← Eesti

3-23-595/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-595 Haldusasi Mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse ja

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires. Seega ei ole Keskkonnaameti pädevuses keskkonnaloaga reguleerida kaevise vedu väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaa piire. 5. X palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajad ei ole osutanud saabuvatele kahjulikele tagajärgedele esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kaebajad ei ole esitanud seisukohti, asjaolusid või tõendeid, mis annaks 2

(10)3-23-595 põhjust kahelda seni tehtud eksperthinnangute ja vastustaja järelduste õiguspärasuses keskkonnaloa väljastamisel. Johan-Raisi kinnistu ei kuulu Uulu-Võiste maastikukaitsealasse, sh ei ulatu kinnistule ka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd ega piiranguvöönd. Kolmandale isikule kuuluv kinnistu on eraomandis, mille sihtotstarbeks on määratud 100% maatulundusmaa. Kaitsealade kehtestamisel on juba silmas peetud seda, et kaitstavate elustike ümber jääks vajalik puhverala. KMH eelhinnangu viis läbi litsentseeritud ekspert, kes järeldas, et negatiivseid keskkonnamõjusid, mis annaks vajaduse KMH hindamise menetluse läbiviimiseks või keskkonnaloa väljastamisest keeldumiseks, ei esine, sh ei kahjustata Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Mh on KMH eelhinnangus märgitud, et karjäärist varu väljamisel tekib ca 3 m astang, mis toimib müra summutava vallina. Jõulumäe Tervisespordikeskust opereerib Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus, kes ei ole keskkonnaluba vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei seondu kaebuses esitatud etteheited võimalikest negatiivsetest mõjudest Jõulumäe Tervisespordikeskuse atraktiivsusele kummagi kaebaja kaebeõigusega. KMH eelhinnangus on hinnatud ka mõju viidatud tervisespordiradadele ja asutud järeldusele, et negatiivset mõju, mis välistaks keskkonnaloa andmise, ei esine. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus seondub üksnes vajadusega peatada kinnistul toimuvad raadamistööd, mis on praeguseks Tallinna Halduskohtu 08.03.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-522 peatatud. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, milliseid kahjulikke tagajärgi võiks kaasa tuua keskkonnaloa kehtima jäämine. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise poolt kõneleb kaalukas avalik huvi. Liiva- ja kruusavaru Pärnumaal on kriitiline, arvestades mh Rail Balticu taristu rajamiseks vajalike ehitusmaterjalide vajaduse analüüse. Keskkonnaloa kehtivuse peatamine kahjustaks oluliselt avalikke huvisid, sest liivavarude seis Pärnumaal on kriitiline. See tähendaks omakorda vajadust kas lükata suuri infrastruktuuriprojekte edasi, mis omaks märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku mõju või tooks kaasa vajaduse transportida liiva muudest piirkondadest, millel on suurem keskkonnamõju kui Liiva kaevandamisel kohalikust karjäärist. Keskkonnaloa kehtivuse peatamine on ebaproportsionaalne riive kolmanda isiku õigustele. Kolmas isik on väljastatud keskkonnaloa alusel asunud tegema ettevalmistusi kaevandamisega alustamiseks, sealjuures on kolmas isik sõlminud 03.03.2023 rendilepingu Võiste II liivakarjääri kasutamiseks andmiseks ja ehitusliiva kaevandamiseks. Keskkonnaloa kehtivuse peatamine tooks kolmandale isikule kaasa nii saamata jäänud tulu kui ka võimalikud kahjunõuded rentniku poolt. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304 täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt on kolmandal isikul õigus Johan-Raisi maaüksuselt välja vedada juba langetatud metsamaterjali. Kaebaja I on keskkonnaorganisatsioon, kellel on keskkonnaloa vaidlustamise õigus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg-st 2. Kuna kaebaja I eesmärgiks on loodusliku keskkonna säilitamine Johan-Raisi maaüksusel olemasoleval kujul, on esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sama kehtib kaebaja II kohta, kelle kaebeõigust ei saa välistada. HKMS § 44 lg 4 ja lg 5 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse kaebeõigus piiratud. Jaatada tuleb seda vähemasti aspektis, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja II hilinenult esitatud seisukoha kaevandamisloale arvesse võtmata. Selles osas puudutab vaidlustatud keskkonnaluba Häädemeeste valla õigusi HKMS § 44 lg 4 mõttes. 3
(10)3-23-595

regulatsioonist tulenevalt ei ole üldjuhul kohalikul omavalitsusel vaja kaevandamisluba vaidlustada, sest kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumine on automaatne kaevandamisloa väljastamisest keeldumise alus (

§ 55lg 2 p 11).

