kinnipidamise teel. Võlgnik on kinnitanud et täidab kohustusi, mis on sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 23 ja talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. 3.
  6. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik M.K. on majandusliku olukorra poolest püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada M.K.´i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada M.K.´ile pankrotihaldur. Oma nõusoleku on Raivo Piirla selleks andnud.
  7. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 05.04.2023 toimunud istungil ära. 4.
  8. Võlgnik M.K. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel momendil töötab ta taastusravikeskus Viking hotellis 4
(8)2-23-2465 administraatorina ja sissetulek on töötasu. Mingi aeg 2022 mängis internetimänge lootuses, et äkki õnnestub võita. Kahetseb oma tegevust. On nõus endale panema hasartmängu keelu. Viimati proovis jaanuaris ja viimastel kuudel ei ole mänginud. Töökoht on alaline. Ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on xxxxxxxxxxx, praegu kodune ja sissetulek on haigekassast, sest tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda. 4.
  1. Usaldusisik R. Piirla ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud arvamuse ja aruande juurde. On võlgnikule selgitanud, kaua menetlus kestab ja mis on tagajärjed, kui kohus võlgadest ei vabasta. Võlgnik on teada andnud, et jääb augustis xxxxxxxxxxxele. Vaatamata sellele peab ta arvestama, et usaldusisik nõuab raha maksmist seaduse piirides - võlgnik on aru saanud, et kohustusi tuleb võlausaldajate ees täita. R. Piirla kinnitas, et on nõus selles menetluses täitma usaldusisiku ülesandeid. 4.
  2. 05.04.2023 esitas võlgnik M.K. kohtule Maksu- ja Tolliameti poolt 05.04.2023 väljastatud hasartmängude mängimise piirangute kohta väljavõtte, millest nähtuvalt on M.K. kantud hasartmängude mängimise piirangutega isikute nimekirja ning seatud piirangud: 1) õnnemängude mängimisele kuni 05.04.2026; 2) loto mängimisele kuni 05.04.2026; ja 3) toto mängimisele kuni 05.04.
  3. Kohtumääruse põhjendused
  4. Kohus leiab, et võlgniku M.K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  5. Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

  1. Võlgnik M.K. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 957 eurot, mis jääb alla keskmise palga ja on suures osas mittearestitav, võlgniku väljaminekud on ca 890 eurot kuus. Igasugune vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 6 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 21 780,82 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita, kuna peale igakuiste eluks vajalike püsikulude mahaarvamist järelejäävast sissetuleku osast (ca 70 eurot) ei piisa võlgade tasumiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et M.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
  2. Usaldusisik Raivo Piirla on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M.K. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Raivo Piirla on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt. 5

(8)2-23-2465
  1. Kohus kuulutab võlgniku M.K.´i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Raivo Piirla ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
  2. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 11. 1. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik küll hasartmängude tõttu mõnevõrra kahjustanud

§ 45

lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel, kuid kasutatud summad on olnud suhteliselt väikesed ning periood kuni aasta, tänaseks on võlgnik on pannud endale ka hasartmängu keelu, mida tal tuleb kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. Võlgnik on varem suutnud võlausaldajate ees maksekohustusi täita, püsivatesse makseraskustesse sattus 2022.a jooksul peale haigestumisest ning koroonapandeemiast tingitud sissetulekute vähenemist. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et võlgnikul muu vara peale (suures osas mittearestitava) sissetuleku puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- v. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Raivo Piirla andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnikul ei olnud vastuväiteid 6

(8)2-23-2465 sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Raivo Piirla on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. 12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 12.04.2024, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue. 13. Kohtu selgitused: 1) Tulenevalt Pankr

S § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 14. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  1. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
  2. Menetluskulud.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega 7

(8)2-23-2465 tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
  2. Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxxeurot, arvestusega 9,0 tundi hinnaga xxxxxxxxxxx eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas xxxxxxxxxxx eurot + km välja mõista võlgnikult.
  3. Kohus leiab, et arvestades võlgnik M.K. maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka, usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 9,0 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxxx eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx eurot.
  4. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023.a on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt

§ 54lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg

  2. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot ja lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt.

§ 59

lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Edikte Õigusbüroo. / allkirjastatud digitaalselt / Ivika Sillaots kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.