Obsah (5)
§ 33§ 223§ 51§ 2§ 16KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.märts 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-23-194 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuis
) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Tiina Eite on karistatud selle eest, et tema 13.06.2022 kell 18.25 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 227. km-l suunaga Võru poole, juhtides sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx, ei veendunud enne eessõitvast sõiduautost möödasõidu alustamist manöövri ohutuses ja ei veendunud, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, mille tagajärjel toimus oma sõidurajalt välja sõites külgkokkupõrge temast möödasõidul oleva sõidukiga veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx, millel haagis Kögel registreerimismärgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid tehnilised vigastused sõiduauto Mazda 3 vasakpoolsele küljele ja veoauto Scania parempoolsele esiosale. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxxx xxxxxxxxxx ja AS-le FÖRMANN NT (varaline kahju on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis). Eelnevaga rikkus menetlusalune isik
§ 33lg 2 p 8 ja § 51 lg 3 p 1, 3 nõudeid.
Kaebaja nõue ja põhjendused Tiina Eit esitas kaitsja vahendusel 17.01.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija 2.01.2023 otsuse peale kaebuse (tl 1-4), milles palub kaevatava otsuse tühistada, väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja põhistab kaebust järgmiselt. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalune isik on ainuisikuliselt toimunud liiklusõnnetuses süüdi, on kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud pealiskaudse uurimise, vigaselt koostatud sündmuspaiga vaatlusprotokolli ja võimaliku erapooliku suhtumise tulemus. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole koostatud nõuetekohaselt. See ei võimalda määratleda toimunud sündmuse asjaolusid. Kirjas on vaid sõidukitel tekkinud vigastused. Vaatlusprotokolli andmetel sõitsid mõlemad sõidukid kokkupõrke hetkel 90 km/h, mis on kaheldav, kuna kohtuväline menetleja on jätnud veoautol asuva sõidumeeriku kontrollimata. Protokolli lisaks oleval fototabeli fotol nr 2 on kokkupõrke koht määratletud valesti, kuna see on märgitud asjaosaliste väidete alusel, mitte vaatlusel nähtu alusel. Vaatlusprotokollis ei oleks saanudki liiklusõnnetuse sündmuskohta täpselt märkida, kuna liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto ja veoauto peale liiklusõnnetust ei peatunud ning puudusid nähtavad jäljed sõiduteel. Kohtuvälise menetleja esindaja on nõustunud vastulauses toodud asjaoluga, et kokkupõrge sõiduauto Mazda ja veoauto Scania vahel toimus ca 100-200 m enne sõidukite peatumiskohta, s.o xxxxxxx kinnistu sissesõiduteest edasi suunaga Võru poole. Selleks, et jõuda sõidukite kokkupõrke kohta pidi veoauto Scania juht alustama möödasõitu vähemalt ca 100 meetrit enne 2
(15)liiklusmärgi „Möödasõit keelatud mõjuala 300 m“ mõjuala lõppu. Sõidukite kokkupõrge toimus vahetult peale pideva telgjoone lõppemist. Menetlusalune isik lülitas vasaku suunatule sisse vähemalt 100 m enne pideva telgjoone lõppu. Vasaku suunatule sisselülitamise hetkel asus Scania Mazdast tagapool, milles menetlusalune isik veendus vaadates tagavaate ja küljepeeglitesse. Veoauto Scania juht pidi nägema ja tajuma, et eesolev sõiduk Mazda kavatseb peale pidevjoone lõppu alustada vasakpööret või möödasõitu tema ees olevatest sõidukitest. Scania juhil olid kõik võimalused ja kohustus mitte asuda sooritama möödasõitu või juba alustatud möödasõit lõpetada, et mitte takistada eessõitval autol teostada vasakpöörde või möödasõidu manöövrit. Seega liiklusõnnetuse põhjuseks saab olla ainult Scania juhi tahtlik liikluseeskirjade rikkumine. Ka eksperdi arvamus sõidukite paiknemise kohta kokkupõrke hetkel kinnitab, et kokkupõrge sai toimuda selle tõttu, et möödasõidu keeldu rikkuv Scania sõiduki juht sõitis sisse eesolevast sõidukist koos haagisega möödasõidu liikluseeskirju järgivale Mazdale. Ebaselge on kohtuvälise menetleja seisukoht, et suunatule sisselülitamine annaks kuidagi manöövri sooritajale eelisõiguse. Suunatule eesmärk on teise liikleja informeerimine juhi võimalikust kavatsusest. Eeltoodu alusel menetlusalune isik leiab, et tema ei ole pannud toime
§ 223
lg 1 kvalifitseeritud väärtegu, rikkudes
§ 51lg 3 p 1, 3, § 33 lg 2 p 8 sätteid.
Menetlusalune isik on tegutsenud toimunud liiklusõnnetuse ajal liikluses vajaliku hoolsusega, täites kõiki möödasõidu manöövri tegemise kohta liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli mitmeid liiklusseaduse sätteid rikkunud veoauto Scania juht. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 2.01.2023 otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja arvates on kaevatav otsus õige ja tugineb kogutud tõenditele. Liiklusõnnetuse toimumises on süüdi menetlusalune isik, kes ei veendunud, et temast juba on alustatud möödasõitu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. T. Eidele on 1.12.2022 koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2610,22,002176 (PPA tl 3537) selles, et tema 13.06.2022 kell 18.25 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-TartuVõru-Luhamaa mnt 227. km-l suunaga Võru poole, juhtides sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx, ei veendunud enne eessõitvast sõiduautost möödasõidu alustamist manöövri ohutuses ja ei veendunud, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, mille tagajärjel toimus oma sõidurajalt välja sõites külgkokkupõrge temast möödasõidul oleva sõidukiga veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx, millel haagis Kögel registreerimismärgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid tehnilised vigastused sõiduauto Mazda 3 vasakpoolsele küljele ja veoauto Scania parempoolsele esiosale. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju 3
(15)xxxx xxxxxxxxxx ja AS-le FÖRMANN NT (varaline kahju on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis). T. Eidele heidetakse ette
§ 33
lg 2 p 8 ja § 51 lg 3 p 1, 3 sätestatud nõuete rikkumist ning tema poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud
§ 223lg 1 järgi.
Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 13.06.2022 kella 18.25 paiku toimus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
- kml-l suunaga Võru poole liiklusõnnetus, s.o külgkokkupõrge sõiduauto Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx ja veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx koos haagisega Kögel registreerimismärgiga xxxxxx vahel, mille tulemusena said mõlemad sõidukid tehnilisi vigastusi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist ning fototabelitest (PPA tl 1-15) nähtub, et 13.06.2022 kell 18.25 leidis aset liiklusõnnetus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
- km-l sõiduauto Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx ja veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx koos haagisega Kögel registreerimismärgiga xxxxxx vahel. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotodelt (fotod 14-25, PPA tl 10-15) on näha sõidukite asukoht ja nendel olevad vigastused pärast liiklusõnnetuse toimumist. Sõiduauto vaatluse kohta on 16.06.2022 koostatud ka sõiduki vaatlusprotokoll (PPA tl 21-26), mille kohaselt 13.06.2022 kell 18.25 Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 227 km-l toimunud liiklusõnnetuses osalenud sõiduautol Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx on erinevad tehnilised vigastused vasakpoolsel küljel, vasakpoolsel tagaratta poritiival, vasakpoolsel tagumisel uksel, vasakpoolsel esiuksel, vasakpoolsel külgmisel tahavaatepeeglil. Kuigi veoauto vaatluse kohta pole vaatlusprotokolli koostatud, nähtub sündmuskohal tehtud fotodest, et kahjustada sai ka veok – esikaitseraua parempoolsel nurgal, esirattast tagapool olevatel paneelidel on kraape- ja nühkejäljed, parempoolse esiratta kilbil on kriimud ja rattamutrite plastikkatted purunenud. Sõidukite tehniliste vigastuste näol on mõlema auto omanikele tekkinud varaline kahju. Sõiduauto Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx omanik liiklusõnnetuse akti kohaselt on xxxx xxxxxxx ja veoki Scania registreerimismärgiga xxxxxx omanik AS Förmann NT. Menetlusalune isik on kohtuistungil kinnitanud (tl 23-25 pöördel), et 13.06.2022 Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maanteel juhtis ta sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx. Tunnistaja xxx xxxxx on kohtuistungil kinnitanud (tl 21-23), et veoautot Scania registreerimismärgiga xxxxxx koos haagisega juhtis tema. Mõlemad on ka kinnitanud, et sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge – kokku põrkasid sõiduauto vasak külg ja veoki parem külg. Sündmuskoha vaatlusprotokolli on kantud, et kuivõrd liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto ja veoauto peale liiklusõnnetust (kokkupõrget) ei peatunud, ei ole võimalik liiklusõnnetuse sündmuskohta täpselt määratleda. Puuduvad nähtavad jäljed sõiduteel. Liiklusõnnetuse skeemi ei koostatud. Ka menetlusaluse isiku T. Eide ja tunnistaja L. xxxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõlemad sõidukid tõepoolest kokkupõrkekohas ei peatunud, vaid liikusid veidi edasi. Et maanteel oleks olnud mingeid nähtavaid jälgi või maas purunenud detaile vms, ei nähtu ka sündmuskohal tehtud fotodest ning seda pole väitnud ka T. Eit ega x. xxxxx. Ent fototabeli fotolt nr 2 (PPA tl 3) nähtuvalt on Maa-ameti kaardil märgistatud isiku sõnade kohaselt kokkupõrke asukoht (sinine ring). Lisaks on märgistatud ka sõidukite asukoht peale kokkupõrget (punane ring). Menetlusalune isik heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on liiklusõnnetuse toimumise koht määratletud valesti, kuna see on märgitud asjaosaliste 4
(15)väidete alusel, mitte vaatlusel nähtu alusel. Et sõidukite kokkupõrke koht on vaatlusprotokolli lisaks olevale fototabeli fotole nr 2 märgistatud „isiku sõnade kohaselt“, saab kohtu hinnangul järeldada, et see märgistus tõepoolest ei tugine sündmuskoha vaatlusele, vaid kellegi isiku sõnadele. Ent millise isiku sõnadele, jääb ainuüksi sündmuskoha vaatlusprotokolli põhjal arusaamatuks. Kohtu hinnangul on kokkupõrke koht fotole nr 2 märgitud ilmselt tunnistaja L. xxxxx kohtuvälises menetluses avaldatu alusel, sest sama koht on kokkupõrke kohana märgitud tunnistaja x. xxxxx kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokollile lisatud kaardil (PPA tl 17). Samale kohale kokkupõrkekohana osutas tunnistaja x. xxxxx ka kohtuistungil. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 84 lg 1 kohaselt sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. KrMS § 87 lg 2 sätestab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. Seega tuleb nõustuda menetlusaluse isikuga selles, et KrMS §-st 87 lg 2 tulenevalt polnud õige sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevale Maa-ameti kaardile kanda kokkupõrkekohta ühe liiklusõnnetuses osalenud juhi sõnade järgi. Nagu kohus edaspidi tuvastab, ei vasta see kokkupõrkekoht ka tegelikkusele. Vaatamata sellele, et sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevale Maa-ameti kaardile on kokkupõrke koht märgitud ekslikult, ei muuda see ebausaldusväärseks kogu vaatlusprotokolli ega ole käesoleval juhul toonud kaasa ebaõiget kohtuvälise menetleja lahendit. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel ka ise leidnud, et fototabeli fotole nr 2 on kohtuvälise menetleja ametnik lisaks punase ringiga tähistatud sõidukite õnnetusejärgsele paiknemisele ekslikult märkinud ka sinise ringiga sõidukite võimaliku kokkupõrke asukoha, mis on ebaõige. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel lugenud tõendatuks, et kokkupõrge sõiduauto Mazda ja veoauto Scania vahel toimus ca 100-200 m enne sõidukite peatumiskohta, s.o xxxxxxx kinnistu sissesõiduteest edasi suunaga Võru poole. Et kokkupõrge toimus just xxxxxxx kinnistu sissesõidutee lähistel, leiab ka kohus (peatudes sellel küsimusel põhjalikumalt veel edaspidi). Sündmuskoha vaatlusprotokolli puuduseks loeb menetlusalune isik ka sellesse märgitud sõidukite kiirust kokkupõrkel, s.o 90 km/h, mis menetlusaluse isiku hinnangul on kaheldav. Menetlusaluse isiku arvates oleks kohtuväline menetleja pidanud kontrollima veoauto sõidumeerikut. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos olevas liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et mõlema sõiduki kiirus kokkupõrke hetkel oli 90 km/h. Sõidukiiruse lahtri juures asub „*“, mis tähendab, et vastav väli täidetakse isiku sõnade kohaselt (vastav märge asub liiklusõnnetuse akti esimese lk all ääres), mitte mõne muu tõendi (nt sõidumeeriku andmete) alusel. Seega liiklusõnnetuse akti märgitud sõidukite kiirus 90 km/h on akti märgitud liiklusõnnetuses osalenud isikute, s.o menetlusaluse isiku T. Eide ja tunnistaja x. xxxxx sõnade kohaselt. Järelikult on liiklusõnnetuses osalenud isikud liiklusõnnetuse toimumise järgselt mäletanud, et nende sõidukiirus liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli 90 km/h. Kohus möönab, et veoauto sõidumeeriku andmed võimaldanuks täpsemalt tuvastada veoauto sõidukiiruse kokkupõrke hetkel, kuid sõidumeeriku andmete puudumine ei takista käesoleva asja lahendamist. Millised olid liiklusõnnetuses osalenud isikute sõidukiirused liiklusõnnetuse toimumise hetkel, on kohtul võimalik tuvastada kõiki teisi tõendeid kogumis hinnates. Kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel sõidukite täpsed sõidukiirused kokkupõrke hetkel määravat tähendust ei omagi, sest kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule sõidukiiruse ületamist ette 5
(15)heitnud. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid arvestades puudub sõidukiirusel ka määrav tähendus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli puudusena heidab menetlusalune isik ette, et see ei võimalda määratleda toimunud sündmuse asjaolusid, kuna kirjas on vaid sõidukitel tekkinud vigastused. KrMS § 87 lg 1 sätestab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll kajastab sündmuskoha olustiku kirjeldust. Kuivõrd sõidukid liikusid sündmuskohalt ära, mingisuguseid jälgi liiklusõnnetuse toimumisest teele ei jäänud, ei olnudki kohtuvälisel menetlejal sündmuskoha vaatlusprotokollis võimalik toimunud sündmuse asjaolusid täpselt määratleda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes liiklusõnnetuse toimumise akti ja fototabeli fotodega on usaldusväärne tõend (välja arvatud fotol nr 2 sinise ringiga märgitud liiklusõnnetuse toimumine koht) ning kajastab toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid ja tagajärgi sellises ulatuses nagu see on olnud võimalik. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt liikusid enne õnnetust Tartu-Võru maanteel Kanepist allpool Võru poole üksteise järel kolm sõidukit: kõige ees ühte autot käruga vedav auto, seejärel Mazda ja Mazda järel x. xxxxx juhitud Scania. Sel teelõigul on kolm ristmikku. Üksteise järel sõideti alates keskmisest ristmikust, s.o karjalauda ristmikust kuni möödasõidu keelu lõppemiseni. Üksteise järel sõitmist oli vähemalt 100 m kui mitte rohkem. Teel oli 70 ala. x. xxxxx alustas möödasõitu kui kiirusepiirang ja pidevjoon ära lõppes. 5 sekundit enne möödasõidule asumist lülitas sisse suunatule. Möödasõitu alustades ta ees sõitval Mazdal suunatule vilkumist ei näinud. x. xxxxx ei välista, et Mazda juhil võis suunatuli põleda Scania möödasõidu ajal. Kui x. xxxxx oli juba oli vastassuunavööndis, nägi ta parempoolsest peeglist Mazdat paagist või tagumisest rattast taga pool, poole furgooni kohal. Sel hetkel Scania oli treileriga veetava masina tagumise otsa juures. Treileriga auto asus oma sõidurea keskel. x. xxxxx oli oma veoautoga vastassuunavööndis keset oma sõidurida. Kui x. xxxxx jõudis Mazdast mööda ja alustas möödasõitu ka eesliikuvast autost, käis mütakas vastu esiratast. x. xxxxx pidurdas. Mazda sööstis tema kõrvalt kahe auto vahelt ette välja, kaotas hetkeks juhitavuse. Kui Mazda sai juhitavuse kätte, pidurdas hoo maha ja sõitis paremale kraavi pervele, kus jäi seisma. Scania sõitis Mazda järel ja jäi samuti seisma. Sõidukite kokkupõrkekoht oli metsa- või võsatuka juures. Tunnistaja x. xxxxx on kohtuistungil tutvustatud tema kohtuvälises menetluses tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud kaarti (PPA tl 17), millel tunnistaja sõnade alusel on tähistatud kokkupõrke koht. Tunnistaja x. xxxxx ka kohtuistungil kinnitas, et kaardil „x-ga“ tähistatud koht on kokkupõrke koht kui see on metsatuka juures. Seejärel on tunnistaja x. xxxxx kohtuistungil tutvustatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotosid nr 4-9 (PPA tl 4-7). Tunnistaja x. xxxxx kinnitusel toimus kokkupõrge fotol nr 8 (PPA tl 6) jäädvustatud kohas, mis on tal metsatuka järgi meeles. Menetlusaluse isiku T. Eide kohtuistungil antud ütluste kohaselt 13.06.2022 Savernast Võrru sõites tuli peale Kanepi ja vasakul pool olevate lautade ristmikku märk 70. T. Eide juhitud Mazda ees sõitis puksiirauto ja taga Scania. T. Eit otsustas ees sõitvast puksiirautost mööda minna. Teel oli pidevjoon ja vastav märk. T. Eit valmistus möödasõiduks ja ootas pidevjoone lõppu. Ta jälgis ees ja taga olevaid sõidukeid, pani sisse suuna märguande (sel hetkel oli Scania tema taga), lähenes eessõitvale sõidukile ja liikus tee telgjoone lähedale. Puksiirauto, nähes T. Eide suunatuld, suundus tee paremasse serva. T. Eit sõitis suunatulega 600 m. T. Eit möödasõiduni ei jõudnud ning oma suunavööndist ei väljunud, enne käis pauk. Enne pidevjoone lõppu sõitis Scania T. Eide juhitud sõiduki esimesele uksele külge. T. Eit oli veel 6