Kohalikul omavalitsusel on õigus vaidlustada ka Vabariigi Valitsuse nõusolekut, mis „murrab“ kohaliku omavalitsuse keeldumise (vt

§ 55

lg 4), samuti Vabariigi Valitsuse nõusolekul antavat lõplikku kaevandamisluba (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 37). Olukorras, kus kohalik omavalitsus leiab, et Keskkonnaamet on õigusvastaselt jätnud arvestamata tema nõusolekust andmise keeldumise, peab olema kohalikul omavalitsusel võimalik väljastatud kaevandusluba vaidlustada, sest tegemist oleks olulise menetlusliku minetusega, mis mõjutab keskkonnaloa õiguspärasust. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna keskkonnaloa realiseerimine muudab oluliselt looduskeskkonda, mille säilitamisele on kaebused suunatud. Võiste II karjäär ei ületa suuruse mõttes künnist (25 ha), mille puhul on oluline keskkonnamõju eelduslikult olemas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt oli vastustajal õigus piirduda eelhinnangu andmisega. Kuna seadusest KMH läbiviimise kohustust ei tulene, puudub kaebajatel õigus nõuda mõjude hindamist just KMH menetluses. Mõjusid võib hinnata KMH eelhinnangu käigus. Kaebajad saavad tugineda sellele, et KMH eelhinnangu käigus on mõjud välja selgitatud puudulikult. KMH eelhinnangus on leitud, et kaevandamine mäeeraldisel ei takista terviseradade kasutamist. Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA terviserada kulgeb kavandatava Võiste II liivakarjääri idaküljel, kus piirneb mäeeraldise põhjaosas kavandatava liivakarjääriga ja lõunapool jääb ca 20 m kaugusele Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KMH eelhinnangu p 2.2.1). KMH eelhinnangus on hinnatud karjääri mõju Uulu-Võiste maastikukaitsealale, Luitemaa looduskaitsealale, vääriselupaigale VEP nr L02103, II kaitsekategooria liigi kivisisaliku leiukohale, III kaitsekategooria liigi nõmmelõoke (Lullula arborea; KLO9107789) leiukohale, III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius; KLO9107782) leiukohale, hoburästa (Turdus viscivorus; KLO9107813) ja vaenukäo (Upupa epops; KLO9107786) leiukohtadele, samuti ka III kaitsekategooria liigi hariliku rästiku (KLO9122258) ja vaskussi (KLO9122263) leiukohale (KMH eelhinnangu p 2.4). KMH eelhinnangus on leitud, et kaevandamine ei mõjuta oluliselt negatiivselt kivisisaliku elupaika. Pigem kujuneb Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel karjääri idapiirile maastikukaitseala vahetusse naabrusse küllaltki ulatuslik lahtise luiteliivaga ala, kus kivisisaliku elutingimused on oluliselt paremad seni seal asuvast tiheda lehtmetsaga alast. KMH eelhinnangu kohaselt puudub III kaitsekategooria linnuliikidele – hoburästas, nõmmelõoke, vaenukägu, musträhn – oluline mõju, mida on hinnatud ka Alkranel 2022. a töös ja eelhinnangu p-s 2.5.3. Võiste II liivakarjäärist lõuna suunda jäävatel hariliku rästiku ja vaskussi leiukohtades ei muutu KMH eelhinnangu kohaselt elutingimused, sest nende elupaigaks on Võiste karjääri liivane nõlv. Tuuakse välja, et visuaalselt on maastikupilt tegevuse kestel häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Võiste II liivakarjäär piirneb idast Natura 2000 võrgustikku kuuluva Uulu-Võiste loodusalaga. KMH eelhinnangus leitakse, et kavandatav tegevus ei mõjuta Uulu-Võiste loodusala kaitseeesmärke. Samuti puudub KMH eelhinnangu kohaselt mõju Luitemaa loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. KMH eelhinnangus on analüüsitud ka menetlusse kaasatud isikute seisukohti (piirkonna elanikud, kaebaja II). Kaebaja II ettepanekul KMH eelhinnangut täiendati. Kaebuse pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Keskkonnaamet oleks mõnes olulises aspektis jätnud keskkonnamõjud välja selgitamata. KMH eelhinnangu menetlus on olnud küllaltki põhjalik, selle käigus on ära kuulatud puudutatud isikud ja vastavalt KMH eelhinnangut ka 4

(10)3-23-595 täiendatud. KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud ekspertide hinnangutele. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid ilmsetele kaalumisvigadele seonduvalt keskkonnamõjude hindamisega. Selles osas ei saa kohtu arvates kaebuse perspektiivi pidada suureks ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei oleks kohtu arvates piisavalt põhjendatud. Väljaveotee (Linnu tee) kasutamise küsimused ei mõjuta vaidlustatud keskkonnaloa õiguspärasust.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires. Keskkonnaametil puudub pädevus reguleerida kaevise vedu avalikult kasutataval teel. See on tee omaniku pädevuses. Vaidlustatud kaevandamisluba ei anna kaebajale õigust Linnu teed lõhkuda ega rikkuda tee kasutamisele seatud piiranguid (nt tonnaaži osas). Tegemist on eraldiseisva õigusliku vaidlusega. Ka Linnu tee kasutamisega seonduvalt ei pea kohus seega kaebuse eduväljavaadet suureks ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole sellest aspektist põhjendatud. Kaebuse eduväljavaadet tuleb aga pidada suureks seoses menetlusliku rikkumisega keskkonnaloa menetluses.

§ 49

lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 55

lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaameti 28.02.2023 korralduse nr DM115151-126 „Võiste II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-516304 andmine“ kohaselt saatis Keskkonnaamet 26.05.2021 kirjaga nr DM-115151-7 keskkonnaloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele, st kaebajale II. Keskkonnaamet juhtis 26.05.2021 kirjas nr DM-115151-7 tähelepanu asjaolule, et arvestab loa andmisel kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mis on esitatud

§ 49lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks teavitas Keskkonnaamet, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud, lahendatakse taotlus tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg-st 2 kohaliku omavalitsuse arvamuseta. Häädemeeste Vallavalitsus palus 29.06.2021 kirjaga nr 5-1/734-1 pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 09.08.2021, kuna juulikuusse ei ole planeeritud Häädemeeste Vallavalitsuse ega Häädemeeste Vallavolikogu istungeid. Keskkonnaamet vastas Häädemeeste Vallavalitsuse arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlusele 19.07.2021 kirjaga DM-115151-12, kus juhtis tähelepanu asjaolule,

ei sätesta tähtaja pikendamise võimalust. Häädemeeste Vallavalitsus ei nõustunud 10.08.2021 korraldusega nr 429 (korraldus nr 429) Xle keskkonnaloa andmisega Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel liiva kaevandamiseks. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et kuna kaebaja II esitas arvamuse hiljem kui

§ 49

lg-s 6 sätestatud kaks kuud, ei saa kohaliku omavalitsuse otsus olla

§ 55lg 2 p-s 11 toodud põhjustel loa andmisest keeldumise aluseks.

Keskkonnaamet siiski vastas kaebaja II argumentidele, pidamata neid siiski piisavalt kaalukateks, et keskkonnaloa väljastamisest keelduda. Haldusasjas nr 3-21-586 oli mh vaidluse all

§ 49lg 6 tõlgendamine.

Nimetatud haldusasjas oli vaidluse osapooleks olnud Lüganuse vald esitanud enda seisukoha 6 kuud pärast

§ 49lg-s 6 toodud tähtaja möödumist.

Ringkonnakohus leidis selles asjas tehtud otsuses, et

§ 49

lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ja pärast kahe kuu möödumist kaotaks kohaliku omavalitsuse üksus õiguse oma arvamust esitada (p 22.2). Ringkonnakohus leidis lisaks, et viide HMS § 16 lg-le 2 kohaldub olukorras, kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamust, kuid viimane on jätnud oma arvamuse esitamata. Olukorras, kus vastustajal oli kavandamisloa andmise hetkel olemas Lüganuse valla otsus, millega ei antud nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks, tulnuks ringkonnakohtu hinnangul vastustajal keelduda kaevandamisloa andmisest

§ 55lg 2 p 11 alusel (p 22.4). Viidatud ringkonnakohtu otsus jõustus 07.03.2023, mil Riigikohus ei võtnud kolme 5

(10)3-23-595 menetlusosalise esitatud kassatsioonkaebusi menetlusse. Eelnevast järeldub, et vastustajal tulnuks ka

§ 49

lg-s 6 toodud tähtaega ületades esitatud kaebaja II seisukoht arvesse võtta ja seda tulnuks käsitada keskkonnaloa väljastamisest keeldumise alusena

§ 55lg 2 p 11 mõttes.