(15)oma suunavööndis. Seejärel Scania pidurdas. T. Eit liikus peale kokkupõrget 100-150 m edasi ja sõitis teepeenrale ja Scania sõitis talle järele. Kohtuistungil kohus tutvustas menetlusalusele isikule tema poolt kohtuvälises menetluses esitatud vastulausele lisatud kaardil (väljatrükk Google map-ist, PPA tl 43) tähistatud kokkupõrke kohta. Menetlusalune isik ka kohtuistungil kinnitas, et kaardil märgistatud koht on kokkupõrke koht. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitel menetlusalune isik esmalt ei osanud kokkupõrke kohale osutada, kinnitas ta edasise menetluse käigus siiski, et kokkupõrke koht on fotol nr 8 jäädvustatud koht. Kohtu hinnangul tuleneb menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustest, et tema möödasõitu ees liikunud sõidukist faktiliselt alustada ei jõudnudki, sest oma suunavööndist ta väidetavalt ei väljunud. Täpsustavatele küsimustele, kuidas T. Eide juhitud sõiduk kokkupõrke hetkel teel paiknes ja kas oli see mingil hetkel puksiirauto ja Scania vahel, andis menetlusalune isik kohtuistungil äärmiselt ebaselgeid vastuseid. Kord kinnitas T. Eit, et oli kahe auto, s.o puksiirauto ja Scania vahel. Samas kinnitas ta ka, et tema sõiduk ei olnud teiste sõidukite vahel, vaid puksiirauto oli tema sõiduki ees. Kord kinnitas, et tema sõiduk paiknes kokkupõrke hetkel teel viltu, samas jälle, et oli paralleelselt. Sõnaselgelt kinnitas T. Eit siiski, et oma suunavööndist ta väljuda ei jõudnudki ja alles valmistus möödasõiduks. Samas kohtuvälises menetluses on T. Eit oma tegevust kirjeldanud veidi teisiti. Vastuolu tõttu menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses ja kohtus antud ütluste vahel on kohus kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel VTMS § 2 ja KrMS § 289 lg 1 alusel avaldanud osa T. Eide kohtuvälises menetluses 16.06.2022 tunnistajana antud ütlustest: „Seejärel suundusin möödasõidule. Mina jõudsin eesoleva sõiduauto haagisele peaaegu juba järgi, nägin haagisel olevat autot külje pealt, see oli punast värvi, mis oli esiratastega haagisel ja tagarattad veeresid mööda teed. Puksiirauto oli valget värvi, seda ma nägin ka. Eest ei tulnud ühtegi autot, kiirendasin ja jõudsin eesoleva sõiduki haagisega üpris kohakuti, kui tundsin mütsatust juhipoolsele uksele ja alles siis märkasin, et minu kõrval on kollane Scania (nägin ainult kollast värvi) ja meie sõidukite vahel on toimunud kokkupõrge. Vasakpoolne küljepeegel oli vastu autot (kokku pakitud aga terve). Tema pidurdas ning mina võtsin jala gaasipedaalilt ära. Hoidsin rooli otse. Mina oli kokkupõrke hetkel eesoleva sõiduki haagise ja Scania vahel. Scania oli kokkupõrke hetkel täiesti vasakpoolses reas vasakus teeservas. Eesolev sõiduk liikus peatumata edasi. Lasin puksiirautol endast paremalt mööduda (puksiirauto liikus stabiilselt edasi parempoolses reas), seejärel suundusin oma vööndisse ehk tee parempoolsele reale tagasi ning sõitsin tükk maad edasi, enne kui teepeenrale suundusin.“ Seega esineb vastuolu T. Eide kohtus ja kohtuvälises menetluses antud ütluste vahel asjaolu osas, kas T. Eit alustas ka ise möödasõitu ja oli oma suunavööndist väljunud või mitte. Kohtu hinnangul tuleneb T. Eide kohtuvälises menetluses antud ütlustest, et ta oli möödasõitu ees liikuvast puksiirautost alustanud, mingil määral oma sõidukiga juba tee telgjoont ületanud ja oma sõidurajalt (ühtlasi ka oma suunavööndist) väljunud. Menetlusaluse isiku kohtuistungil avaldatu kohaselt andis ta kohtuvälises menetluses teistsuguseid ütluseid, kuna oli šokiseisundis. Kohtu hinnangul ei ole menetlusalune isik vastuolu kohtuvälises menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel veenvalt selgitanud. T. Eit on kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud mitte vahetult peale liiklusõnnetust, vaid mitu päeva hiljem. Inimlikult on mõistetav, et liiklusõnnetusse sattumine võib inimesele šokeerivalt mõjuda, ent kohus ei pea eluliselt usutavaks, et T. Eit oli šokiseisundis veel mitu päeva hiljem. Seda eriti asjaolu valguses, et olemasolevatel andmetel 7
(15)õnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi tal ei tekkinud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et T. Eit on menetlusaluse isikuna üle kuulatud ka 1.12.2022 ja ka siis on ta jäänud varem tunnistajana antud ütluste juurde. Kuna menetlusaluse isiku ütlused asjaolu osas (kas liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli ta eessõitvast sõidukist juba möödasõidul või mitte) on vastuolus ning ta pole ütluste erinevust veenvalt selgitanud, on menetlusaluse isiku ütlused selles osas ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Menetlusalune isik oma kaitsja vahendusel esitas kohtuistungil menetlusaluse isiku ütluste ilmestamiseks nende poolt joonistatud skeemi (tl 19). Skeemilt muu hulgas nähtub liiklusõnnetuses osalenud sõidukite väidetav asend kokkupõrke hetkel nii tee kui teineteise suhtes. Menetlusaluse isiku juhitud Mazda asub skeemil oma suunavööndis oma vasaku küljega tee telgjoone lähistel tee telgjoone suhtes veidi vasakule viltu ning veoauto asub vastassuunavööndis oma parema küljega tee telgjoone lähistel tee telgjoone suhtes veidi paremale viltu selliselt, et veoauto parem esinurk puutub kokku Mazda vasakpoolse juhiuksega. Skeemilt nähtub, et puksiirauto asub liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kokkupõrke hetkel Mazdast eespool tee paremas ääres. Kuna kohus eespool leidis, et menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused kokkupõrke hetkel tema juhitud sõiduki teel paiknemise osas (oma suunavööndis asumise kohta) on ebausaldusväärsed, ei ole kohtu arvates tõendina arvestatav ka skeemile kantud sõidukite asend, kus Mazda paikneb oma suunavööndis. Muu skeemile kantud teabe (liikluskorraldusvahendite paiknemine, vahemaad) õigsust hindab kohus veel edaspidi. Kohtuvälises menetluses on määratud liiklustehniline ekspertiis välja selgitamaks 13.06.2022 kell 18.25 Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 227 km-l toimunud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vastastikust asendit kokkupõrke toimumise ajal teel ning kas sõidukijuhtidel oli tehniliselt võimalik kokkupõrget vältida. 12.10.