Ülaltoodu õigustab ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Olukorras, kus kohus on tuvastanud õigusliku minetuse, mis tõenäoliselt viib kaebuse rahuldamiseni, ei oleks põhjendatud lubada jätkata keskkonnaloa realiseerimist. Sellisel juhul ei saa esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist üles kaaluda kolmanda isiku väidetud suur avalik huvi maavara järele või temale tekkivad suured kulud. Kaevandamisluba ei ole ka kaalutud riikliku huvi kontekstis, mistõttu puudub avaliku võimu poolne kinnitus kolmanda isiku väite kohta. Ka asjaolu, et kolmas isik on sõlminud rendilepingu ja teinud kulutusi kaevandamistegevusega alustamiseks, ei saa üles kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, sest tegemist on kolmanda isiku äririskiga. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohus peab siiski lubatavaks vedada maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X palub 17.04.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja jätta uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus seondub metsa raadamise peatamise vajadusega, mille üle on vaidlus haldusasjas nr 3-23-
  2. Kaebajad ei ole osutanud võimalikele tagajärgedele, mille tooks kaasa keskkonnaloa kehtima jäämine. Kinnistu, millele kaevandamisluba väljastati, on eraomandis ja sellele ei laiene ükski looduskaitseline piirang. Kinnistul asub võsastunud metsanoorendik, seda ei läbi ükski matkarada ja kinnistu kasutamiseks pole sõlmitud kokkuleppeid selle kasutamiseks matkamiseks või sportimiseks. KMH eelhinnangus on järeldatud, et kaevandamise mõju väljaspool kinnistu piire on sisuliselt olematu, seda mh seetõttu, et kaevandamisel rajatakse kolmemeetrine astang, mis toimib müra summutava vallina. Halduskohus on ebaõigesti ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-21-586 tuginedes leidnud, et kaebus on perspektiivikas küsimuses, kas vastustaja pidanuks keskkonnaloa andmisest keelduma

§ 55lg 1 p 11 alusel vaatamata kaebaja II hilinenult esitatud keelduvale arvamusele.

Kaebajad ei ole sellele tuginenud. Halduskohtu määrus on selles osas üllatav. Kuna korraldus nr 429 on õigusvastane, ei ole kaebus keskkonnaloa tühistamiseks perspektiivikas. Korraldus nr 429 on kooskõlastus HMS § 16 lg 2 esimese lause mõttes. Haldusasjas nr 3-21-586 toodud järeldused ei ole kooskõlas seadusandja mõtte ega varasema kohtupraktikaga, mis puudutab haldusorganite poolt antava kooskõlastuse olemust. Kohalikul omavalitsusel on kohustus anda arvamus just nimetatud tähtaja jooksul (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 25). Ringkonnakohtu järeldused haldusasjas nr 3-21-586 muudavad

§ 49lg-s 6 sätestatud tähtaja mõttetuks.

Ringkonnakohus leidis selles asjas ka, et esinesid sisulised asjaolud ja põhjused loa tühistamiseks. Praegusel juhul sisulised asjaolud ja põhjused puuduvad. Halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata avaliku huvi ja kolmanda isiku õigused kaevandamiseks, sh selle, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib muuta kaevandamisloa sisutuks. Riiklik huvi ja avalik huvi ehitusliiva kaevandamiseks ei ole samad, mistõttu ei saa riigi kinnituse puudumist kaevandamise vajalikkuse kohta pidada avalikku huvi välistavaks asjaoluks. 6

(10)3-23-595
  1. Keskkonnaamet ei vaidle 25.04.2023 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Keskkonnaametil ei olnud võimalik vaidlusaluse keskkonnaloa menetluses halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-586 arvestada, sest korraldus nr 429 anti 11.08.2021 ja keskkonnaluba väljastati 28.02.2023, kuid ringkonnakohtu otsus jõustus 07.03.
  2. Keskkonnaameti senine tõlgendus

§ 49

lg 6 osas ei ole liialt kitsendav, kuna ka Riigikohus on 30.09.2022 otsuses nr 3-20-1247 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb arvamus keskkonnaloa taotlusele anda

§ 49lg-s 6 toodud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohtu käsitusega kaotab

§ 49lg 6 igasuguse mõtte.