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-LL0026 (PPA tl 29-31) ekspert L. Teesalu antud arvamuse kohaselt ilma sündmuskoha skeemi ja jälgedeta ei ole ka ekspertiisi teel võimalik määrata täpselt sõidukite kokkupõrke kohta ega asendeid teel kokkupõrke hetkel. Veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx ja sõiduauto Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx tehniliselt reaalne vastastikune asend esmasel kontaktil on toodud akti uurimuslikus osas oleval skeemil. Sõidukite asend esmasel kontaktil viitab, et kokkupõrge on toimunud olukorras, kus sõiduauto Mazda registreerimismärgiga xxxxxx juht on teinud manöövri vahetult tagant läheneva ja paralleelsel trajektooril liikunud veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx ette tekitades ohu veoauto Scania juhi liikumisele. Seega saaks kokkupõrke vältimise võimalust vaadelda üksnes veoauto Scania juhi poolt. Teadmata aga sõidukite liikumiskiirusi ja täpset paiknemist teel, ei saa kokkupõrke vältimise võimalust arvutuslikult analüüsida. Sõiduauto Mazda juhil oli tehniliselt kõik võimalused mitte teha manöövrit ja mitte liikuda paralleelsel trajektooril sõitnud veoauto ette. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil kohtule tõendina 13.06.2022 liiklusõnnetuse sündmuskohal viibinud patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestise (CD-Ril fail P38244(13.06.2022 18_47_07)
(1), mille kohus asja juurde võttis. Videosalvestiselt nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ja nende juhid. Videosalvestiselt on näha ja kuulda, kuidas politseiametnik küsitleb liiklusõnnetuses osalenud isikuid liiklusõnnetuse toimumise kohta ning sõidukite juhid räägivad oma versiooni juhtunust. Videosalvestiselt on näha sedagi, kuidas 8
(15)teine politseiametnik teeb samal ajal liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest fotosid. Sellised fotod on ka tõendina asja juures olemas. Kohtu hinnangul kontrollisid politseiametnikud videosalvestise tegemise ajal sisuliselt juba süüteo toimepanemise kahtlust. VTMS § 58 lg 1 sätestab, et väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis ei ole tehtud riikliku järelevalve käigus, vaid väärteomenetluses. Ent vaatamata asjaolule, et vormikaamera salvestis pole seadusevastane ja selle sisu on asjakohane, ei saa sellele käesoleva asja lahendamisel siiski tugineda. VTMS § 31 lg-st 1 lähtuvalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid, arvestades väärteomenetluse erisustega. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis on muu teabetalletus KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (RKKKo 3-1-1-74-09-09, p 9). Salvestiste kui iseseisvate tõendite vormistamise nõudeid on pikemalt käsitletud RKKKo 3-1-1-21-
- Selles kohtulahendis on tõdetud, et KrMS § 63 lg-s 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
- jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ka käesolevas väärteomenetluses tulnuks patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis vormistada silmas pidades tõendamise ja tõendite kogumise üldreegleid (KrMS
- peatüki
- jagu), samuti dokumentide ja asitõendite kogumise ning vormistamise eriregulatsiooni (KrMS III peatüki
- jagu). Seda pole käesoleval juhul tehtud. Kuna tegemist pole riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestusega, ei laiene sellele VTMS § 31 lg 1-1 ja § 31-4 sätted, mille kohaselt salvestis võib olla ka iseseisvaks tõendiks. Kuna patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis pole tõendina nõutavas korras vormistatud, kohus sellele ei tugine. Hinnates kogumis sündmuskoha vaatlusprotokollis, liiklusõnnetuse aktis ning fototabelites toodut, menetlusaluse isiku T. Eide ja tunnistaja x. xxxxx kohtuistungil antud ütlusi, menetlusaluse isiku ja tema kaitsja joonistatud skeemil toodut, x. xxxxx kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokollile lisatud ning menetlusaluse isiku vastulausele lisatud kaartidel toodut (PPA tl 17, 43), sõiduauto vaatlusprotokollis toodut, ekspertiisiakti saab kohtu arvates järeldada järgmist. 13.06.2022 kella 18.25 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt
- kilomeetril liikusid Võru suunas üksteise järel kolm sõidukit: kõige ees treileril autot vedav tuvastamata sõiduk, selle järel T. Eide juhitud sõiduauto Mazda registreerimismärgiga xxxxxx ja sõiduauto järel x. xxxxx juhitud veoauto Scania registreerimismärgiga xxxxxx koos haagisega Kögel registreerimismärgiga xxxxxx. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kattuvad asjaolus, et seoses teetöödega oli teel 9
(15)ajutiselt piiratud sõidukiirust 70 km/h, milline piirang algas peale ühte Kanepisse ja vasakule lautade juurde viiva tee ristmikku. See ristmik on näha ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol 2 kui x. xxxxx ülekuulamise protokollile lisatud kaardil (PPA tl 17). Veidi on seda ristmikku näha (kaardi ülemises ääres) ka menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses esitatud vastulausele lisatud kaardil (väljatrükk Google map-ist, PPA tl 43). Peale seda ristmikku jõudsid sõidukid üksteisele järgi ning liikusid üksteise järel kiiruse piirangu ala lõpuni. Kumbki sõidukijuht – x. xxxxx ega T. Eit pole väitnud, et oleks mingit manöövrit hakanud tegema märgi Suurim kiirus 70 km/h mõjualas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelite fotolt 3 nähtub ajutine liiklusmärk Suurim kiirus 90 km/h, millest järeldub, et siin lõppeski varasema ajutise liiklusmärgi Suurim kiirus 70 km/h mõjuala. Samas tee piirkonnas algab aga liiklusmärgi Möödasõidukeeld mõjuala, milleks keelumärgi alla paigutatud lisatahvlist nähtuvalt on 300 meetrit. Järgmistel fotodel on näha ka teekattemärgisena suunavööndeid eraldav pidev- ja katkendjoone ühend, kusjuures pidevjoon on just Võru suunavööndi poolel. Arvestades PPA tl 43 asuval kaardil olevat mõõtkava on menetlusalune isik nii sellele kaardile kui ka kohtuistungil esitatud skeemile eespoolmärgitud liiklusmärkide Suurim kiirus 90 km/h ja Möödasõidukeeld kohtu hinnangul märkinud üsna õigesti. Menetlusaluse isiku T. Eide ja tunnistaja x. xxxxx ütlused on kattuvad asjaolus, et mingil