Kui kohus asub seisukohale, et ka hilinenult esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse alusel oleks tulnud keskkonnaloa väljastamisest keelduda ja seetõttu on kaebus perspektiivikas, oleks kohus pidanud kaebuse perspektiivikuse hindamisel hindama ka seda, kas korraldus nr 429 saab ka sisuliselt olla kaebuse rahuldamise põhjus. Kuna tegemist on eraomandisse kuuluval kinnistul asuva liivakarjääriga, ei käsitleta keskkonnaloa menetluses varustuskindlust ega riigi huvi. Seega on eriti oluline, et kohaliku omavalistuse üksuse arvamus oleks piisavalt põhjendatud ja tehtud kaalutlusreegleid järgides. Riiklik huvi ja avalik huvi ehitusliiva kaevandamiseks ei ole samad. Ka eramaal asuva karjääri kaevandamisel saab olla piisav avalik huvi, kui kaevandatav materjal on sellise kvaliteediga, et seda ei ole vaja enne kasutamist täiendavalt väärindada (sõeluda, purustada) nagu käesoleval juhul. Kaugemalt materjali transpordiga kaasneb täiendav kulu piirkonna teedeehitusele. 9. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald paluvad 28.04.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna keskkonnaloa realiseerimine muudab oluliselt looduskeskkonda, mille säilitamisele on kaebused suunatud. Johan-Raisi maaüksus asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi rohekoridoris. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-21-586 ja olukorras, kus vastutajal oli kaevandamisloa andmise hetkel olemas valla otsus, millega ei antud nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks, tulnuks kaevandamisloa andmisest

§ 55lg 2 p 11 alusel keelduda.

Haldusasja algatamise katalüsaatoriks on kolmandale isikule kuuluval kinnistul kolmanda isiku poolt soovitud tegevused seoses ümbritseva looduskeskkonnaga (mõju kaitsealadele, sh kaitsealustele liikidele ja taimestikule). Kaebajad ei ole olnud kategooriliselt loa väljastamise vastu. Kaevandamisluba (ja ka metsateatised, mis on kõne all haldusasjas nr 3-23-522) on väljastatud kiirustades ja reaalseid asjaolusid (sh lindude pesitsemisperioodi, maa-ala iseärasusi, ohustatud liike ja mõju rohetaristule, ümberkaudsetele peredele ja loodusturistidele) ning tagajärgi hindamata. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. Metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul soovitatav. Kaitstavate liikide elupaikades on raadamine keelatud. Rohekoridoris tuleb metsade raiumisel lähtuda valik- või hooldusraie printsiibist. Maavarade kaevandamisel on ümbruskonda mõjutavaid tegureid erinevaid, sh müra, tolm, vibratsioon, veetaseme ja -kvaliteedi muutus, maastikupildi visuaalne muutus ja kõigist eelnimetatud muutustest mõju loomastikule, taimestikule kui ka ümberkaudsetele elanikele. Maavarade kaevandamine maastikukaitseala kõrval mõjutab paratamatult negatiivselt sellel alal elavate loomade ja lindude ning ka taimede elukeskkonda. Seega on keskkonnaluba vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitseeesmärgiga. Ka eraomandisse kuuluval kinnistul planeeritav tegevus omab olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. Ükski ärihuvi, sh eraomandiga toimetamisel, ei saa kaaluda üles looduskeskkonnale saabuvaid negatiivseid tagajärgi selliselt, et need tagajärjed oleks enne keskkonnaloa realiseerima hakkamist põhjalikult läbi räägitud ja kaalutud. 7