hetkel toimus nende juhitud sõidukite vahel kokkupõrge (x. xxxxx sõnul käis mütakas vastu esiratast, T. Eide sõnul sõitis veoauto sõiduautole külje pealt sisse). Et kokku on puutunud veoauto parem esinurk ja sõiduauto vasak külg, saab järeldada ka sõidukitel õnnetuse järgselt olnud vigastusest. Nii on sõiduauto olnud erinevad tehnilised vigastused just vasakpoolsel küljel ning veoautol parema esinurga piirkonnas ja paremal küljel. Sõidukite kokkupõrke kohana on nii menetlusalune isik kui tunnistaja x. xxxxx kohtuistungil osutanud sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotol nr 8 jäädvustatud kohale. x. xxxxx on see koht meeles metsatuka järgi. Et antud kohas on vasakul pool teed metsatukale sarnanev ala, nähtub ka fotodelt nr 3-7. Sama koha on kokkupõrke kohana märkinud ka menetlusalune isik vastulausele lisatud kaardil (väljatrükk Google map-ist, PPA tl 43). Viidatud kaart ja sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotod nr 1, 2 (PPA tl 3), menetlusaluse isiku ja tunnistaja x. xxxxx ütlused kogumis tõendavad, et see koht asub maanteest vasakule jääva xxxxxxx kinnistu sissesõidu tee lähistel ning kohtu hinnangul on see õigesti kantud ka menetlusaluse isiku skeemile (tl 19). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kuivõrd sõidukid liiklusõnnetuse toimumise kohalt sõitsid edasi ja sõiduteel puudusid nähtavad jäljed, ei ole võimalik meetri täpsusega kokkupõrke kohta kindlaks määrata. Ent asja lahendamiseks on piisav kui määratleda see xxxxxxx kinnistu sissesõidu tee lähistel oleva alaga. x. xxxxx kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokollile lisatud kaardile (PPA tl 17) märgitud kokkupõrke koht, mille õigsust ka tunnistaja kohtuistungil kinnitas, on vastuolus muude tõenditega (sealhulgas x. xxxxx enda ülejäänud ütlustega) ega ole õige. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kattuvad ka asjaolus, et peale sõidukite kokkupõrget liikusid mõlemad sõidukid veidi Võru suunas edasi ja peatusid siis paremal teepeenral. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka muude tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli foto nr 2 ja vastulausele lisatud kaart tõendavad, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukoht peale kokkupõrget asus punase ringiga tähistatud kohas. Seda kinnitavad omakorda sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodel 13 ja 14 (PPA tl 9-10) nähtuvad sõiduauto Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx asukoht ja jäljed paremal pool teepeenral enne Kanepisse viivat ristmikku. Ka fotol nr 2 ja vastulausele lisatud kaardilt on näha, et sõidukite peatumiskoht on enne Kanepisse viivat ristmikku (tunnistaja x. xxxxx viidatud kolmas ristmik). 10
(15)Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused kattuvad kohtu hinnangul iseenesest ka asjaolus, et nende juhitavad sõidukid põrkasid kokku möödasõidu situatsioonis. Sellisele järeldusele on jõudnud ka ekspert. Ent käesolevas asjas on vaidlus, kumb sõidukijuhtidest on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Mõlemad sõidukijuhid on kinnitanud, et enda möödasõitu alustades teine sõiduk seda veel alustanud ei olnud ning kumbki endal liiklusõnnetuse põhjustamises süüd ei näe. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-85-12, p 8.2 koos edasiste viidetega). Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks (RKKKo 3-1-1-95-11, p 9 koos edasiste viidetega). Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest. Käesoleva väärteoasja raames tuleb seega otsustada, kas T. Eit vastutab talle väärteoprotokollis ette heidetud teo eest. T. Eidele on ette heidetud
§ 33
lg 2 p 8 ja § 51 lg 3 p 1 rikkumist.
§ 33
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
§ 51
lg 3 p 1 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et üksi tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu. Kohtu hinnangul nähtuvad sellised etteheited ka väärteoprotokolli ja kaevata otsuse väärteo kirjeldusest, mille kohaselt T. Eit ei veendunud enne eessõitvast sõiduautost möödasõidu alustamist manöövri ohutuses ja ei veendunud, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu.
§ 2
p 44 kohaselt on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Kohtu arvates ainuüksi sõidukite vastastikune asend kokkupõrke hetkel annab alust järeldusele, et esimesena oli vaidlusaluses liiklussituatsioonis oma sõidurajalt väljunud ja seega möödasõidule asunud veoki juht x. xxxxx. Nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja ütlustest tuleneb, et kokku põrkasid sõiduauto vasak külg ja veoki esiosa parempoolne külg. See on kooskõlas ka sõidukitel avariijärgselt olnud vigastustega. Ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert kirjeldanud, et esmalt on omavahel kontakteerunud sõiduauto Mazda vasakpoolse esiukse esimene pool ja küljepeegel ning veoauto Scania esikaitseraua parempoolne nurk, alumine astmelaud, esilaterna klaas ja ülemise astmelaua all oleva paneeli väljaulatuv osa. Seejuures pidi sõiduauto olema veoauto suhtes nurga all vasakule ja veoauto liikumiskiirus pidi olema mõnevõrra suurem sõiduauto liikumiskiirusest. Et sõidukid ekspertiisiaktis kirjeldatud viisil said kokku puutuda, pidid nad kohtu arvates olema juba kõrvuti. Kuna liiklusõnnetusele eelnenud ajal liikus veok Scania sõiduauto Mazda taga, oli seega oma sõidurajalt väljunud ja eesliikuvale sõiduautole Mazda kõrvale jõudnud veoauto. Isegi eriteadmisi omamata on võimalik väita, et sõidukiga oma sõidurajalt väljumiseks ning seni eesliikuvale autole kõrvale jõudmiseks kulub teatav aeg. Veoautoga ei saa teha järsku hüpet ühelt sõidurajalt teise. Kohus nõustub eksperdi järeldusega, et sõidukite asend esmasel kontaktil viitab, et kokkupõrge on toimunud olukorras, kus sõiduauto Mazda juht on teinud manöövri vahetult tagant läheneva ja paralleelsel trajektooril liikunud veoauto Scania ette. Nagu kohus eespool leidis, on vastuolu tõttu kohtuvälises menetluses antud ütlustega ebausaldusväärne T. 11
(15)Eide kohtuistungil esitatud väide, et tema möödasõitu veel üldse alustada ei jõudnud. See väide pole kooskõlas ka eksperdiarvamusega. Samas tunnistaja x. xxxxx ütlused on kooskõlas eksperdiarvamusega, mis suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et ta oli asunud möödasõidule enne sõiduauto Mazda juhti. Kohtu hinnangul rikkus T. Eit
§ 33
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust veenduda enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Ühtlasi rikkus T. Eit ka
§ 51
lg 3 p 1 tulenevat kohustust veenduda enne möödasõidu alustamist, et üksi tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu. Menetlusalune isik on kinnitanud, et jälgis peeglitest kogu aeg olukorda ja nägi viimati veokit enda taga. Samas kokkupõrke hetkel oli tunnistaja x. xxxxx juhitud veok juba vastassuunavööndis ja T. Eide juhitud sõiduki kõrval. Seega liiklussituatsioon mingil hetkel täielikult muutus. Asjaolu, et T. Eit enda juhitud sõiduki taga toimunud liiklussituatsiooni muutumist üldse ei näinud, annab alust järeldusele, et menetlusalusel isikul jäi tegemata just see viimane samm manöövri ohutuses veendumisel, s.o vahetult enne enda manöövri alustamist uuesti vasakule küljepeeglisse vaatamine. Kui möödasõitu tegev sõiduk on reastunud vastassuunavööndisse, siis seda asjaolu on võimalik auto ehituslikest eripäradest tuvastada ainult küljepeeglisse vaadates. Veelgi enam, nii mõnigi juht vaatab lisaks küljepeeglile ka küljeaknast välja, et hoida silma peal nn pimedatel nurkadel. Enne oma manöövri alustamist vasakule vaadates oleks T. Eit märganud vastassuunavööndi kaudu temast möödasõidule asunud veokit ja ta oleks saanud manöövrist loobuda. Seega esineb menetlusaluse isiku teo (s.o liiklusnõuete rikkumise) ja saabunud tagajärje (liiklusõnnetuse) vahel põhjuslik seos naturalistliku kausaalsuse mõttes. Saabunud tagajärg on T. Eidele ka normatiivselt omistatav, kuna liiklusnõude rikkumisel ehk manöövri ohutuses täielikul mitteveendumisel, s.o vasakule mittevaatamisega suurenes ja ka realiseerus liiklusõnnetuse tekkimise oht ning sellise ohu suurenemine on keskmisele mõistlikule inimesele ka ettenähtav (vt RKKKo 1-19-4422, p 13 koos edasiste viidetega). KarS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Möödasõidu ohutuses veendumata jätmisel ei teadnud T. Eit süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (s.o liiklusnõuete rikkumise toimepanemist), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
§ 223lg 1 koosseis täidetakse üldjuhul ettevaatamatusest.
Käesoleval juhul liiklusnõuete rikkumisel õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju kolmandatele isikutele, on T. Eide toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§ 223lg 1 järgi.
Menetlusaluse isiku hinnangul on liiklusõnnetuse toimumises süüdi hoopis veoauto Scania juht x. xxxxx, kes alustas möödasõitu möödasõidu keelu mõjualas ja seda vaatamata sõiduauto Mazda vasaku suunatule vilkumisele. Seoses x. xxxxx võimaliku osaga vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamises märgib kohus järgmist. Tunnistaja x. xxxxx kinnitusel alustas ta möödasõitu eesliikuvast Mazdast lubatud suurima kiiruse 70 km/h ala lõppedes. Samas on tunnistaja kinnitanud ka seda, et möödasõidule asudes lõppes teel ka pidevjoon. Tunnistaja x. xxxxx väide, et ta alustas möödasõitu peale pidevjoone lõppemist, on ümber lükatud muude tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotolt nr 3 (PPA tl 4) nähtub, et vahetult enne suurima lubatud sõidukiiruse 90 km/h ala algust 12
(15)asub möödasõitu keelav liiklusmärk mõjualaga 300 m. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodega 3-8 on tõendatud, et alates möödasõitu keelavast liiklusmärgist on sõiduteel selgelt nähtav pidevjoon Võru suunavööndi poolel kuni vasakule viiva kinnistu sissesõiduteeni, edasi algab katkendlik joon. Seega algas peale märgi Suurim kiirus 70 km/h mõjuala lõppu liiklusmärgi Möödasõidukeeld mõjuala ning Võru suunavööndil oli teel ka pidevjoon. Kohus on eespool tuvastanud, et vaidlusalune liiklusõnnetus, s.o külgkokkupõrge veoauto Scania ja sõiduauto Mazda vahel toimuski xxxxxxx kinnistu sissesõidutee lähistel, kuid meetri täpsusega ei ole võimalik kokkupõrke kohta kindlaks teha. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on asjaolu osas, kas liiklusõnnetuse kohas oli maas pidevjoon või katkendlik joon, andnud kohtuistungil erinevaid selgitusi. Menetlusaluse isiku sõnul „enne kui pidevjoon ära lõppes tuli Scania talle külge“. Samas menetlusaluse isiku kaitsja on kohtuvaidlustes repliigi korras märkinud, et liiklusõnnetus toimus täpselt selles kohas, kus möödasõit oli juba lubatud, s.o pideva joone lõpus. Tunnistaja x. xxxxx väitel oli liiklusõnnetuse toimumise kohas maas katkendlik joon. Kohtu hinnangul tõendeid (sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeli fotodega, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused) kogumis hinnates ei saa tõsikindlalt välistada kumbagi varianti - liiklusõnnetus võis toimuda nii möödasõidu keelu alas või siis vahetult pärast möödasõidu keelu lõppu, s.o mil teel oli juba katkendlik joon. Vaatamata sellele, et pole võimalik üheselt tuvastada, kas liiklusõnnetus toimus möödasõidu keelu alas või mitte, nõustub kohus menetlusaluse isiku ja tema kaitsjaga selles, et veoauto Scania juht alustas möödasõitu möödasõidu keelu alas. Kokkupõrke kohas oli veok juba vastassuunavööndis. Seega oli x. xxxxx oma sõidurajalt väljunud juba varem ja alustas veoautoga möödasõitu seda keelava liiklusmärgi kui ka teemärgise mõjupiirkonnas. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt ta liiklusmärki Möödasõidukeeld ei näinud. Nagu kohus eespool tuvastas, selline märk teel tegelikult oli. Peale selle keelas möödasõitu ka teemärgis. Kohtu arvates tunnistaja x. xxxxx ettevaatamatusest (hooletuse vormis) rikkus
§ 16lg 2 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.