(10)3-23-595 Määruskaebus ei ole realistlik ja oleks tulnud kolmandale isikule tagastada. Hakata rohekoridoris maavarasid kaevandama lindude pesitsemisperioodil oleks äärmiselt lühinägelik ja looduskeskkonnale tervikuna kahju toov tegevus. Häiringud metsalindudele ja loomadele ei teki mitte ainult metsaraiest, vaid ka muust olulisest mürast ja saastusrikkast inimtegevusest. Keskkonnaameti andmetel on pesitsusperiood aprill‒august. Keskkonnaameti pesitsusrahu juhendi kohaselt on oluline piirata inimeste sekkumist looduses kõige tundlikumal ajal ning keskenduda pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimisele esmajärjekorras seal, kus sellel on linnustikule kõige suurem mõju. Keskkonnaloa kehtivuse periood on antud igasuguste erisusteta (ilmastik, pesitsusperiood). Keskkonnaametil olnuks võimalus sisukamalt kaaluda ja kehtestada loas ajalisi perioode kaevandamise piiramiseks. Keskkonnaloas kõrvaltingimustena (p-d 3 ja 4) seatud tingimused maavara kaevandajale arvestavad ainult inimtegevusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  2. X on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse lahendamiseks kohtuistung. Taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kohtuistungi korraldamine on õigustatud, kui asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on ebaselged ning menetlusosaliste kirjalikud seisukohad ei võimalda neis selgust saada. Praegusel juhul on määruskaebus võimalik lahendada toimiku materjalide põhjal, menetlusosaliste seisukohad on arusaadavad ning asjaolud selged. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt esialgse õiguskaitse taotluse arutamiseks peetud kohtuistung halduskohtus.
  3. Kaebajad on vastuses määruskaebusele esitanud seisukoha, et see tuleks tagastada. Ringkonnakohus käsitab seda taotlusena määruskaebuse tagastamiseks. Ka see taotlus jääb rahuldamata, kuna küsimus sellest, kas kolmanda isiku määruskaebus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud, tuleb lahendada määruskaebuse sisulise läbivaatamise käigus ega ole määruskaebuse tagastamise aluseks HKMS § 187 lg-te 3, 31 ega § 207 lg-te 2 ja 3 alusel. Kolmanda isiku võimalusi oma õiguste kaitseks ei saa pidada ilmselgelt vähesteks.
  4. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20605, p 11).
  5. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlust ei saa olla selles, et kaevandamisloa realiseerimine (s.o kaevandamine) muudab oluliselt looduskeskkonda ja kaebus on suunatud olemasoleva loodusliku keskkonna säilitamisele Johan-Raisi maaüksusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja kaebuse hilisemal rahuldamisel ei pruugi kaevandamisega kaasnevate ilmselgete negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine olla võimalik. Asjaolu, et halduskohus on teises kohtuasjas kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud metsateatiste realiseerimise, ei tähenda, et kaebajatel puuduks esialgse õiguskaitse vajadus praeguses asjas. Ehkki metsa raadamine on kaevandamisloa realiseerimisel esimene toiming ja 8
(10)3-23-595 selleta pole võimalik asuda reaalselt ka kaevandama, ei ole siiski välistatud teises kohtuasjas esialgse õiguskaitse muutmine või tühistamine. Sellisel juhul oleks kolmandal isikul võimalik esialgset õiguskaitset kohaldamata asuda kaevandamisluba realiseerima.
  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seda, et kaebusel peaksid tingimata olema väga head eduväljavaated, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on pigem head eduväljavaated (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 3-21-2412, p 7).
  2. Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivi hinnates eksinud. Halduskohus ei pidanud heaks kaebuse eduväljavaadet argumendi osas, et vastustaja on jätnud keskkonnamõju ja kaevandamise kahjulikud tagajärjed hindamata. Samuti leidis halduskohus, et väljaveotee (Linnu tee) kasutamise küsimused ei mõjuta vaidlustatud keskkonnaloa õiguspärasust. Halduskohus on asjakohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusele haldusasjas nr 321-586 viidates leidnud, et kaebuse eduväljavaadet tuleb pidada heaks seoses menetlusliku rikkumisega Häädemeeste valla kooskõlastusest keeldumise arvestamata jätmisel (määruse pd 13 ja 14). Viidatud lahendis asus ringkonnakohus seisukohale, et

§ 49

lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ning et pärast kahe kuu möödumist kaotaks kohaliku omavalitsuse üksus õiguse oma arvamust esitada. Kuigi normi üheks eesmärgiks on tagada kaevandamisloa menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, on selle eesmärgiks ka tagada kohalikule omavalitsusele piisav ajavaru, esitamaks oma arvamus võimaliku kaevandamisloa kohta. Samuti leidis ringkonnakohus, et HMS § 16 lg 2 kohaldub üksnes olukorras, kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamust, kuid viimane on jätnud oma arvamuse esitamata. Olukorras, kus Keskkonnaametil oli kaevandamisloa andmise hetkel olemas kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, millega keelduti nõusoleku andmisest, oleks tulnud vastustajal kaevandamisloa andmisest

§ 55lg 2 p 11 alusel keelduda (otsuse pd 22.2‒22.4).