Ent kohtu hinnangul pole tunnistaja x. xxxxx rikkumine põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kuigi x. xxxxx rikkumine kahtlemata suurendas liiklusohtu, realiseerus see oht tegelikult menetlusaluse isiku T. Eide liiklusnõuete rikkumise tagajärjel nagu kohus eespool tuvastas. Menetlusaluse isiku väitel lülitas ta oma juhitaval sõidukil Mazda vasaku suunatule sisse pikka aega enne enda kavandatavat manöövrit ja siis asus veoauto Scania veel tema taga. Menetlusaluse isiku avaldatu alusel võiksid käesoleval juhul kõne alla tulla tunnistaja x. xxxxx poolsed
§ 51
lg 3 rikkumised, mille kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks (p 2), möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid (p 3) ja
§ 51
lg 4 rikkumine, mille kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt sõiduautost Mazda möödasõidule asudes ta Mazdal suunatuld põlemas ei näinud. Asjaolu kohta, mis hetkel menetlusalune isik lülitas sõiduautol Mazda sisse vasaku suunatule, on ta menetluse käigus andnud tegelikult erinevaid selgitusi. Kaebuses märgitu kohaselt menetlusalune isik lülitas vasaku suunatule sisse vähemalt 100 m enne pidevjoone lõppu. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt koostatud skeemil on märgitud, et suunatule sisselülitamisest kuni kokkupõrke kohani on 70 m. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis menetlusalune isik suunatulega 600 m, millist väidet kohus ei pea eluliselt usutavaks. Tavapäraselt ei sõida ükski juht vilkuva suunatulega sedavõrd pikka aega, sest see eksitab juba teisi liiklejaid, kuna jääb arusaamatuks, millist manöövrit juht teha kavatseb. Pealegi pole see väide kooskõlas ka muu sündmuskoha olustikuga ja menetlusaluse isiku ülejäänud ütlustega. Nii tuleneb menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses esitatud 13
(15)vastulausele lisatud kaardilt (väljatrükk Google map-ist, PPA tl 43), et vahemaa Kanepi ja vasakule lautade juurde viiva tee ristmikult kuni vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohani on vaid üle 400 meetri. Menetlusaluse isiku ütlustest ei tulene, et ta oleks suunatule sisse lülitanud juba sellel ristmikul või vahetult pärast ristmikku. Kohus ei kahtle menetlusaluse isiku avaldatus, et ta sõiduautol Mazda mingil ajal vasaku suunatule sisse lülitas, kuid menetlusaluse isiku erinevad selgitused vasaku suunatule sisselülitamise hetke kohta ei võimalda tuvastada, mis hetkel ta täpselt seda tegi. Kohtu arvates lülitas T. Eit vasaku suunatule sisse kusagil möödasõidu keelu alas, valmistudes oma manöövrit tegema peale keeluala lõppemist. Ei saa aga välistada võimalust, et menetlusalune isik lülitas sõiduautol Mazda suunatule sisse hetkel, mil Scania juht x. xxxxx oli juba möödasõidule asunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et veoki juhile x. xxxxx pole võimalik ette heita
§ 51lg 3 p 2, 4 ja lg 4 rikkumisi.
Isegi kui eeldada, et veoki juht x. xxxxx pidi ka möödasõidul olles eesliikuva sõiduki suunamärguannet märkama ja manöövri katkestama (rikkudes möödasõidu katkestamata jätmisega
§ 51
lg 4), nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et suunatule sisselülitamine ei anna manöövri sooritajale eelisõigust. Suunatule eesmärk on teise liikleja informeerimine juhi võimalikust kavatsusest. Ka suunatule sisselülitamise järel peab juht veenduma manöövri ohutuses (
§ 33lg 2 p 8).
Kuigi x. xxxxx võimalik rikkumine (möödasõidu katkestamata jätmine) kahtlemata suurendas liiklusohtu, jääb kohus ka siinkohal seisukoha juurde, et oht realiseerus menetlusaluse isiku T. Eide liiklusnõuete rikkumise tagajärjel. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et T. Eit 13.06.2022 kell 18.25 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 227. km-l suunaga Võru poole, juhtides sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga xxxxxx, ei veendunud enne eessõitvast sõiduautost möödasõidu alustamist manöövri ohutuses ega veendunud, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, mille tagajärjel toimus oma sõidurajalt välja sõites külgkokkupõrge temast möödasõidul oleva veoautoga Scania registreerimismärgiga xxxxxx koos haagisega Kögel registreerimismärgiga xxxxxx. Kokkupõrke tagajärjel tekkisid tehnilised vigastused sõiduauto Mazda vasakpoolsele küljele ja veoauto Scania parempoolsele esiosale ning tekkis varaline kahju sõiduauto omanikule x. xxxxxxxxxx ja veoki omanikule AS-le FÖRMANN NT. Eelnevaga rikkus T. Eit
§ 33
lg 2 p 8 ja § 51 lg 3 p 1, 3 nõudeid ning pani toime
§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo. Kuna kohtu arvates on T. Eide käitumises
§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo tunnused, ei saa kaevatavat otsust tühistada ja väärteomenetlust lõpetada kaebuses taotletud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb T. Eide süüd keskmisest väiksemaks.
§ 223
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Juba sanktsiooni raskus viitab asjaolule, et seadusandja on pidanud antud süütegu raskeks väärteoks. T. Eide süüd vähendavad asjaolud, et ta rikkus liiklusseaduse nõudeid ettevaatamatusest ning tema poolt toimepandul ei olnud raskeid tagajärgi. Tekkis küll varaline kahju, kuid inimesed õnneks vigastada ei saanud. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 14
(15)Kohtuväline menetleja on T. Eite karistanud rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest kolm korda väiksem. Menetlusaluse isiku süü suurust ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades on menetlusalusele isikule kaevatava otsusega määratud karistus kohtu hinnangul kooskõlas KarS § 56 lõikega 1. Eeltoodu ja VTMS § 132 p 1 alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (PPA tl 32) tõendab, et liiklustehnilise ekspertiisi maksumus on 457 eurot. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulu jätta menetlusaluse isiku kanda. Seega tuleb T. Eidel tasuda menetluskulu vastavalt kohtuvälise menetleja otsuses kindlaksmääratule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 15
(15)