Ka praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlustatud keskkonnaloa andmise hetkel oleks puudunud kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht kaevandamise küsimuses. Häädemeeste Vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest 10.08.2021 korraldusega nr 429, mis edastati Keskkonnaametile 11.08.2021. Vaidlustatud korraldus anti alles 28.02.2023. Seetõttu tulnuks vastustajal

§ 49

lg-s 6 toodud tähtaega ületades esitatud Häädemeeste valla seisukohta arvesse võtta ning keelduda kaevandamisloa andmisest

§ 55lg 2 p 11 alusel.

Säte ei anna vastustajale kaalutlusõigust ega õigust hinnata, kas valla keeldumine oli õiguspärane või õigusvastane. Korraldus nr 429 kui siduv keeldumine on halduskohtus eraldi vaidlustatav. Loataotluse rahuldamine oleks võimalik vaid juhul, kui Vabariigi Valitsus annaks nõusoleku väljastada luba riigi ülekaaluka huvi tõttu (

§ 55lg 4).

Ringkonnakohtu seisukohad ei lähe vastuollu ka Riigikohtu 30.09.2022 otsuses nr 3-201247 avaldatud seisukohtadega. Nende vaidluste asjaolud ei ole sarnased ja Riigikohus ei ole viidatud asjas esitanud seisukohta, mille kohaselt ei peaks Keskkonnaamet loamenetluses võtma arvesse kohaliku omavalitsuse keeldumist, mis on esitatud küll hiljem, kui

§ 49lg 6 ette näeb, kuid enne loa andmise otsustamist.

Eelneva tõttu saab kaebuse eduväljavaateid pidada pigem heaks. 17. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusele viidanud esialgse õiguskaitse arutamiseks 28.03.2023 peetud kohtuistungil ja sellel on peatunud 29.03.2023 seisukohas ka Häädemeeste vald. Seega ei saanud lahendile tuginemine olla üllatuslik. 9

(10)3-23-595
  1. Kolmas isik on välja toonud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks oluliselt avalikke huvisid, sest liiva- ja kruusavaru Pärnumaal on kriitiline, arvestades mh Rail Balticu taristu rajamiseks vajalike ehitusmaterjalide vajaduse analüüsi ja Teede Tehnokeskuse
  2. a lõpparuannet. Samuti märgib kolmas isik, et ta on asunud tegema ettevalmistusi kaevandamistegevusega alustamiseks, sh sõlminud 03.03.2023 rendilepingu Võiste II liivakarjääri kasutamiseks ning ehitusliiva kaevandamiseks, mistõttu tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kolmandale isikule kaasa saamata jäänud tulu ja võimalikud kahjunõuded.
  3. Ringkonnakohus nõustub, et ehitusliiva varustuskindluse tagamist võib pidada avalikuks huviks, kuid see ei saa praegusel juhul vältimatult õigustada kaevandustegevusega kohest alustamist. Kolmanda isiku kaevandamistegevust ettevalmistav tegevus, sh kulutused kaevandamistegevusega alustamiseks, on tema äririsk. Samuti puudub kolmandal isikul kaitstav usaldus, et kaevandamisluba jääb kehtima. Kaevandamistegevust planeerides tuleb paratamatult arvestada kaevandamisloa vaidlustamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalusega. Võttes kogumis arvesse kaebuse head eduväljavaadet ja vastanduvaid huve, on halduskohus õigesti järeldanud, et vaidlustatud keskkonnaloa realiseerimise jätkamise lubamine ei ole kohtumenetluse ajal põhjendatud. Seega rahuldas halduskohus õigesti kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, lubades seejuures kolmandal isikul Johan-Raisi maaüksuselt välja vedada juba langetatud metsamaterjali.
  4. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.